1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n- pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud
a= Newtoni II seadus m · Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. · Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. · Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus on määratud kõikide jõudude vektorsummaga, mida nimetatakse resultantjõuks. Vastastikmõjud Vastasikmõju Kehad, mille Suhteline tugevus Mõjuraadius vahel esineb Gravitatsiooniline Kõik kehad 1038 Nõrk Kõik elementaar 1015 1018m osakesed Elektromagnetilin Elektriliselt laetud 102 e kehad
EV liikumine ei allu Newtoni mehaanika seadustele. Põhiomadus: mõjub elektrilaengutele teatud jõuga. 10. Elektrivälja tugevus: vektoriaalne suurus, EV tugevus antud väljapunktis on võrdne sellesse väljapunkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q [1 N/C] [1 V/m] 11. Väljade superpositsiooni printsiip: kui antud välja pinktis tekitab elektrivälja kaks ja enam laengut, siis summaarne EV tugevus on võrdne üksikute EVde tugevuste vektorsummaga. (NB! vektormärkidega!) E=E1+E2+E3+...+En 12. Elektrivälja jõujooned: 1)algavad pos. laengutelt, lõppevad neg. 2)jõujooned on pidevad 3)jõujooned ei lõiku 4)mida lähemal laetud kehale, seda suurem jõujoonte tihedus JOONIS! 13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14. Homogeenne EV: selline EV, mille elektrivälja tugevus on välja igs punktis suuruselt js suunalt ühesugune. 15. Ühtlaselt laetud kera elektriväli: JOONIS
antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. (vt. lk.5 ). Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q ) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r ) ruuduga. Vektor ( E ) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget ( + ) laengust eemale ja ( - ) laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 5.Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V).
laengule elektrijõuga. http://gyazo.com/ae7c5bf9635334b58168fb34670c897b Punktlaengu elektriväljatugevus on võrdeline välja tekitava laengu suurusega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. http://gyazo.com/349e893cb8c4364013ac550640bbf5a7 Kuna elektrivälja tugevus on rektoriaalne suurus siis kehtib super positsiooni printsiip. Printiip: Kui mitu laengut tekitavad antud punktis elektriväljal, siis resultantvälja tugevus on võrdne nende vektorsummaga. Töö, laengu liikumisel elektriväljas http://gyazo.com/8c5d9e608ff4e2f8f2a295cf32f4f196 (nool pildilt) Homogeenne väli ( ühesugune väli) sd = vahemaa. Mille laeng läbib elektriväljas liikumisel. Elektrivälja 2 punkti vaheline pinge on 1V kui elektriväli teeb 1C suuruse laengu ümber paigutamisel tööd 1J http://gyazo.com/ead44fd9975991401733e111114bebaa Elektri mahtuvus ja kondensaator On suurus, mis iseloomustab juhtide võimet salvestada elektrilaenguid. See sõltub juhtide
1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjuba antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja – laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4
Elementaarlaeng Elektrivälja põhiomadus: see mõjub välja sisse asetatud laengule mingi jõuga: elektrijõuga. E-välja tugevus (N/C) Superpositsiooniprintsiip: kui mitu laengut tekitavad antud punktis E=E1+E2+E3... (kõik vektorid) elektriväljad, siis resultantväljatugevus on võrdne nende vektorsummaga. A=q*U (J) [U-pinge] Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1 volt, kui el.väli teeb 1 kuloni suuruse laengu liigutamisel tööd 1 J. El.mahtuvus on suurus, mis iseloom. juhi võimet salvestada el.laenguid
delokaliseeritud (kovalentne) -side -side, mis ühendab enam kui kahte aatomit. · Keemilise sideme polaarsus elektronpilve (ühise elektronipaari) nihutatus elektronegatiivsema elemendi aatomi poole; elektronegatiivsus elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari; polariseeritavus sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid · Iooniline side Iooniline side polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks
delokaliseeritud (kovalentne) π-side – π-side, mis ühendab enam kui kahte aatomit. • Keemilise sideme polaarsus – elektronpilve (ühise elektronipaari) nihutatus elektronegatiivsema elemendi aatomi poole; elektronegatiivsus – elemendi aatomi võime tõmmata enda poole ühist elektronipaari; polariseeritavus – sideme polaarsuse muutus välise elektrivälja toimel; molekuli polaarsus – on määratud polaarsete sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused 3. Teised osakestevaheliste sidemete (jõudude) liigid • Iooniline side Iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronipaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. kristallivõreenergia – energia, mis on vajalik 1 mooli kristallilise aine lagundamiseks ioonideks
33. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt? Vaata joonis1-te, mis on küsimuses 32! 33. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt? Rõhujõu vedelikuga koormatud kõverpinnale võib määrata jõu koordinaattelgede projektsioonide kaudu. Kolmemõõtmelise kõverpinna jaoks on rõhujõu komponente kolm ja jõu absoluutväärtus määratakse vektorsummaga. 34. Kuidas arvutada rõhujõu rõhtkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga kumeralt poolt? Kõverpinnale mõjuva rõhujõu püstkomponent määratud püstsurvekehasse mahtuva vedeliku kaaluga. Rõhujõu rõhtkomponent toimib kõverpinna elemendi dS püstprojektsioonile z dS : 35. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga kumeralt poolt? 36
4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga,mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga. Vektor on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga, mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks
a) On olemas selline taustsüsteem, kus masspunkt seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju jõude. Sellist taustsüsteemi nimetatakse inertsiaalseks. b) Inertsiaalsüsteemis on punkti kiirenduse vektor võrdeline talle mõjuva jõu vektoriga. c) Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele piki neid ühendavat sirget absoluutväärtuselt võrdse ja suunalt vastupidise jõuga. d) Mitme jõu koosmõjul võrdub masspunkti kiirendus nende kiirenduste vektorsummaga, mis ta saaks iga jõu mõjul eraldi. Siit järeldub, et masspunktile mõjuvate jõudude süsteemi võib asendada nende jõudude resultandiga. * võimlaused keha massi määramiseks: a) Inertne mass= suhe kiirenduste vahel.m0 - ühikmass ja m - otsitav mass. F=m0a0 ja F= ma ma/ m0a0=1 ja avaldan massi m= m0a0/a b) Jõuetaloni kaudu: etalon m0=F0/a0 c) raske mass defineeritakse gravitatsiooniseadust (gravitatsioonijõudude suhe)
Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor (E) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole. Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. Elektrostaatilise välja jõudude töö, Potensiaal - Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu transportimisel ei sõltu teepikkusest, vaid ainult selle laengu alg- ja lõppasendist (r1 ja r2) Välja potensiaal mingis punktis on võrdeline välja tekitanud laenguga ja pöördvõrdeline punkti kaugusega sellest laengust.
q r mõjuva jõuga. Punktlaengu q elektrivälja tugevus kohavektoriga r määratud punktis: r r 1 q r r r E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga r r (superpositsiooni printsiip): E = Ei . i Laengute pideva jaotuse korral kasutatakse laengutiheduse mõistet: ruumtihedus dq dq dq = , pindtihedus = , joontihedus = . Kui laeng on jaotunud ruumiosas V dV dS dl r r
omaduseks. 32. elektrivälja tugevus-arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r ruuduga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole. Laengute väljasüst väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. Lk 6 printida 33. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt- 34. elektrimahtuvus- 35. kondensaator- teineteisele lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Juhipaari mahtuvus Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kond. ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkond.elektrimahtuvus
Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor ( E ) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. q= +/- Ne 1 q r E= 4H 0 r 2 r 0 = 0,885 10 -11 ( F / m) 2. Elektromotoorjõud-Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim
elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. (joonised) Elektrivälja tugevus-väljapunkti asetaud ühiklaengule(q0=1C)mõjuv jõud. E=F/q0 E=1N/C. See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Ühtlases väljas on väljapoolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides punktides ja võrdne. F=Eq0. Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga E=E1+E2+..N. Näitab ka potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda. Mittepolaarse dialektriku aatomid näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu + ja - "raskuskeskmete" kokkulangemisele. Klaasid, kummid, parafiin, õhk. Dialektrikuks nim ainet, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustes kaduvväike. Polaarse dielektriku aatomite erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku.
milline taga ja millal nad kohtuvad. Vastus: kehade algkoordinaadid on vastavalt 6 m ja 10 m, kiiruse vastavalt 4 m/s ja 8 m/s, ajahetkel 2 s on kehad vastavalt punktides koordinaatidega 14 m ja 6 m ning kehad kohtuvad punktis koordinaadiga 22 m. 5 1.4 Kiirus kahe teineteisest sõltumatu liikumise korral Juhul kui keha võtab osa kahest teineteisest sõltumatust liikumisest, on keha kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga r r r v = v1 + v 2 , r r kus v1 ja v 2 vastavate liikumiste kiirused. Vaadates näiteks paadi liikumist jõel, võime liikumise lahutada kaheks, millest üks on paadi liikumine voolu sihis ja mida iseloomustab veevoolu kiirus jões, teine aga paadi liikumine jõe suhtes, mida iseloomustab paadi kiirus paigalseisva vee suhtes. Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes on suunatud kogukiiruse sihis, mis on vastavate kiiruste kogusumma.
punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor ( E ) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. q= +/- Ne 1 q r E= 2 0 = 0,885 10 -11 ( F / m) 4H 0 r r Väljatugevuse jooned, Gaussi teoreem-Väljatugevuse jooned on jooned, mille puutujad langevad igas punktis ühte vektori E suunaga. Gaussi teoreem- Elektrivälja tugevuse E(V/m) vektorvoog
Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor ( E ) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult. q= +/- Ne 1 q r E= 2 0 = 0,885 10 -11 ( F / m) 4H 0 r r 32. Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) 33. Elektrimahtuvus
p 2 - p1 = dp = fdt . Kui oleme teinud kindlaks impulsi muutuse ajas, saame määrata t1 kehale mõjuva jõu. Impulsi jäävuse seadus Tuleb silmas pidada, et süsteemi impulss on võrdne süsteemi massi ja inertsikeskme kiiruse korrutisega. Süsteemi impulsivektori tuletis aja järgi on võrdne kõikide süsteemi kehadele N d rakendatud jõudude vektorsummaga p = F . Isoleeritud süsteemi korral on seose dt i =1 parem pool null, mistõttu p ei sõltu ajast. Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv. Süsteemi impulss jääb muutumatuks ka siis kui süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on null. Erirelatiivsusteooria Einstein tuli järeldusele, et absoluutset taustsüsteemi pole olemas. Einstein laiendas Galilei
antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor (E noolega) on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult q=+-Ne E noolega= 1/(4∑H0) * q/r2 * r noolega/r . tagurpidi 3indeks0=0,85*10 astmel -11 (F/m) Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini
161. Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast? 162. Mis on tsentroid mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral. Tsentroid kiiruste hetkeliste tsentrite geomeetriline asukoht. 163. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem. Suvalise punkti kiirendus jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on võrdne vektorsummaga mingi teise pooluseks võetud punkti kiirendusest ja antud punkti kiirendusest tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti. a B = a A + a BA 164. Mis on a BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, komponentide moodulid ja suunad. 165. Mis on a BA ja a BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, suunad ja moodulite
161. Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast? 162. Mis on tsentroid mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral. Tsentroid kiiruste hetkeliste tsentrite geomeetriline asukoht. 163. Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem. Suvalise punkti kiirendus jäiga keha tasapinnalisel liikumisel on võrdne vektorsummaga mingi teise pooluseks võetud punkti kiirendusest ja antud punkti kiirendusest tema liikumisel koos kujundiga ümber selle pooluse kui ümber paigaloleva punkti. a B = a A + a BA 164. Mis on a BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, komponentide moodulid ja suunad. 165. Mis on a BA ja a BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Tähendus, suunad ja moodulite
Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1 Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise mehaanika põhiseaduseks, sest see võimaldab kehale mõjuvate jõudude kaudu leida tema liikumise. Keha trajektoori leidmiseks peame lisaks kehale mõjuvatele jõududele teadma veel algtingimusi keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = - F21 ,
74. Millal on punktmassi liikumishulga moment telje suhtes null? kui v=0,õlg h=0, kiirusvektor on teljega paralleelne 75. Kirjutada punktmassi liikumishulga ja antud tsentri O suhtes võetud liikumishulga momendi avaldised. Kui suur on nurk nende vektorite vahel? L0=r x K=r x mv nad on risti e 90 kraadi 76. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi kineetiline moment liikumatu punkti suhtes võrdub vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest momendist masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0=rc x Mvc + Lrc 77. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 78
See tähendab, et väli, mis enne "mahtus" kera pinnale 4r2, peab nüüd katma pinna 4(2r)2 = 4. 4r2, ehk 4 korda suurema pinna. Järelikult jääb väli ka 4 korda nõrgemaks. Nii põhjendatakse ka gravitatsioonivälja nõrgenemist kauguse suurenedes. Kui laetud keha asub korraga mitme laengu poolt tekitatud elektriväljades, siis erinevad väljad mõjutavad antud keha jõuga üksteisest sõltumatult. Kehale mõjuv jõud on siis võrdne kõikide jõudude resultandi ehk vektorsummaga. Aga jõudude summa määrab ära ka summaarse elektrivälja tugevuse. Seega kehtib super- positsiooniprintsiip (liitumise põhimõte): Laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. 3 Elektrivälju kirjeldatakse piltlikult jõujoonte abil. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline
süsteem). ▪ Dipooli iseloomustab dipoolmoment , kus on osalaengute vaheline kaugus. Dipoolmoment on vektoriaalne suurus, mille ühikuks on denye (D). Mida suurem on sideme dipoolmoment, seda polaarsem on side. ▪ Paljuaatomilises molekulis on mitu keemilist sidet, mis on enamasti kõik polaarsed. Molekuli summaarne dipoolmoment on võrdne molekuli kõikide sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Nii on näiteks molekul mittepolaarne, ent molekul polaarne. ▪ Polarisatsioon – elektronpilve deformeerumine välise elektrivälja toimel. Tulemusena võivad mittepolaarsed molekulid muutuda polaarseteks ja polaarsed molekulid veelgi polaarsemaks. Vastavat dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. ! ! Küsimused ! 1. Termodünaamika põhimõisted ! 1. Termodünaamika – teadus, mis uurib eri energiavormide vastastikuseid üleminekuid erinevates
73.Sõnastada staatika põhiteoreem. Jäigale kehale mõjuv mistahes jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt võetud tsentrisse ühe jõuga, mis võrdub süsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ning ühe jõupaariga, mille moment võrdub süsteemi peamomendiga taandamistsentri suhtes. 74.Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor? Jõusüsteemi peavektor on vektoriaalne suurus, mis on võrdne kõigi süsteemi jõudude vektorsummaga. 75. Millega on võrdne jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes? Jõusüsteemi peamoment mingi punkti suhtes on võrdne süsteemi jõudude geomeetrilise summaga selle punkti suhtes. 76.Millisel tingimusel on kaks jõusüsteemi ekvivalentsed (staatika põhiteoreemi põhjal)? Kaks jõusüsteemi on ekvivalentsed, kui neil on ühesugune peavektor ja ühe ja sama tsentri suhtes sama peamoment. 77.Sõnastada Varignoni teoreem.
0,1 3 lahuse sidet nimetatakse iooniliseks sidemeks. dm Paljuaatomilises molekulis on mitu keemilist sidet, mis on enamasti kõik polaarsed. Molekuli summaarne kontsentratsiooni võib kirjutada välja kui dipoolmoment on võrdne molekuli kõikide sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Nii on näiteks 0,1 M (loe: 0,1-molaarne). C O2 molekul mittepolaarne, ent H2O molekul c Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon polaarne
q ühik on V/m Elektrijõud – on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Kas see on sama, mis Coulombi seadus? Punktlaengu elektriväli- punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale kui laeng on positiivne ja laengu poole kui laeng on negatiivne Vihikus: E = k * q / r^2 Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga (superpositsiooniprintsiip) 3. Elektriväljatugevuse voog. Elektrivälja jõujooned. Elektrivälja graafiliseks kirjeldamiseks kasutatakse jõujooni ja ekvipotentsiaalpindasid. Elektriväljatugevuse jõujooned: sellised jooned elektriväljas, mille puutujaks igas punktis on väljatugevus. Ekvipotentsiaalpinnad: sellised pinnad elektriväljas, mille ulatuses on potentsiaalil sama väärtus, täpsemalt vaata 6. punkt.
See tähendab, et väli, mis enne "mahtus" kera pinnale 4r2, peab nüüd katma pinna 4(2r)2 = 4. 4r2, ehk 4 korda suurema pinna. Järelikult jääb väli ka 4 korda nõrgemaks. Nii põhjendatakse ka gravitatsioonivälja nõrgenemist kauguse suurenedes. Kui laetud keha asub korraga mitme laengu poolt tekitatud elektriväljades, siis erinevad väljad mõjutavad antud keha jõuga üksteisest sõltumatult. Kehale mõjuv jõud on siis võrdne kõikide jõudude resultandi ehk vektorsummaga. Jõudude summa määrab ära summaarse elektrivälja tugevuse. Öeldakse, et kehtib superpositsiooniprintsiip9 (liitumise põhimõte): laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Selleks, et viia laeng ühest väljapunktist teise, tuleb teha tööd. Töö hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne ühikuline laeng ühest väljapunktist teise, nimetatakse pingeks U= A/q. Kui keskkond ei takista laengu liikumist, on pinge null.
annaabi.ee 
