Pöördliikumine

 !"# $ %%& ' "(()* ++$,+-. %% /"%% %%$ 0  Katseandmete tabel Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = ......... ± ......... cm, no = ......... ± ......... cm, n1 = ......... ± ......... cm. Katse Mass Langemise aeg t, s nr. m, kg t1 t2 t3 t4 t5 t 1. 2. 3. 4. Katse Mass Skaala näit n2, cm nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4. h = no ­ n1 = ......... ­ ......... = ......... cm. h11 = no ­ n 21 = ......... ­ ......... = ......... cm. h12 = no ­ n 22 = ......... ­ ......... = ......... cm. h13 = no ­ n 23 = ......... ­ ......... = ......... cm. h14 = no ­ n 24 = ......... ­ ......... = ......... cm.  Arvutused ja veaarv

Inforaatika 1 - Keskkond

Tallinna Tehnikaulikool Energeetikainstituut Töö Ekseli tookeskond ja joonestusvahendid Üliõpilane Roman Rudenko Õppemarkmik Õppejõud Kaarel Allik Õpperuhm endid 143128 AAAB10 Roman Rudenko 143128 AAAB10 R o m a n R 4 3 1 2 8 u 4 3 1 2 8 d 4 3 1 2 8 e 4 3 1 2 8 n 4 3 1 2 8 k 4 3 1 2 8 o 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 x 4 3 1 2 8 Kokku 40 30 10 20 80  9/28/2011 x x x x x Kesk 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3 4 3.6 8 2 1 3

Informaatika I teine kodutöö Tabelid

Tallinna Tehnikaül Informaatikainstitu Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppejõud Jüri Vilipõld  Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut med ja valemid Õppemärkmik Vilipõld Õpperühm Korras!!!  viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 7 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 2,35856713

Füüsika 1 prax 6 Pöördliikumise dünaamika kontroll

Pöördliikumise dünaamika kontroll D = 40,00 ± 0,05 mm , n0 = 144,0 ± 0,5 cm , n1 = 33,0 ± 0,5 cm , m a = 61,40 ± 0,05 g Katse Mass Langemise aeg t , s Skaalanäit n2 , cm nr. m, g t1 t2 t3 t4 t5 t n 21 n 22 n 23 n 24 n 25 n2 1 156,5 9,78 9,75 9,77 9,73 9,73 9,752 47 48,5 47,5 47,5 49 47,9 0 2 200,3 8,68 8,67 8,69 8,70 8,71 8,690 46,5 46 47 46 45,5 46,2 0 3 295,2 7,36 7,34 7,35 7,36 7,37 7,356 45,5 45,5 46 46 45,5 45,7 0 4 326,2 7,00 7,02 7,01 6,96 6,95 6,988 45 45 44,5 45 45 44,9 5 m1 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 = 156,50 ± 0,10 g m2 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ± 0,05 + 43,80 ± 0,05 = 200,30 ± 0,15 g m3 = 61,40 ± 0,05 + 95,10 ±

Hüdraulika kodune töö nr 2

Kodune töö nr 2 Lähteandmed: Vesi temperatuuril 40oC. Sellest tulenevat on vedeliku tihedus ρ=992 kg/m3 ja kinemaatiline viskoossus on ν=0,661.10-6 m2/s. Alljärgnevalt (Tabel 1. ja Tabel 2.) on toodud peamised lähteandmed. Ülesande skeem on toodud (Joonis 1.). Veetase mahutites ei muutu. Andmed: Bernoulli võrrand: Toru 1 läbimõõt (d1 ; mm): 15 Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian torude ristlõike pindalad: A1

Ahjudest

1 [H1] SISSEJUHATUSEKS Kui head radiaatorit ei pane õieti keegi tähelegi, siis vanade ahjudega on vastupidi: nad on väärikad tähelepanu keskpunktid, millest ei ole võimalik mööda vaadata. Vanad ahjud tehti nii ilusad, kui pererahval vähegi vahendeid oli. Väärtuslike vanade hoonete siseruumides on küttekolded sageli täiesti omaette klass. Seda nii dekoratiivses plaanis, ruumiliselt kui miljöö loojana. Tunnistavad ju paljud kodukokad, et puudega köetud pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud

Praktikum 6: Pöördliikumine

Katse nr Mass, kg Langemise aeg, s Keskmine , s2 1 0,15620 10,688 10,368 10,726 10,137 10,72 10,5268 0,5956 0,055512 2 0,18932 9,213 9,525 9,178 9,49 9,132 9,3076 0,7618 0,0565961 3 0,24082 8,311 8,08 8,265 8,427 8,253 8,2672 0,9657 0,0550338 4 0,28462 7,433 7,606 7,421 7,456 7,55 7,4932 1,1755 0,0485698 5 0,37972 6,416 6,474 6,416 6,485 6,405 6,4392 1,5918 0,0381237 2,0 6 0,41294 6,22 6,162 6,197 6,162 6,208 6,1898 1,7226 0,0331099 1,8 Täisosa Määramatus h1 m 0,430 t1 s 0

Astmelised laadilehed

Esitlusgraafika ja koduleheküljed ­ CSS 1 Astmelised laadilehed ­ CSS Kodulehekülgede üheks oluliseks kujunduspõhimõtteks on hoida lehtede visuaalne väljanägemine võimalikult ühtne kogu kodulehekülje ulatuses. See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu ­ muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus. Algselt oligi HTML mõeldud ainult dokumendi struktuuri (pealkirjad, tekstilõigud, loetelud) määramiseks, kuid seda hakati ka kasutama dokumentide kujundamiseks. Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) ­ keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kuj

Detail, 2009, A.Lohk

Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake

Ringprotsess

Ülesanne 6 Ringprotsess Aurujõuseade töötab Rankine'i ringprotsessiga. Aurukatlast juhitakse jõumasinasse ülekuumendatud veeaur rõhuga p1 ja temperatuuriga t1. Kondensaatoris valitseb absoluutne rõhk p2. Arvutada ringprotsessi termiline kasutegur. Kujutada ringprotsess sobivas mõõtkavas p-v- ja T-s-teljestikus abijoonte x=0 ja x=1 taustal. Telgedele kanda iseloomulike punktide arvväärtused. Algandmed: p1=0,8Mpa= 8 bar t1=280°C T1=280+273,15=553,15K p2=9kPa=0,009Mpa = 0,09 bar =? = Arvutused: Leian v1 valemist pv=RT1 v1=5,75 m3/Kg Leian veeauru diagrammilt: s1=s2= 7,17 Kg/(Kg·K) h1=3020 kJ/Kg h2=2397,5 kJ/Kg Leian tabelist p2 järgi: t3=t2=43,79°C h3=182,28 kJ/Kg s3=0,6224 kJ/(Kg·K) T2=T3=316,94 K Leian tabelist p1 järgi: t4=t5=170,24°C h4=720,9 kJ/Kg s4=2,05 kJ/(Kg·K) T4=T5=443,4 K Arvutan termilise kasuteguri ringprotsessile: = · 100 = 21,9% 

Üldmõõtmised - laboratoorium

Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne vi

Geodeesia Eksamiabimees

Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d

Soojustehnika

1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol ­ (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n ­ m ­ w2 ­ . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k ­ k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 ­ () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R ­ () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v ­ , m3/kg V - , m3 R0

Analüütikine pindala määrämine

VE-1 LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütikine pindala määrämine Punkti Xi Yi Yi-1 ­ Yi+1 Xi-1 ­ Xi+1 Xi(Yi-1 -Yi-1) Yi(Xi-1 -Xi+1) nr. 1 2 3 4 5 6 7 1 6479889,721 575671,838 -509,954 636,95 -3304445683 366674177,2 2 6479813,05 575200,046 -422,275 -286,002 -2736263056 -164508363,6 3 6480175,723 575249,563 22,973 -749,033 148869076,9 -430880905,9 4 6480562,083 575223,019 460,437 -274,277 2983890564 -157770444 5 6480450 575710 448,819 672,362 2908549089 387085527 1 6479889,721 575671,838 SUMMA: 0 0 599990,7732 599990,7732 Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt 1 k

Side Labor 1

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne

1. Analoogliidese parameetrite mootmine

U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.

Aruande vormistam

Sissejuhatus robotitehnikasse kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Kodutöö aines Sissejuhatus Robotitehnikasse Tööstusroboti Mitsubishi RV-3SQ kinemaatika ja juhtimine Õpilane: Strippar Marko 999999 Juhendaja: Tõnu Lehtla Tallinn 2011 Sisukord 1.Roboti valik ..........................................................................................................................................3 2.Roboti kirjeldus ...................................................................................................................................3 2.1Manipulaatori ehitus ..........................................................................................

Exceli töökeskkond

Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstutuut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Matrikli nr Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm  9/28/2013 X X X X X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 X 3 1 8 0 3 3 0 8 1 3 Kokku 30 10 80 0 30 30 0 80 10 30 9/28/2013 Kesk 3

Nivelleerimisvõrgu tasandamine

Praktikum nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine. Ülesanne 1. Tabelis 1 on antud lahtise nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste kaalud w= r , kus r on reeperite vahekaugus nivelleerimiskäigus. Leitud kaal

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused  Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F  S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - vaadeldava

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika ­ teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega ­ külmutustehnika. Termodünaamika ­ Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia ­ objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia ­ kõik

Informaatika I Valemid

Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm  valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid  Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja funktsioonide numbrid a b c y nr z nr

Nimetu

Suuruse k juhusliku vea arvutamine katse nr. K -ki (-ki)2 1 1,3 -0,02 0,0004 2 1,31 -0,01 0,0001 3 1,31 -0,01 0,0001 4 1,32 0 0 5 1,35 0,03 0,0009 = 1,32 summa: 0,0015 Arvutused ja veaarvutused Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm h1 = 0,8 2 + 0,5 2 = 0,9434 cm 0,943 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,8 2 = 0,9434 cm 0,943 cm Koguviga näidu h2 määramisel: Gaasi erisoojuse suhe A tüüpi määramatuse (UA(K)) arvuta

Füüsika praks nr 24

TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4  Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 265 65 200 1,325 2 280

Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem  Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks p