Narodnikud mässumeelsuse peamised kandjad, võeti kasutusele terror, et propageerida oma ideid Segaseisuslased uus vene haritlaste põlvkond madalamatest ühiskonna kihtidest, mässumeelsuse kandjad Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut.
Vene impeerium 19. sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani
Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a. Algasid Aleksander III vastureformid, venestamine b) Eestvedajate Hurda ja Jakobsoni omavaheline konflikt 4. Majanduse majanduse moderniseerimine Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega al 1870. Aastast 1870. a Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Sajandi alguseks olid kõik Eesti linnad (va Kuressaare) saanud raudteeühenduse. raudteed sidusid Eestit Venemaaga, Lätiga ja sisekubermangudega, kiirenes kaubandus 5. Valitsevad tööstusharud ja ettevõtted
Nikolai II 1894-1917 Jätkab Sõda Jaapaniga, reformistamist tsaai manifest, verine pühapäev 3)Miks muutus Aleksander II aja jooksul tagurlikumaks? Sellepärast, et keiseri valitsemisajal kasvas ühe enam rahulolematus, loodi salaühinguid, tapeti riigiametnike ja lõpuks ka keiser. 4)Mida kujutasid endast vastureformid ning miks Aleksander III läks sellele teele? Kujutas endast, et tühistati eelmisi reforme, vallandati liberaalsete vaadetega inimesi, lähikonna moodustasid vaid vene päritolu inimesed ja sellega saavutati kindlam tsaarivõim, tugevnesid aadlike positsioonid. 5)Mida kujutas endast venestamispoliitika? See kujutas endast seda, et inimestele suruti peale vene keelt ja õigeusku. 6)Mille vallandas Venemaal Verine Pühapäev ja mida see endast kujutas?
Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida peamiselt rahulikul teel, kuid 1870. aastate lõpul võeti kasutusele terror: tapeti kõrgemaid riigiametnikke. 1866. aasta märtsi algul tegid narodnikud salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma. 5. AleksanderIII vastureformid ja venestuspoliitika. Pärast AleksanderII surma sai troonile AleksanderIII. Tema troonile astumine muutis 1881. aastal oluliselt Venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema põhisihiks oli: Mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist. Plaanitud ümberkorraldused lükati tagasi ja enam polnud võimalik riigikorda reformida. Liberaalsete vaadetega riigiametniku vallandati. Hakati rõhutama isevalitsuse jumalikku päritolu
Mõisnik ei tohtinud enam tema eraellu sekkuda. Maa jäi aga endiselt mõisnikule, mis tuli tema käest välja osta. 4) Nimeta suurte reformide ajastu ümberkorraldused. Vähenesid seisuslikud vahed, majandus-ja kultuurielu elavnes, ühiskond vabanes vaimselt. 5) Kes on segaseisuslased? Uus Vene haritlaste põlvkond, kelle haridustee oli majanduslikel põhjustel pooleli jäänud. 6) Mis on vastureformid? Tagurlik poliitika ehk olemasolevate reformide piiramine või tühistamine. 7) Miks puhkes 1905. aastal Venemaal revolutsioon? Sest sõda Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi veelgi ja rahvas oli nii rahulolematu, et puhkes revolutsioon. 8) Millised olid revolutsiooni tagajärjed? Revolutsiooni tagajärjel ilmutas tsaar Nikolai II manifesti, millega lubati rahvale kindlustada vabadus, laiendada valimisõigust ning kokku kutsuda riigiduuma, kelle
Konstantin Pobedonostsevil. Pärast mõnekuulisi suunaotsinguid asus Aleksander III kindlalt jäigale kursile. Tõhustati jälitusabinõusid ja arreteeriti enamus narondiklike organisatsioonide liikmetest, kes ei jõudnud või ei saanud emigreeruda. Igasuguse poliitilise mässumeelsuse välised ilmingud lakkasid kogu Aleksander III valitsusajaks. Aleksander III suri 1894. aastal Krimmis Livadia palees ja on maetud PeeterPauli kindlusesse. Vastureformid Ühiskondlikud olud olid varasemate reformide tulemusena juba nii oluliselt muutunud, et isevalitseja tõsist soovi kõike vana moodi ümber teha, polnud enam võimalik täita. Kehtestati uued kohtu, linna ja semstvoseadused. 1889. aastal seati ametisse maaülemad, kelle ülesandeks oli kohtulik järelevalve talupoegade üle ning omavalitsuse tegevuse kontrollimine. Aleksander III üks eesmärke oli vene aadli tähtsuse ja ühiskondliku osa suurendamine.
sajandi alguseni üpris keeruline protsess riigivõimu tõrjuva suhtumise pärast. Siseministeeriumil oli koostatud tüüppõhikiri, mis oli kasutuses nii Eestis kui ka Lätis. Aleksander II reformidega hakkas ühiskond muutuma. Sellel perioodil võib näha tsiviilühiskonna kujunemise algeid. Ühiskondlik elukorraldus tugevneb. V LOENG // 03.11.08 ISEVALITSUSE REFORMID JA VASTUREFORMID · Isevalitsuse reformimeelsus ja konservatiivsus · Venemaa reformiprotsesside üldiseloomustus · Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti · Vene reformid kui katsed järele jõuda Läänele Isevalitsus on oma olemuselt konservatiivne, tagurlik, alalhoidlik jne. Kindlasti on see iseloomustus õige, kuid teisek on
annaabi.ee 
