Veiste pidamine on Eestis perspektiivne, sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk 4]. Farmi rajamiseks on vaja: kvalifitseeritud ja ettevõtlikku peremeest, ressursse või soodsa laenu saamise võimalust, kvaliteetsete söötadega varustamise võimalust, eeldusi veistega komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: külvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi
Ka praegu on põhiline osa põllumaast aktiivses kasutuses ning suhteliselt suurel pinnal tegeletakse teraviljakasvatusega. Viimastel aastatel on hakatud loomakasvatushooneid rohkem taaskasutama, mida on soodustanud EL põllumajandustoetuste süsteemi rakendamine. Sellest tulenevalt on Puurmani vallas loomakasvatusest kujunemas taas peamine keskkonna, eriti põhjavett mõjutav tegur. Suuremad loomafarmid Puurmani vallas: Lillevälja seafarm, Saduküla veisefarm, Pikknurme veisefarm. Lillevälja seafarm. Farm paikneb Puurmani alevikust ca 0.5 km lõunapool Altnurga külas Lillevälja katastriüksusel. Omanikuks on Kaubi Farmid OÜ. Lillevälja seafarm on spetsialiseerunud põrsaste tootmiseks, mistõttu seal puudub nuumaosakond. Farm on osaliselt rekonstrueeritud tänapäeva nõuetele vastavaks. Kasutusel on 1650 emiskohta ning aastatoodanguks on 36 300 põrsast. Tekkiv sõnnikukogus (vedelsõnnik) on arvutuslikult 5950 m 3, mille mahutamiseks on
Veiste pidamine on Eestis perspektiivne, sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk. 4]. Farmi rajamiseks on vaja: kvalifitseeritud ja ettevõtlikku peremeest, ressursse või soodsa laenu saamise võimalust, kvaliteetsete söötadega varustamise võimalust, eeldusi veistega komplekteerimiseks ja nende taastootmiseks. Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida. Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi
Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
