War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄME werden wurde ist geworden WURDE Konjunktiv WÜRDE Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul abitegusõna werden KonjunktivII = WÜRDE + pöördelõpp + põhitegusõna ALGVORM lause lõpus! ich würde schnell fahren du würdest es nie sagen er würde...; wir würden...;ihr würdet...;sie würden... Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust verbidega HABEN ja SEIN siis würde + Infinitiv varianti EI KASUTATA! Siis tuleb Konjunktiv teha sõnast endast (ehk Präteritum võtta, lisada täpid ja E) ich wäre; du wärest ma oleks, sa oleks...jne ich hätte, du hättest mul oleks, sul oleks...jne Samamoodi kasutatakse ILMA würde + Infinitiv-ita sõnu KOMMEN, LASSEN, WISSEN ehk siis Konjunktivis: käme, liesse, wüsste + MODALVERBEN ( müssen - müsste, können -
c) Ajamääruslausetes I shall speak to him when he comes. 2. Spordireportaazid, arvustused. Lepp passes the ball to Kask. Gibson acts well in "Braveheart". 3. Seisundiverbidega (state verbs) verbid, mida tavaliselt ei kasutata kestvates aegades, sest nad kirjeldavad seisundit, mitte tegevust Need on verbid, mis väljendavad: a) meeltetaju (see, hear, feel, smell, taste, look, sound ). Kui meeltetaju verbidega tahetakse väljendada hetkel toimuvat tegevust, kasutatakse tihti modaale can või could Jim must be at home . I can see his car parked outside. b) meeldimist või mittemeeldimist (like, love, dislike, hate, enjoy, prefer, adore) c) psüühilist tegevust (know, understand, believe, realize, remember, forget, notice, recognize, think, seem, expect)
viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt: grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon: vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea
viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv - grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon - vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element - kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea või kõnelejast tingitud varieeruvate
Verbi hakkama tendentsil toimida tuleviku abiverbina on seljataga tee isiku või objektiga seostumisest (mis kajastub ühendverbides külge hakkama, millegagi peale hakkama) tegevuse alguseks ja sealt edasi ajasuhte väljendajaks. Eesti keeles on kujunemas aspektipartikkel ära, mille lähtetähendus on kohatähendus "kusagilt ära, mujale". Aspekti väljendama sobib ära hästi hävimist ja lõppemist, seega kujuteldavalt vaateväljalt kadumist väljendavate verbidega (ära kaduma, ära surema, ära kaotama), kuid mitte tekkimist väljendavate verbidega. Kui grammatikaliseerub üksik sõnavorm, nagu partiklistuv imperatiivivorm (kuule, näe, vaata, oota), on peamiseks vorminähtuseks redutseerumine - hääldus lüheneb (kule, vat, ota), häälikuid võib kaduda (vaat, nää). Kaassõnakolmik kätte-käes-käest ei väljenda mitte üksnes inimese valduses, vaid ka mingite välisjõudude mõjualas olemist.
2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas. Peab meeles pidama, et suuliste teravuste äratrükkimine on hoopis tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid
ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. Polaarsus e kõneliik on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise sagedasemad viisid: 1)verbile lisatakse eituspartikkel (nt eesti k see ei lähe) 2)lisatakse eitusverb 3)eitust märgitakse verbi afiksitega Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti verbi afiksid või abiverbid. (nt inglise k he is talking). Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundist, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel, et väljendada seda lihtsa tervikuna. Selle alaliigid: 1) kontinuatiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat aega (nt inglise k he sees it) 2) progressiivne aspekt, mis väljendab protsesse(nt eesti k olen söömas)
Austin (2008) toob välja, et inglise keel tekkis, kui 5-6.sajandil Britannia idaossa, Kenti ja Lothiani vahele jäävale alale asusid elama erinevad alamgermaani murdeid kõnelevad germaanid. Nendes piirkondades kujunes välja inglise keel, see oli võrreldav ladina keelega. 9-10.sajandil mõjutasid seda kokkupuuted skandinaavlasetega. Välja kujunenud germaani keelte segust kadusid muutelõpud ja isikuid hakati väljendama verbidega. Austin (2008) jätkab, et 12-14 sajandil mõjutas inglise keelt prantsuse keel, kust laenati sõnu ja grammatika muutus lihtsamaks. 15.sajandil sai hoogu juurde kirjandus, paljud kirjanikud hakkasid oma teostes kasutama erinevaid murdeid. Sealse kirjanduse õitseaeg oli 17.sajandil. Peagi täitus Põhja-Ameerika erinevaid keeli rääkivate sisserändajatega. 17.sajandil tuli uus inglise keel, mis on veel tänapäevalgi.
- Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas
Ütlus oli see tegu ise. Nt: kohtuistung. Sooritasin raske mõrva. Saan kolm aastat tingimisi, haamer lööb lauale meie staatus pauh! muudetud. Nt rohkem ei suuda lätlaste väljendusi välja kannatada. kuulutame neile välja sõja. Kuidas sõda välja kuulutada ? vastava kõneaktiga. Eesti vabariigis ei saagi nii sõda välja kuulutada sõda kuulutatakse välja sõjaga. Illokatiivsete kõneaktide filoloogilisus assertiivne kõneakt on seotud selliste verbidega, nagu: kõnelema, ütlema, informeerima komissiivsed küneaktid on erinevad lubadused, nagu: vannun, luban direktiivsed on seotud direktiividega, aga ka käskiva kõneviisiga. Deklaratiivid on sellised, nagu: verdiktiividest(need,mis seotud kohtu- või muu otsute tegemisega) nt igasugune hindamine on verdiktiiv. Kõneakt ja kõneleja staatus: · kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele,
Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on
definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet
definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet
definiitne artikkel. 53. Arv Arv grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 54. Isik Isik on grammatilises mõistes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalevatele, nt kuulaja, kõneleja. 55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet
kontrollima.) Kas kasutatakse nominalisatsiooni ehk nimisõnastamist protsessi väljendamist nimisõnaga?Nimisõnastamine võimaldab varjata tegijat ja/või kannatajat, protsessi toimumise aega, modaalsust ja põhjuslikkust. (Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või umbisikulist tegumoodi ehk tegevikku versus tehtavikku kasutades. (Nt: Näiteks saaksime fakti esitada nii isikulises tegumoes ,,Politseinikud vigastasid mitut meeleavaldajat" kui ka umbisikulises tegumoes ,,Mitut meeleavaldajat vigastati politseinike poolt". Kui tegijamäärus (,,politseinike poolt") otsustatakse ära jätta, jääb tegija ja põhjuslikkus ebaselgeks
We/you/they were making We/you/they were not making Were we/you/they making? Kestev minevik väljendab: · Tegevust, mis toimus minevikus mingil kindlal ajal. Tegevuse aeg on antud või tuleb välja kontekstist. Yesterday John was reading when the bell rang. While we were eating the policeman came to announce very important news. · Mineviku tegevust, mida vaadeltakse tulevikus toimuvana ( eriti verbidega leave, start, go, come ). She bought some new pens and paper, for she was going to school for the first time the next day. They packed their suitcases, for they were coming back home the next week. Past Perfect Ennemineviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I had asked I had not asked Had I asked?
viitamiseks, tihti viiteahelana Analüütiline keel: on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente. Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt: grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon: vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea
Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Imperfektiivne aspekt on aspekt, mis väljendab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle sisemist
eesti keeles aktiivsus ja impersonaalsus, sest vastab paremini vastandusele, puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti, vrd: jaan loeb raamatut / loetakse raamatut (*jaani poolt), ent eesti keeles on olemas ka passiiv (on võimalik agenti väljendada), ent arvat. et see on tekkinud indoeuroopa keelte passiivi mõjul 1.juhan sõi praadi 2. söödi praadi 3. kõik praed olid juhani poolt ära söödud laad e. aspekt aspekt on gram. kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Aeg võtab sündmist kui tervikut, aspket võtab osadeks ja sageli väidab midagi tegevuse viis kohta. Tavaliselt seostub verbi afiktega, abiverbidega. klassikaline kalifikatsioon : aspekt (perideerne, imperfektiivne(habituaalne, kontinuatiivne (progressiivne, mitteprogerssivne)) aspekti liike: (vt trageli konspekt) 1. imperfktiivne aspekt 2. kontinuatiivne aspekt 3.progressiivne aspekt 4
teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi, mitte-ajalisi omadusi, mida mõnikord nimetatakse ka tegevuse kvaliteediks. Aspektiks nimetatakse ka tähendusaspekti morfoloogilisi väljendusvahendeid, nagu näiteks vene keele opositsiooni perfektiivne/mitteperfektiivne verbi pööramisel. Aspektoloogia. Tähendusaspekti ja aega ei tohi omavahel segamini ajada
vastuvõtja modaalsus. Modaalsus väljendab kirjutaja suhtumist endasse, kirjutatavasse ja lugejatesse. Suhtlustähendus, mida luuakse keeleliste vahenditega. See väljendab, kelle poolt või kelle vastu autor on, kuhu kuulub autor ise ja kuhu usub oma lugejaid kuuluvat. Kui kasutab meie- vormi, võtab kokku nii enda kui lugejad, sest arvab, et on üht meelt. Modaalsust saab väljendada lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega. LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS Teksti keele ja kõne esiletõus on näide viimase aastakümnete jooksul toimunud pöördest – lingvistiline ehk retooriline pööre sotsiaalteadustes. Tekstid ja keel on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam sellest, et keel on see, millega tegelikkust luuakse. Tähendusi ja nende tõlgendusi on hakatud eriti oluliseks pidama. 1970–
annaabi.ee 
