edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik
Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid. Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid. Suure vormi rakud toituvad punastest verelibledest. Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda. Vibureid 1-8 või rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks. Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline silmviburlane. Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia. Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust lamblioos
temperatuur või puudutus muutuvad liiga tugevaks. See põhjustabki valuaistingu. Valu retseptoritest saadava informatsiooni alusel saab inimene vältida eluohtlikke situatsioone. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel , jalataldadel ja huultel . Veri Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Täiskasvanutel moodustab veri umbes 6-8% kehamassist. Seega on täiskasvanute vere maht 4-6 l. Veri transpordib hapnikku kopsudest hingatavatele kudedele ja süsihappegaasi nendest kopsudesse. · Veri toimetab toitaineid nende imendumise või ladestumise kohtadest sinna, kus nad ära tarvitatakse
toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte. B-rakke testitakse luuüdis ja T-rakke tüümuses. Need rakud, millel on ohtlikud antigeenretseptorid, hävitatakse kohapeal. Immuunsüsteem asub kõikjal meie kehas. See koosneb valgetest verelibledest, mis aitavad ära tunda ja hävitada haigustekitajad. Haigustekitajate hävitamiseks kasutatakse kolme viisi: neelamine ja hävitamine, nakatunud rakkude hävitamine, antikehadega katmine. Samuti jätab immuunsüsteem meelde teatud haigustekitajad, et nende uuel sisenemisel organismi, asuda kohe võitlusesse. Kuigi võib tunduda, et immuunsüsteem ei tee eriti midagi, siis tegelikult kaitseb see meie organismi 24 tundi seitse päeva nädalas. Kasutasin: "Sinu hämmastav immuunsüsteem
.......................9 4. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 2 1. VERI Veri on vedel sidekude mis moodustab inimese kehamassist 6-8 %. Vere funktsioonid on: · transpordifunktsioon; · kaitsefunktsioon; · sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Veri koosneb verelibledest (vererakkudest) (45%) ja vereplasmast (55%). Vererakud jaotatakse: · punalibledeks e erütrotsüütideks; · valgelibledeks e leukotsüütideks; · vereliistakuteks e trombotsüütideks. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME Täiskasvanud organismis toimub enamiku vererakkude loome lameluude ja toruluude otsas paiknevas punases luuüdis
Ehituselt on epiteelkude rakk-kude, see tähendab, et rakud domineerivad rakkude vaheaine üle. Epiteelkude paikneb elundite pinnal, mitte elundite sisemuses. Epiteelkude jaguneb katteepiteeliks ja näärmeepiteeliks. 31) Sidekoe ülesanded - Sidekoe funktsiooniks on: · kudede ühendamine ja toestamine · transport · kaitse 32) Veri, koostis ja ülesanded - Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Veri transpordib toitaineid kudedesse, teostab gaasivahetust ning eemaldab ainevahetuse jääkprodukte. Verel on ka kaitsefunktsioon, mida täidavad antikehad. 33) Kehaline treening ja vereloome - Aeroobses tsoonis toimuva vastupidavustreeningu tulemusena suureneb erütropoees. Punaliblede maht
Kapillaarid ehk juussooned ühekihilise epiteeliga veresooned, mille kaudu toimub kopsukapillaarides ja kudedes gaasivahetus( difusiooni teel) Vereringeelundkonna funktsioonid: 1.Veri võimaldab hapniku, hormoonide, toitainete transporti (NB! Hapniku transpordiga seotud verevalk-hemoglobiin) 2. Veri tagab pideva ainevahetuse kehas 3. Veri ühtlustab meie keha temperatuuri 4. Veri osaleb organismi immuunsüsteemi olemasolus- leukotsüütidest ehk valgetest verelibledest LÜMFOTSÜÜDID tekitavad antikehi, teised aga hävitavad haigustekitajaid(nn. õgimisprotsess) 5. Vererakud- trombotsüüdid ehk vereliistakud osalevad vere hüübimisel so. organismi kaitse 6. Veritranspordib kudedest ära rakkudes tekkinud jääkained ja süsihappegaasi Südame töö regulatsioon .Südame tegevust reguleerib PIKLIK AJU 1.Hormoonide abil ADRENALIIN ehk " hirmuhormoon nõristub verre stressi,erutusseisundite ja hirmu ajal
Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (Na+, K+, Ca+, Mg+, Cl-, HCO3-, HPO4-, HSO4-). Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik järgmiste organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füüsikalis- keemiliste omadustega: suhteline tihedus ja viskoossus. Vereliblesid jaotatakse punalibledeks
Trombotsüüdid. Vereliistakuid on liitris veres 2,5...3*10 astmes 11, need on tuumata väiksed moodustised, mis sisaldavad verehüübimiseks olulisi trombotsüütide faktoreid ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti noradrenaliini, adrenaliini, histamiini). 2. Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel. Inimese kehamassist moodustab veri 6-8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest e hemotsüütidest. Vere kogumahust on vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust, nimetatakse hemotokritiks (naistel 0,36-0,47; meestel 0,4-0,5). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus. Vedeliku kaotusel muutub veri vissoossemaks (vere suhteline osa muutub) Plasma suhteline osa võib väheneda ka
Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise funktsiooni (Kaitse vere kaotuse vastu - hemostaas, vere hüübimine. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali (bakterid, mürgid, doksiinid) vastu – immunoloogiline kaitse) 3. Vereplasma, koostis, ülesanded
arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke, streptokokke), ekmoliin(kalade kudedest, võitleb soolehaigustega). 5. Väliskeskkonna tegurite kasutamine mikroobide elutegevuse mõjutamiseks toiduainete säilitamisel. Bioos: elulised protsessid aeglustunud, immuniteet säilunud-Puu-ja juurviljad, elav kala. Abioos: Pastöriseerimine, steriliseerimine. , antiseptikute lisamine, kiiritus, ultraheli. Mikroobide hävitamine. Anabioos: mikroobide elutegevus peatatakse, mikroorganismide eluvõime säilib
moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 45."Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." „Tõene“. 46
antibiootikumideks. Mõjuvad tavaliselt teatud kindlale mikroobi liigile: Fütontsiidid − taimse päritoluga antibiootilise toimega ained. Nad on üheks looduslikuks teguriks võitluses mikroobidega (nt mugulsibulast ja küüslaugust on eraldatud ollitsiin). Loomse päritoluga antibiootiliste ainete hulka kuuluvad nt lüsosüüm, eritriin ja ekmoliin. Lüsosüüm − on valguline aine, mida leidub munavalges, pisarates, süljes, kalamarjas jne. Eritriin − saadakse looma punastest verelibledest (erütrotsüütidest). Tal on bakteriostaatiline toime nt stafülo- ja streptokokkidele. Ekmoliin − saadakse kalade kudedest ja ta mõjub antibakteriaalselt soolehaigusi tekitavatele bakteritele. 19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1.
3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina Sanguis on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Koosneb plasmast – rakkudevaheline vedel aine – ja temas ringlevatest vormelementidest - vererakkudest: punastest verelibledest (erütrotsüütidid), valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja vereliistakutest (trombotsüüdid). Veri ringleb veresoontes ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 60% ja vormelementide hulk 40% veremahust. Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust. Vere ülesandeks on gaasivahetus – viib hapniku kopsudest kudedesse ja toob kudedest CO 2 kopsudesse
Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest Vereplasma hulk moodustab 55-60% ja vormeelementide hulk 40-45% veremahust Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormeelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust Viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob süsihappegaasi kopsudesse (organismi gaasivahetuse osalemise funktsioon)
suurenenud põrn, lümfisõlmed ja maks. Leukeemiasse võivad haigestuda kõik, soost, vanusest, rahvusest ja jõukusest hoolimata. Leukeemia põhjused ei ole täpselt teada. Tihti seostatakse leukeemia teket radiatsiooniga, samas haigestuvad leukeemiasse sagedamini inimesed, kes kiirgusega kokku puutunud ei ole. Äge lümfoidne leukeemia (ALL) Äge ehk akuutne lümfoidne leukeemia (ALL) on vähitüüp, mis saab alguse valgetest verelibledest luuüdis ning liigub reeglina kiiresti verre. Seejärel levib ALL kogu organismi, kaasa arvatud lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja kesknärvisüsteemi. "Akuutne" ehk "äge" tähendab, et leukeemia levib organismis väga kiiresti ning ilma ravita võib leukeemiahaige surra juba mõne kuu jooksul haigestumisest. ALL on suhteliselt haruldane leukeemia vorm. Kõige enam haigestub ägedasse lümfoidsesse leukeemiasse alla 4-aastaseid lapsi - 6,5 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas
tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 7.homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine Plasma ja vormelementide vahekord ja seda mõjutavad tegurid. Veri koosneb : vereplasmast ja verelibledest e. hemotsüüditest. Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%. I Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed ained 20 g/L. Anorgaanilised, peamiselt ioonidena esinevad ained ja orgaanilised. Anorgaanilised ained ( na, K ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. orgaanilistest ainetest glükoos,
Nad on taimede üheks võimaluseks võitluses mikroobidega. Antibiootikumide omadusi on ka paljudel toiduainetel ja maitseainetel. Küüslaugul on eraldatud ollitsiin, rõikast aga rapiin ja tomatist tomatiin. Neil ainetel on aktiivne mikroobide arengut pidurdav või hävitav toime. Loomsete antib hulka kuuluvad lüsosüüm, eritriin, ekmoliin jne. Lüsosüümi leidub munavalges, kalamarjas, aga ka nt pisarates ja süljes. Eritriini saadatkse punastest verelibledest. Tal on bakteriostaatiline toime nt stafolokokkidele. Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1
Nad on taimede üheks võimaluseks võitluses mikroobidega. Antibiootikumide omadusi on ka paljudel toiduainetel ja maitseainetel. Küüslaugul on eraldatud ollitsiin, rõikast aga rapiin ja tomatist tomatiin. Neil ainetel on aktiivne mikroobide arengut pidurdav või hävitav toime. Loomsete antib hulka kuuluvad lüsosüüm, eritriin, ekmoliin jne. Lüsosüümi leidub munavalges, kalamarjas, aga ka nt pisarates ja süljes. Eritriini saadatkse punastest verelibledest. Tal on bakteriostaatiline toime nt stafolokokkidele. Ekmoliin saadakse kalade kudedest ja tal on antibiootiline toime soole haigusi tekitavatele bakteritele. 22. Mikrorganismide muutlikkus ( modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne muutlikkus) Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkusest 3.: 1
Veri toimetab hormoone toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt soojus. B) kaitsefunktsioon- veres peituvad verelibled koos aintikehadega teevad kahjutuks haigustekitajad. Vere hüübimine kaitseb verekaotuse eest. C) Homoöstaas- veri puhverdab aluselisi ja happelisi aineid, mis tekivad ainevahetuse käigus. Veri reguleerib oma mahu kaudu organismi soolade ja vee sisaldust. Vere hulk, maht, koostis- Inimese kehamassist 6-8%. Keskmiselt 5l verd inimeses. Koosneb vereplasmast ja verelibledest (hemotsüüdid). Verplasmat 54-59%, liblesid 41-46% Hematokrit nätab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasma, selle koostis, omadused- Vereplasmas on 90-91% vett, 6-8% valke, ja madalmolekulaarseid aineid. Värvus kollakas. Tihedus viskoossus 1,025...1,029 ja 1,9...2,6 Osmootne rõhk 768...819 kPa Leeliselise reaktsiooniga, pH 7,4 Osmomolaarsus 300mosm/l Vereplasma valgud, fraktsioonid, hulk- Valkusid on 65-80g/l, jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks.
• Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel - Inimese kehamassist moodustab 6-8% N: 70kg kaaluv täiskasvanu – 5l verd Veri koosneb vereplasmast – 54-59% ja verelibledest(hemotsüüdid) – 41-46%. Vereplasma: - 90% vett - 6-8% valke (65-80g/l) o Albumiinid o globuliinid - 2% madalmolekulaarseid aineid Vereplasma ülesanded: Valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainete vahetuses. 10 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel: Inimese kehamassist moodustab 6-8% N: 70kg kaaluv täiskasvanu – 5l verd Veri koosneb vereplasmast – 54-59% ja verelibledest(hemotsüüdid) – 41-46%. Vereplasma: 90% vett 6-8% valke (65-80g/l) o Albumiinid o globuliinid 2% madalmolekulaarseid aineid Vereplasma ülesanded: Valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainete vahetuses. Võtavad osa ainete transpordist veres Organismi kaitsereaktsioon – suur osa antikehased on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid
b) transpordifunktsioon- veri kannab kudedesse hapnikku ja imendunud toitaaineid, viib CO2 kopsudesse, toimetab hormoone jm biol akt aineid toimekohtadesse, vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt ka soojus. c) sisekeskkkonna suhtelise püsivuse säilitamine- happeliste/aluseliste ainete puhverdamine, vere mahu kaudu soola ja vee regulatsioon organismis, ainevahetusest tekkinud soojuse ühtl Kehamassist mood veri 6-8%, ca 5l. Veri koosneb vereplasmast 54-59%, verelibledest 41-46% ja hemototsüütidest. Hematokrit- arv, mis näitab kui suure osa moodustavad vererakud vere kogumahust. Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ca 2% madalmolekulaarseid aineid. On selge kollaka värvusega vedelik. Suhteline tihedus vrld veega 1.025-1,029 ja viskoossus 1,9-2,6. osmootne rõhk 768-819 kPa. On leeliseline, pH 7,35-7,4. Osmolaarsus ca 300 mosm/l. Kogu vere viskoossus ca 5x suurem kui veel. Vereplasma
haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 7.homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine Plasma ja vormelementide vahekord ja seda mõjutavad tegurid. Veri koosneb : vereplasmast ja verelibledest e. hemotsüüditest. Vereplasmat umbes 57% ja vereliblesid 43%. I Vereplasmas on 92 % vett (annab verele voolavuse) ; 7-8 % valku ja umbes 1 % madalmoleklaarseid aineid (süsivesikuid, lipiide jt.), kollaka värvusega vedelik Madalmolekulaarsed ained 20 g/L. Anorgaanilised, peamiselt ioonidena esinevad ained ja orgaanilised. Anorgaanilised ained ( na, K ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal
annaabi.ee 
