tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4. – Veerelaagrite võrude tolerantsid ja pinnakaredus [5.2] M. Purde.Tolerantsid ja istud. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [5.3]Ülesanne 5 – Veerelaagrite istud ja arvutamine [5.4] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits [5.5] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010. [5.6] ISO 5593:1997 - Rolling bearings - Vocabulary
Kodutöö nr. 1-B Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.05.2014 1 Veerelaagrite valik ja arvutus d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1.
läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm eivv 0.013mm ULSH.vv Dnom ESvv 58.015mm LLSH.vv Dnom EIvv 57.985mm ULSS
0 0 >50 120 16 25 4 60 100 160 250 400 600 100 160 2500 0 0 0 Näiteid täpsusastmete kasutusest: 5 6 Kõrgendatud täpsusega pinkide puksid, teemantläbilõikekettad, normaalse täpsusega veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad,
>18 ≤30 10 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 3 >30 ≤50 12 20 30 50 80 120 200 300 500 800 1200 2000 >50 ≤120 16 25 40 60 100 160 250 400 600 1000 1600 2500 Näiteid täpsusastmete kasutusest: 5 – 6 Kõrgendatud täpsusega pinkide puksid, teemantläbilõikekettad, normaalse täpsusega veerelaagrite võrud, kõrgendatud täpsusega hammasrataste istamispinnad võllidel, sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 – 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad,
Põhikujutisel ümbritsetakse väljatoodud element peenjoonringiga, mille juurde märgitakse tähisena suurtäht. Väljatoodud elemendi pealkirjaks on sama suurtäht koos sulgudes lisatud mõõtsuhtega. Keelatud lõiked Pikitelje sihis ei lõigata polte, tikkpolte, kruvisid, splinte, neete, kiilusid, liistusid, tihvte, vardaid, võlle. Samuti ei lõigata kodaraid, tugevdusribisid paralleelselt pinnaga, hammasrataste hambaid pikisuunas, veerelaagrite kuule ja rulle ning koostejoonisel seibe ja kinnitusmutreid. Kui loetletud detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata. On aga nendes mõni ava või süvend, näidatakse neid kohtlõike abil.
Kasutamist leiavad: veere-, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: *vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal-,tugi e. aksiaal- ja radiaal-tugilaagreiks; * võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks; * valmistamistäpsuse järgi normaal- ja täppislaagreiks; * koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks. 17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased
lahtivõetavates liidetes. Need liited peavad olema hästi tsentreeritud ja kaasdetailidel peab olema küllaldane suhteline liikumisvabadus, et saaks sõlme reguleerida või häälestada. JS/h põhiliselt on need lõtkuga istud, ainult 0.5 ... 6% liidetest tuleb pinguga. Tsentreerimistäpsus ei ole suur, kuid liite osandamine on lihtne ja ei nõua erivahendeid. Sageli kasutatakse neid veerelaagrite istudena. Antud juhul on tegemist siirdeistuga. 4) Istu tähtsus ISO standardi kohaselt AVA VÕLL 0.0125 0 122.62 122.62 0.0125 0.04 2. Ülesanne - laagriistu arvutus ja tolereerimine Ülesande eeltingimuste kohaselt on teada radiaal-kuullaagri keskmine välisvõru läbimõõt
vahel distantsi määravast separaatorist. Veerekehade kujud: kuul, silinder, nõeljas, keerdrull, koonus, sümmeetriline tünder, ebasümmeetriline tünder. 58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel. Laagritüübi valikul tuleb lähtuda järgmistest parameetritest: koormuse suund ja iseloom, tapi läbimõõt, laagrivõru pöörlemissagedus, töökeskkond (temperatuur,
Tapi ja laagri tööpindadel on mikrokonarused, mis määrded hõõrdumisel on kontaktis. Hõõrdetakistus kasvab väga suureks . Piirmäärimist isel. pidev, kuid üliõhuke absorbeerunud õlikelme tapi ja lina pindadel, mis pindu omavahel lahutab, välistamata aga kõrgemate konaraharjade omavahelist kontaktis ja laagrite kulumist. Laagri eelistamine tööreziim on vedelikmäärimine, mil tapi ja lina pinnad on teineteisest õlikihiga täielikult eraldatud. 57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja täpsus, Veerelaagrite koostisosad. Veerekehad Tavaline veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust. Veerekeradest nende vahel ja separaatorist, mille ülesanne on veerekehasid üksteisest lahus hoida. Veerekehadel võivad olla järgmised kujud: kuul ja rulllaagrid. Neile ettenähtud koormuste summa järgi liigitatakse neid: radiaal-, aksiaal- ja radiaal-aksiaallaagriteks. Laagrite täpsusklassid määravad laagi mõõtmete täpsuse ja lubatava viskumise. Kõikjal , kus
Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid. Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi jagunevad laagrid: kuul ja rull-laagrid(silinder, keerd, koonus, tünnikujulised ja nõelrullid). Vastuvõetava koormuse järgi on radiaal ja radiaal-tugi ja tugi laagrid. Laagrid võivad olla iseseaduvad(sfääriliselt) ühe või mitmerealine. Veerelaagreid markeeritakse võrule kantavate numbrite ja tähtedega
............................................................................... 19 4.3. Võllide materjali valik ............................................................................................... 19 4.4. Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4.7.2. Kiirekäiguline võll ............................................................................................
48 Veerelaager ja selle iseloomustus. ……………………………………………… + + Välisvõru,veerekeha,sisevõru,separator, A-sisevõru veeretee + suur kandevõimeväikese laiuse juures, kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardamise juures,suur kasutegur, hõõrdetegur ei sõltu pöörlemiskiirusest,lihtne hooldamine – ressurss on hajuv, suu välisläbimõõt, tundlik tõukelisele koormusele. 49 Veerelaagrite klassifikatsioon. …………………………………………………. + ++ 1. Veerekehade kuju järgi : kuullaagrid, rulllaagrid 2. Vastuvõetava jõu suuna järgi: radiaallaagrid(võtavad vastu radiaaljõudu), radiaaltelglaagrid(võtavad vastu radial kui ka telgjõudu), tugliaager, telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50
ülekandemehhanisme, milliste abil muudetakse pöörlemiskiirust, suurendatakse või vähendatakse jõumomenti. Ükski ülekanne ei kindlusta kogu ajami poolt tehtava töö (energia) edastamist masinale. Ajamist väljutatava ja masinale üle kanduva töö (energia) suhet iseloomustab ülekande kasutegur. Kui kasutegur on 0,95, siis tähendab see, et 95% ajami energiast on kasutatav masina tööks ja 5% kulub ülekande hõõrdetakistusest tuleneva hõõrdejõu ületamiseks. Veerelaagrite ehitus- Lahtine ülekanne-kui võllid on paralleelsed ning pöörlevad samas suunas Ristuva rihmaga -kui võllid on paralleelsed,kuid pöörlevad vastassuunas Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu
d)puit(presspuit,bakaut). 48.Veerelaager ja selle iseloomustus. Komponendid: välisvõru, veerekeha, sisevõru, separaator. Lager tapil- pinguga ist, laager keres-siirdeist.Iseloomustus: + 1.Suur kandevõime väikese laiuse juures(B).2.Kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardimise tulemusena.3.Suur kasutegur(0,99).4.Hõõrdetegur(kasutegur) ei sõltu oluliselt pöörlemiskiirusest.5.Lihtne hooldamine. 1.Resurss on väga hajuv.2.Suur välisläbimõõt.3.Tundlik tõukelisele koormusele. 49.Veerelaagrite klassifikatsioon. 1.Veerekehade kuju järgi:*kuullagrid-veerekehadeks on sfäärilised kuulid,*rulllaagrid veere-ks on rullid.2.Vastuvõetava jõu suuna järgi:*radiaallaagrid,mis võtavad vastu kas ainult või peamiselt radiaaljõudu,radiaaltugilaager,mis on võimelised vastu võtma nii radial kui ka telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede
1 = + = .2 = + = llt1, llt2 = 17+3,5 = 20,5 = 21+3,5 = 24,5 Minimaalne vahemaa reduktori siseseina ja hammasratta pöörleva pinna vahel: 3 3 = + 3 = 234 + 3 = 6,188 = 7 a=7=8 kus L kahe hambuva hammasratta suurim gabariitmõõde. L = F + D2 + 2m = 50,88 + 179,11 + 2*2=234mm L=234 mm 4. Veerelaagrite esialgne valik: Kiirekäigulisele võllile valin laagri kergest seeriast: Laager 207 d = 35 mm, D =72 mm, Laagri põhiparameetrid: d =35 mm, D =72 mm, B = 17 mm, r =2 mm, C =25,5 kN, Co =13,7 kN. Aeglasekäigulisele võllile valin laagri kergest seerias: Laager 211 d =55 mm, D =100 mm, Laagri põhiparameetrid: d =55 mm, D =100 mm, B =21 mm, r =2,5 mm, C =43,6 kN, Co =25 kN. 17 5
( 8158kg + 210kg ) 9.81 ( Ft0 + Gkp0 ) g s 2 S 01 20934N , (2.2) Zk n 4 0.98 kus S01 esialgne enam koormatud trossiharu koormus N; Gkp0 konksu ja ploki mass kg; Zk kandvate trossiharude arv; n veerelaagrite kasutegur. Järgmisena leitakse arvutuslik trossi tõmbetugevus, kus arvestatakse tõstetava koormuse väärtust ning varutegurit. Arvutuslik jõud S01a on leitud valemiga (2.3) S 01a kv S 01 5.5 20934 N 115134 N 115.134 k N , (2.3) kus S01a ühe trossiharu arvutuskoormus N; kv trossi väikseim lubatud varutegur [2, lk 14]; S01 trossi ühe haru suurim koormus N. Valitud on kompaundkonstruktsiooniga trossitüüp: K-P [1, lk
Malm, roostevabateras, pronks, alumiiniumi sulam,plastik. Tsentrifugaalpumba võllid .Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast Pumba laagrid: 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele , kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured . Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose. 2. Liuglaagrid , suurematel pumpadel . Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B 83 . Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust . 3. Mõnikord pronkspukse. Pumba tihendid . Väiksematel pumpadel on tavaliselt rasvnöör topendtihend. Sellise tihendi eelised on odavus ja reguleerimise lihtsus . Uuematel pumpadel kasutatakse . lauptihendeid. Lauptihendi põhimõte on, et
suuremaØ. Kandelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Kandelaagritele möjuvad jõududeks on: ● võllide raskuskaalu ● ebaõige tsentreeringu korral jõud, mis tekivad võlli „murdumisest“ või võlli nihkest ● laeva õõtsumisel tekkivad inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne.
käigus: alates lähtematerjalist, toorikutest, pooltoodetest ja lõpetades valmisdetailide, sõlmede ja agregaatidega. Vahetatavus võib olla täielik või osaline. On olukordi, kus detailide kuju ja mõõtmete täpsusele esitatakse nii kõrged nõuded, et täieliku vastastikuse vahetatavuse tagamiseks tuleb suurendada järsult valmistamiskulusid. Sel juhul sorteeritakse detailid eelnevalt gruppidesse ja sõlmed koostatakse vastastikku sobivate gruppide detailidest (kellakivid, veerelaagrite veerekehad jm). Sellist vastastikust vahetatavust nimetatakse osaliseks. Eristatakse veel välist ja sisemist vahetatavust. Väline vahetatavus on sellise toodete vahetatavus, mis paigaldatakse teise, keerukamasse tootesse kasutustunnusarvude järgi ja mis on vahetatavad liitepindade kuju ning mõõtmete järgi. Sisemine vahetatavus on koostu kuuluva detaili vahetatavus. 12.3. Tolerantsid D d
Väljatoodud elemendi pealkirjaks on sama suurtäht koos sulgudes lisatud mõõtsuhtega (sele 48). Sele 48. Väljatoodud elemendid 34 „Keelatud” lõiked Pikitelje sihis ei lõigata polte, tikkpolte, kruvisid, splinte, neete, kiilusid, liistusid, tihvte, vardaid, võlle. Samuti ei lõigata kodaraid, tugevdusribisid paralleelselt pinnaga, hammasrataste hambaid pikisuunas, veerelaagrite kuule ja rulle ning koostejoonisel seibe ja kinnitusmutreid. Kui loetletud detaile või elemente läbib lõikepind, siis neid ei viirutata (vt sele 37). On aga nendes mõni ava või süvend, näidatakse neid kohtlõike abil (vt sele 43). 11. Mõõtmete kandmine joonisele Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud.
29 Tsentrifugaalpumba võllid Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest. Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast. Pumba laagrid 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele, kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured. Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose või karteriõlitust. 2. Liuglaagrid, suurematel pumpadel. Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B83. Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust. Liuglaagrid vajavad pidevat hooldamist. 3. Mõnikord pronkspukse. Laagrid asetatakse pumba kerekaane või kronsteini pesadesse. Üheastmelise pumba puuduseks on, et tema tööparameetrite (surve ja tootlikkus)
annaabi.ee 
