Ajalugu . Kultuur Eesti Vabariigis. Riiklik kultuuripoliitika Eesti iseseidvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus ohtkultuuri saksatumiseks või venestamiseks ning eesti kultuuri pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. c) kultuurikapitali loomine selle kaudu finatseeeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerimisele. d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine,
2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba") 3) Põllutöö seltside kõned, näitused, nõupidamised jne (lisaleht "Põllumees") "sakala" 1878 - 2300 tellijat 1881 - 6000 tellijat "Eesti Postimees" 1878 - 4600 tellijat 1881 - 1500 tellijat Venestamine Aleksander III - vene keiser alates 1881, venestuse elluviija kreeka-katoliku õigeusu nähti vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja balti erikorra murendamiseks õigeusu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid tõusulainel oli vennateliikumine (vennastekogudus, hernhuutlased) Eeldus: Krimmi sõda 1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda Usulise venestamise ilmingud Nevski katedraal
Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
Kujuneva rahvusliku intelligentsi seas oli vähe tippharitlasi, enamuse moodustasid rahvakoolid õpetajad. Kiriklikud olud, usuliikumised 19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis- korralduse ja laialdase anatoomia. 1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks. 19 sajandi esimesel poolel oli tõusulaine vennastekoguduse liikumisel, 19 sajandi keskel oli kogudusel ligi 50 000 liiget. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine järk-järgult vananema. 1850-ndatel hakkas levima Maltsveti liikumine, rajajaks Leinberg, jõukas talupoeg, kes müüs kõik varad maha ja hakkas palvetunde pidama. Seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. olukorrast usu kaudu, hiljem ühines tema liikumine väljarändamisliikumisega.
keskmurde. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka 19. saj luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase osalise iseseisvuse, kuid 1832. a vastu võe-tud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas aga luterliku kiriku eesõigusliku seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku, Siim Krull Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis
Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad ei saagi maad ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda siis neile seda ei võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud. Tema püüdles pigem Vene riigi erinevate piirkondade ühtlustamise poole arvestamata siis eri rahvaste eripärast. Sellega muutus mõnevõrra Eesti haldusjaotus. Eestimaa kubermangus loodi uue maakonnana Paldiski maakond (püsis eraldi üksusena asehalduskorra lõpuni!)
talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid
talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid
sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse
2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine 3) kogukonna ees: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 4) kiriku ees: kirikumaksud. 5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. lk 149 1832. aastal vastu võetud ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks lubatud usulahke. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles nähti vahendit äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. 19. sajandi I poolel tõusis ka vennasteliikumine. See organisatsioon ei teinud vahet seisustel ega rahvustel ning leidis talurahva seas laialdase toetuse. Saj. II poolel hakkas liikumine vaibuma. 1850. aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta oli jõukas taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854. aastal hakkas palvetunde pidama, loobudes oma senisest varast ja elukorraldusest
5. Usu vahetamine. Prohvet Maltsvet. 19.sajandilgi jäi üheks oluliseks vaimuelu kujundajaks luteri usu kirik, mis säilitas esialgu oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.aastal vastu võetus ülevenemaaline kirikuseadus aga kaotas luterliku kiriku privilegeeritud seisundi. Ametlikuks riigiusuks oli kreeka-katoliku õigeusk, milles valitsusringkonnad hakkasid järjest enam nägema vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Usu levitamisega loodeti tasalülitada kohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. 19.sajandi esimesel poolel koges tõusulainet eelmisel sajandil alanud vennasteliikumine; nendes kogudustes ei tehtud vahet seisustel ega rahvusel. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks
Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase.
1919). 3)Eesti vägesid hakkas juhatama kindral Johann Laidoner. 4)Soomusrongid. Vene punaarmee poolepeal oli väga palju lätlasi. Neid kutsuti Läti Punased Kütid. Kindlat lahingujoont vabadussõja ajal ei olnud, toimusid ,,juhuslikud lahingud" . 1919.a. lõpus algasid rahu läbirääkimised Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaanuar. 1920 kehtestati relvarahu. 2.veb.1920 Tartu rahu leping lõpetas Vabadussõja . Surma sai 3600 eestlast + 14 000 haavatud. Pilet nr. 7; (2) Venestamiseks nimetatakse vene keele ja meel peale surumine, mis sai alguse 1881.a. Hariduse muutused: 1)õppetöö vene keeles(v.a. usuõpetus). 2)venelastest õpetajad. 3)Tartu Ülikoolis õppetöö vene keeles. Ülikool nimetati ümber Jurjevi ülikooliks. Õppejõududeks umbvenelased. Usuelu muutused: 1)vene õigeusu pealesurumine luteriusu asemel. 2)õigeusu kirikute ehitamine. Aleksander Nevski katedral Toompeal , Pühtitsa klooster ja Kuremäe klooster
1802. aastal loodi riigi hariduselu juhtimiseks rahvahariduse ministeerium. Vene impeerium jagati ka õpperingkondadeks. Iga ringkonna eesotsas pidi olema ülikool ning see tähendas seda, et liskas Moskva ülikoolile tulid haridusmaastikule ka teised ülikoolid (1802 Tartu Ülikool). Ülikool gümnaasium kreiskool kihelkonna kool. Nikolai valisemise ajal ülikoolide autonoomiat kärbiti. Võetakse ette katsed Tartu Ülikooli venestamiseks.' // Tsensuur. Riik kontrollis kirjasõna, seda, mida välja anti. Trükitoodang oli kindlasti suurem kui paljudes teistes riikides ning tegelikult saame tsensuuri puhul rääkida kahest tasandist siseriiklikust ja Konspekt on kirjutatud subjektiivse vaatepilguga ning võib sisaldada vigu. Autor ei võta endale mingisugust vastutust eksamil või arvestusel tekkinud vigade eest.
Kohus koosned 3 liikmsest kelles 1nim mõisnik, sulas ja talupoeg. Lahendada tülisid määrata karistusi,valvata korrajärele. Valvata magasiaitu. ( külatalupojad varusid ühiselt nn magasi vilja et elada rasketel aegadel. Tegelda vaestega külakorda või vaesemaja - - Paljud põõrdusid varsti tagasi, sest paremat elu enamasti eest ei leidnud. Kolonistidele oli lubatud tasuta maad, külvi vilja ja mitmeaastast maksuvabastust. Tegelt vajas riik rahvast ääremaade asustamiseks ja venestamiseks. 19saj lõpuks oli eestist lahkunud 100 000 inimest. 60 000 vahetas ka usku sellel ajal nendest kes läksid venemaale. Probleemiks kujunes asjaolu, et tagasipõõrdumine lutheri usku oli seadusega keelatud. 1858 a mahtra sõda 1856a talurahva seaduste tagajärjel toimunud kõige tuntuim talurahva vastuhakk. Sedustest oli loodetud elu kergendamist, eriti abiteo kaotamist. Harjumaal keeldusid talupojad kevadel sõnnikuveole minekust ja tekkis kokkupõrge sõjaväe üksustega
president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel. 1884 - Otepää kirikus õnnistati Sini-Must-Valge lipp üliõpilas seltsi lippuna. 1888 "Paar palvi." 1891 "Eesti Postimehest" Eesti esimene eestikeelne päevaleht, mille toimetajaks oli Tõnisson. Enne seda ilmus "Postimees" Karl August Hermani käe all nädalalehena. Rahvuslikus liikumisest jäi kõrvale Petserimaa
eriti religiooni aadressil. Hurt astus lehe kaastööliste seast avaliku kirjaga välja ja 1880.a lahkus Peterburisse kirikuõpetajaks. CRJ jätkas mõnda aega tõusvas joones. Tema toetajad saavutasid ülekaalu EKmS-is ja Aleksandrikooli peakomitees. Ta organiseeris nn "Suurmärgukirja" tsaarile, milles väljendusid teatava osa eestlaskonna soovid (Hurt alla ei kirjutanud, kuna nägi kirjas palvet venestamiseks). Kui Hurt väärtustas kultuurilist arengut, siis CRJ pidas tähtsaimaks majandusliku pöörde saavutamist. Võitluses sakslaste vastu tuli toetuda venel valitsusele. CRJ ei näinud võimalikku venestamise ohtu. CRJ surm oli RL allakäigusignaal. Kummagi suurmehe järglased ei olnud oma õpetajate väärilised ja Eestis algas mudamaadlus liidrikohtade pärast. Hurda pooldajad lahkusid EKmS-st, lõhenes ka
Kavasid eirates jätkas Vene keskvalitsus Baltimaades vene mõju suurendamise ja saksa mõju vähendamise poliitikat, üritades samaaegselt vältida kohalike põlisrahvaste, eestlaste ja lätlaste, poliitiliste õiguste laienemist. Reaktsiooniga kaasnes uus venestamislaine, mis jõudis Baltimaadesse 1907. aastal. Vene uue peaministri Pjotr Stolõpini innustusel koostasid kroonuametnikud mitmeid suurejoonelisi plaane keskvõimu mõju tugevdamiseks ning eestlaste ja lätlaste venestamiseks — kuni regiooni koloniseerimiseni vene talupoegade ja ametnikega. Ent Peterburi valitsusel puudus jõud ja aeg neid plaane ellu viia. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Üle poole Eesti rahvatulust loodi Esimese maailmasõja eel tööstuses
suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse
juhul autonoomiat. Sedagi vaid sotsialistlikud parteid, teised tahtsid tsentraliseeritud suurriiki. venestuse uus pealetung. Põhiseaduse järgi pidi olema Venemaa ühtne ja ja jagamatu. Ägenes võitlus Balti separatsimi vatu, eriti üritati õigeusule tõuget anda. Neid süüdistati venelaste kiusamises, nende kuluk elamises, et nad on haaranud võimupositsiooni, et osalevad vandenõudes jne. 1910 nõudsid vene rahvuslased karme, sesoluutseid meetmeid balti lahtisaksastamiseks ja kiireks venestamiseks. Uue laine juhatas siiss Stolõpini tsirkulaar. Pooldas maaomavalitsuste ja kiriku reformimist venestamist silmas pidades, pooldas ka venelaste ja õigeusklike eesõigust riigimaade ja Talurahvapanga maade jagamisel. Nõuti ka venekeelse õppe taastamist (vahepeal oli eestikeelne). 1913 hakkas õppetöö 1. klassist saati vene keeles. (hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas
annaabi.ee 
