Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldmõõtmised - laboratoorium (0)

1 Hindamata
Punktid

Risto Sepp
Bertel Schwindt
Keith Tauden
Hendrik Tammi
ÜLDMÕÕTMISED
LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE
Õppeaines: FÜÜSIKA
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT 11
Juhendaja : lektor Peeter Otsnik
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
……………..
……………..
……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2014
Üldmõõtmised
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik , mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%.
4. Kasutatud valemid
__ __
Relatiivne viga δ = Δ / d * 100 (%)
Absoluutne viga ͞∆ = d͞₁ - 𝑑𝑖
5. Arvutustabelid
Keha nr 1
Mõõtmise nr
d1
_ Δ = d1 - di
h1
_ Δ = h -hi
ds
_ Δ = ds - ds
1.
22,34
-0,02
72,98
-0,09
17,99
-0,06
2.
22,33
-0,01
72,87
0,02
18,03
-0,1
3.
22,33
-0,01
72,82
0,07
17,82
0,11
4.
22,24
0,08
72,86
0,03
17,72
0,21
5.
22,36
-0,04
72,9
-0,01
18,07
-0,14
 
__ d1 = 22,32
__ Δ = 0,03
__ h = 72,89
__ Δ = 0,04
__ ds = 17,93
__ Δ = 0,12
 
δ = 0,13%
δ = 0,05%
δ = 0,67%
Järeldus:
Keha on praak .
Keha nr 2
Mõõtmise nr
d2
_ Δ = d2 - di2
h2
_ Δ = h -hi2
ds2
_ Δ = ds2 - ds2
1.
23,98
0,01
29,88
0
16,9
0
2.
24
-0,01
29,89
-0,01
16,93
-0,03
3.
23,97
0,02
29,85
0,03
16,9
0
4.
24,02
-0,03
29,9
-0,02
16,88
0,02
5.
23,99
0
29,88
0
16,9
0
 
__ d2 = 23,99
__ Δ = 0,01
__ h = 29,88
__ Δ = 0,01
__ ds = 16,9
__ Δ = 0,01
 
δ = 0,04 %
δ = 0,03%
δ = 0,06%
Järeldus:
Keha on kvaliteetne.
Keha nr 3
Mõõtmise nr
d3
_ Δ = d3 - di3
h3
_ Δ = h -hi3
ds3
_ Δ = ds3 - ds3
1.
21,78
-0,01
49,74
-0,02
17,68
0,09
2.
21,77
0
49,68
0,04
17,86
-0,09
3.
21,79
-0,02
49,68
0,04
17,77
0
4.
21,81
-0,04
49,72
0
17,75
0,02
5.
21,78
-0,01
49,78
-0,06
17,79
-0,02
 
__ d3= 21,77
__ Δ = 0,02
__ h = 49,72
__ Δ = 0,03
__ ds = 17,77
__ Δ = 0,04
 
δ = 0,09%
δ = 0,06%
δ = 0,23%
Järeldus:
Keha on kvaliteetne.
Keha nr 4
Mõõtmise nr
d4
_ Δ = d4 - di4
h4
_ Δ = h -hi4
ds4
_ Δ = d4 - d4
1.
17,72
0
39,23
-0,14
16,02
-0,12
2.
17,78
-0,06
39,51
-0,42
15,79
0,11
3.
17,65
0,07
39,04
0,05
15,56
0,34
4.
17,7
0,02
38,75
0,34
15,83
0,07
5.
17,77
-0,05
38,92
0,17
16,27
-0,37
 
__ d4 = 17,72
__ Δ = 0,04
__ h = 39,09
__ Δ =0,22
__ ds = 15,9
__ Δ = 0,02
 
δ = 0,23%
δ = 0,56%
δ = 0,13%
Järeldus:
Keha on praak.
Keha nr 5
Mõõtmise nr
p1
_ Δ = p1 - pi1
1.
2,99
-0,05
2.
2,94
0
3.
2,93
0,01
4.
2,93
0,01
5.
2,92
0,02
 
__ p1 = 2,94
__ Δ = 0,02
 
δ = 0,68%
Järeldus:
Keha on praak.
Keha nr 6
Mõõtmise nr
p2
_ Δ = p2 - pi2
1.
3,88
0
2.
3,89
-0,01
3.
3,89
-0,01
4.
3,85
0,03
5.
3,9
-0,02
 
__ p2 = 3,88
__ Δ = 0,01
 
δ = 0,26%
Järeldus:
Keha on kvaliteetne.
6. Järeldus
Kehad 2, 3 ja 6 on kvaliteetsed ning kehad 1, 4 ja 5 on praagid.
Vasakule Paremale
Üldmõõtmised - laboratoorium #1 Üldmõõtmised - laboratoorium #2 Üldmõõtmised - laboratoorium #3 Üldmõõtmised - laboratoorium #4 Üldmõõtmised - laboratoorium #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hey007 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tutvuda nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
6
docx

Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

Tööülesanne Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. Töö teoreetilised alused Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. Töökäik Mõõtsime kuue antud katsekeha põhimõõdud. Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel
6
docx

Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr. d₁ h d₂ 1 22,40 -0,14 72,75 0,04 18,27 -0,33 2 22,20 0,06 72,80 -0

Füüsika
Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
8
docx

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake

Füüsika ii
Füüsika aruanne 1-üldmõõtmised
10
pdf

Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pi

Füüsika
Üldmõõtmised
5
doc

Üldmõõtmised

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,

Füüsika
ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel
5
doc

ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv n?

Füüsika
Üldmõõtmised
3
docx

Üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14 d = h = 21,55 = 0,03 30,03 = 0,06 = = 0,14%

Füüsika
LABORATOORNE TÖÖ-- Üldmõõtmised
10
docx

LABORATOORNE TÖÖ - Üldmõõtmised

LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 ­ kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun