Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki. Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu. Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada. Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu. Kuigi veenides on negatiivne rõhk, mis peaks vere südamesse tagasi ,,tõmbama", pole see alati piisav
madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.
lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi
8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses värativeenisüsteemiga (portokavaalsed anastomoosid) plexus oesophagus (söögitorus), plexus rectalis (pärasooles), kõhu eesseinal naba ümbrusel 10) lümfi teekond kapillaaridest venoossesse süsteemi (näidata —>) lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v
vahel paikneb IV ajuvatsake. III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuajuveejuha. IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks. Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik, s.o. ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi. PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadeks. Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://instruct.uwo.ca/anatomy/530/SagSin
koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast. 162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb,
Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi. Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere
16. Vereringe kapillaarides 1. Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel 2. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare 3. Kapilaarse vereringes vereringe perifeerne takistus on suurem 4. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia- eriti suur aeroobse töö ajal, dastoolne vereõhk võib ka 0-ks minna. Arterio- venoossed anostomoosid- e. otsetee, osa verd läheb otseteed mööda venoossesse süsteemi. Et ei tekiks verepaisu! 17. Vereringe veenides. Suure venoosse süsteemi mahtuvus 2x Vere liikumisel: 1. veri surutakse edasi raskustungi toimel, enam rõhk ei mängi rolli. 2. vere tagasiliikumist takistavad klapid 3. vere liikumist soodustab rindkere imav toime - rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg. 4
automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm 8 A- veregrupiga Rh positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antiA antikehad, anti-D antikehad c) antikehad puuduvad b) anti-B antikehad c) anti-B antikehad, anti-D antikehad Paremast jalalabast venoossesse verre saabuv lünf läbib: a)õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja parema venoosnurga b) kaenlalünfisõlmed, parema lünfijuha ja vasaku venoosnurga c) õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja vasaku venoosnurga d) kaenlalünfisõlmed, parema jünfijuha ja parema venoosnurga Toomasoon ja viimasoon on a) lünfisõlmedel b) sinusoidis c) päsmakesel Venoosne juurdevoolu südamesse sõltub: 1. Lihaste kontraktsioon ( rõhu tõus suunab verd südame suunas) 2
kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate
SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL. 2) LIHASTÖÖ SEGAB TOIDU MAOMAHLAGA JA SUUNAB SIIS PEENSOOLDE. MAO TÜHJENEMISE AEG SÕLTUB TOIDUST. 3) IMENDUMINE TOIMUB PIIRATUD ULATUSES (VESI, ALKOHOL JA MÕNED RAVIMID IMENDUVAD VENOOSSESSE VERRE) 6 4) KUI RAUA IMENDUMINE TOIMUB PEENSOOLES, SAADAKSE TA TOIDUST HCl JUURESOLEKUL PAREMINI KÄTTE 5) SISEMINE FAKTOR SEONDUB MAOS VITAMIINIGA B12 JA SEE ON VAJALIK IMENDUMISEKS ILEUMI LÕPUOSAS. MAOMAHL- MAOMAHLA SEKRETEERITAKSE SPETSIAALSETE LIMASKESTA NÄÄRMETE POOLT. MAO NÕRE SISALDAB: VETT, MINERAALSOOLI, LIMA, SOOLHAPET JA SISEMIST FAKTORIT, PEPSINOGEENI (HCL TOIMEL MUUDETAKSE TA
Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad
hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Neelamine, oksendamine. Seedimine maos Magu produtseerib maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel. Soolhape pehmendab tselluloosi. Samuti toimub mõningane rasvade lammutamine (emulgeeritud rasvad). Lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab siis peensoolde.imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verrekuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kättesisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas.Maomahla sekreteeritakse spetsiaalsete limaskesta näärmete poolt. Mao nõre sisaldab : vett, mineraalsooli, lima (seda sekreteerib kogu mao vaba pinnaepiteel),soolhapet ja sisemist faktorit, pepsinogeeni sekreteerivad
ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju
ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis Tähtsus- osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk, kaitseb aju mehaaniliste vigastuste eest 160. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jt elunditest, peaajju
● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS ● Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega, moodustades nn SOONPÕIMIKUID - nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümilaadne vedelik e AJUVEDELIK - see väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoossesse süsteemi PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD ● Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid. ● Nend funktsioon: õrn ajuaine on hästi kaitstud ja toestatatud. ● Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadesks. Eristatakse 3 ajukesta: 1. Kõvakest DURA MATER - tihe sidekoeline leste, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti.
Kui toit maos on saavutanud vastava niiskuse ja happesuse, siis lükatakse see väikeste pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. Mao tühjenemise aeg sõltub toidust. Süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem ja rasvarikas püsib kõige kauem. Duodeenumisse sattuv toidumass on küümus (chymus). 3. imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. Vesi, alkohol, ja mõned ravimid imenduvad venoossesse verre 4. kuigi raua imendumine toimub peensooles, saadakse ta toidust HCl juuresolekul paremini kätte 5. sisemine faktor seondub maos vitamiiniga B12 ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. PEENSOOL intestinum tenue Peensool on kõige pikem seedetrakti osa. lingud on eest kaetud suurrasvikuga. Pikkus u.5 meetrit, torujas elund, paikneb kõhuõõne kesk- ja allosas ning ümbritsetud jämesoole poolt. Peensoole
pulseerivate liigutustega läbi sfinkteri duodeenumisse. - mao tühjenemise aeg sõltub toidust - süsivesikuterikas toit läbib mao 2-3 tunniga, valgurikas kauem, rasvarikas püsib kõige kauem. - duodeenumisse sattuv toidumass on küümus CHYMUS 3. Imendumine maos toimub vaid piiratud ulatuses. - vesi, alkohol ja mõned ravimid imenduvad VENOOSSESSE VERRE. 4. Raua imenduminetoimub küll peensooles, aga ta saadakse toidust HCl juuresolekul maos paremini kätte. 5. Sisemine faktorseondub maos vitamiiniga B12-ga ja see on vajalik vit imendumiseks ileumi lõpuosas. Mao innervatsioon: ● Nii magu kui ka kõiki teisi kõhuõõne elundeid innerveerib N.VAGUS. ● N.VAGUS reguleerib seedenõrede hulka ja sfinkterite lõõgastumist.
) ja alaneva aordi kaudu 33 alakehasse (kõhuõõne organid, alajäsemed jne.). Mööda keha artereid kulgeb arteriaalne veri kõikidesse keha organitesse ja kudedesse. Toimub intensiivne toitainete- ja gaasivahetus kudede ja verekapillaaride vahel, mille käigus arteriaalne veri muutub uuesti venoosseks. Venoosne veri kogutakse üle kogu keha veenide abil kokku keha venoossesse süsteemi ja üle alumise ja ülemise õõnesveeni süsteemi jõuab venoosne veri uuesti südame paremasse kotta. Südame enda verevarustus on tagatud pärgarterite e. koronaararterite abil. Kokkuvõtteks siis, südame parempoolses osas, keha veenides, kopsuarteris ja selle harudes kulgeb alati venoosne veri. Südame vasakus pooles, keha arterites ning kopsuveenides kulgeb alati arteriaalne veri. 7.4. Süda Süda on vereringesüsteemi keskseks elundiks. Süda paikneb rindkereõõnes kopsude
Verelibled e. hemotsüüdid 1. Tuumadeta punaverelibled e. erütrotsüüdid 2. Tuumadega valgelibled e. leukotsüüdid Granulotsüüdid: neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid Agranulotsüüdid: lümfotsüüdid, monotsüüdid 3. Trombotsüüdid Lümf (lympha) Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu viiakse verre. Rakud: lümfotsüüdid Lümf kõrvaldab kudedest jääkained, mis osaliselt peetuvad ja kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt lähevad koos lümfiga venoossesse süsteemi Retikulaarne sidekude Vähem diferentseerunud kude Koosneb tähtkujulistest rakkudest, mis tsütoplasmaliste jätkete vahendusel on üksteisega liitunud võrkjaks struktuuriks On mikrostroomaks vereloomeelundites (luuüdi, põrn, lümfisõlmed) Retikulaarse sidekoe rakud on fagotsütoosivõimelised Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks,
lõhna. 4. Kiudainete lõhustamine bakterite ensüümide poolt. kiudainete lõhustamisel tekib rohkesti gaase: 400...700 ml. CO2, H2, N2, H2S, metaan (CH4) Peale gaaside tekib bakterite lõhustamise tulemusel ka piimhapet, äädikhapet ja alkoholi. Piimhape kasuatatkse ära limaskesta ainevahetuses energia saamiseks. 23 Valkude lõhustumisel tekivad indool ja skatool, histamiin ja türamiinid lähevad venoossesse verre ja v. porta kaudu maksa, kus need kahjutuks tehakse. Jämesooles on rohkesti baktereid: roisu- ja käärimisbaktereid, mille poolt põhjustatud roiskumis- ja käärimisprotsessid peavad olema tasakaalus. Ravimid võivad mõjutada mikrofloorat ja muuta olukorda roisubakterite kasuks. Käärimisel tekib happeline keskkond, mis takistab roiskumist. Valdav E. coli. Jämesoole motoorika aeglaste lainete sagedus on muutlikum, kui peensooles. Küümus liigub jämesoolde 2..
retiikulumis taas triglütseriidid ● Uuesti moodustunud triglütseriidid ei saa rakust lahkuda enne, kui nad on ümbritsetud ümbritsetud spetsiaalse kestaga, mis sisaldab sisaldab kolesterooli ja valke‐külomikronid ● Külomikronid väljutatakse rakust sekretoorse põiekese abil. Rakkudevahelisest ruumist liigub külomikron soolehatu lümfisoonde (liiga suured, et läbida kapillaari membraani). Lümfiringest jõuavad viimaks vee Lipiidide transport rakkudesse: ● Külomikronid jõuavad venoossesse verre lümfisüsteemi kaudu, maksa läbimata läbimata ● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku ● Külmikronite jäänused (koosnevad lipoproteiinist ja kolesteroolist)transporditakse maksa, kus osa kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned
annaabi.ee 
