Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu.Kepsu on inimkond kasutanud juba aastasadu. Näiteks võib kepsuks nimetada voki tallalaua ja vokiratta vahelist puust varrast.Tänapäeva mehhanismide kepsud on valmistatud terasest, alumiiniumist, titaanist või sünteetilisest materjalist.
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm ,
kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2012, 492 lk, tsitaat pärineb allikast lk 303. „Teised olulised leiutised olid: 1748 – kraasimismasin, 1764 –
Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt
Puhkeolekus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks. See on elektrimasinate (milleks on ka inimene) pööratavuse printsiip. Sõltumata konstruktsioonist ja tööpõhimõttest võib iga masin töötada nii energia generaatorina kui ka mootorina. 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele.
BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562785 ja (+372) 6562883 faks: (+372) 6562785 GSM: (+372) 5046725 ja (+372) 55546724 Caliban OÜ tegeleb tööstustarvikute müügiga. Reduktorid, mootorreduktorid, ühendussidurid, elektrimootorid, võllitihendid, hüdraulika tihendid, erimäärdeained, erimäärdeõlid, kiilrihmad, hammasrihmad, transportöörlindid, mehhaanilised lindiliitmikud, veerelaagrid, liugelaagrid, ajamiketid, transportöörketid, kummitooted. Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: [email protected] kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012
toitepingejuhet. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub nii sagedusest kui ka poolusepaaride arvust. Vahelduvvoolumootori eelised: otsekäivitus, lihtne meetod ja ehitus, ei vaja keerukaid juhtimissüsteeme, madal hind, töökindel, rasketes talitusoludes vastupidav, vähene jooksev hooldus. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3…0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele.
Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti kiirelt liikuvates ja vähest takistust nõudvates elementides · Aksiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbida telje, võlli pikitelje sihis · Radiaallaagrid- jõud toimivad laagrit läbiva telje, võlli raadiuse sihis · Aksiaal-radiaallaagrid, on kahe eelmise kombinatsioon
voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori
voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori
Kasutamist leiavad: veere-, liuge-,magnet- ja elastsedlaagrid. Laagreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: *vastuvõetava jõu suuna järgi radiaal-,tugi e. aksiaal- ja radiaal-tugilaagreiks; * võime järgi kompenseerida võlli (telje) läbipaindest põhjustatud tapi telje nurgiasetust seaduvaiks ja mitteseaduvaiks; * valmistamistäpsuse järgi normaal- ja täppislaagreiks; * koormatusastme järgi kergelt-, keskmiselt- ja raskeltkoormatud laagreiks. 17.Veerelaagrite liigid Veerelaagrid: Veerekehade kuju järgi jagunevad veerelaagrid kuul- ja rull-laagreiks (joon. 12. Esimesel juhul on tegemist teoreetilise punkt-, teisel juhul joonkontaktiga. Sellest tulenevalt võrdsete mõõtmete korral taluvad rull-laagrid suuremaid koormusi. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks. Võime järgi kompenseerida tapi nurgiasetust jagunevad laagrid mitteseaduvaiks ja seaduvaiks. Viimased
liuast. Neid kasutatakse kohtades, kus tervik laagrit ei saa kasutada ja eriti suure pöörlemissagedusega seadmetes. Liugelaagrid on suure töökindlusega, töötavad müratult. Vajavad väga hoolikat ülitamist ja kulutavad määrdeaineid. Liugelaagreid määritakse mineraalõlidega või konsistentsete määretega. Autodel ja traktoritel kasutatakse tsirkuleerivat õlitussüsteemi ja paisk õlitust, määrimiseks on niplid. Veerelaagrid Koosnevad kõige lihtsamal kujul välis ja sisevõrust ning nende vahel asuvatest veerekehadest. Separaator hoiab veerekehad üksteisest kindlal kaugusel. Töötamisel veerevad veerekehad võrude jooksuteedel. Veerelaagreid kasutatakse laialdaselt. Liugelaagritega võrreldes on veerelaagrite eelisteks väike hõõrdemoment, vähene kuumenemine, väike määrdeainete kulu. Puuduseks on tundlikus löökkoormustele samuti kõrge hind. Veerekehade kuju järgi
Eristatakse liug-ja töötemperatuurist ja muudest tingimustest. Neid parameetreid veerelaagreid. Liuglaagrites põhineb hõõrdumise vähendamine ja laagrite konstruktsioon on toodud tootekataloogides ja neile siledate pindade ja erimaterjalide kasutamisel. Enam on levinud esitatavad nõuded standardites. Kuul- ja rull-laagrite ehitusest mitmesugused veerelaagrid, eriti selle eritüüp – kuullaagrid. ning põhitüüpidest annab ülevaate joonis12. Veerelaagrites toimub hõõrdumise vähendamine veerevate elementide abil. Laagrite valikul tuleb lähtuda lubatud 13. 15. Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on
kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti · Lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage) on enim kasutatud. Selle rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu Ehitus lühisrootoriga asünkroonmootor 23 1. Kere 2. Veerelaagrid 3. Laagrikilbid 4. Ventilaator 5. Ventilaatori kate 6. Klemmikarp 7. Staatori magnetsüdamik 8. Pöördvälja tekitav mähis 9. Rootor 10. Rootori võll · Rootoriks on elektrotehnilisest terasplekist koostatud silinder · Rootorimähis koosneb uuretes olevatest vask- või alumiiniumvarrastest ja rõngakujulistest laupühendustest Ehitus faasirootoriga asünkroonmootor Faasirootoriga asünkroonmasin: 1 kere, 2 staatori mähis, 3 rootor, 4 kontaktrõngad, 5 harjad
ja surveääriku, laagri- ja tihendipuksidega valatakse samast materjalist ja kinnitakse poltidega kere külge. Tööratta materjal. Malm, roostevabateras, pronks, alumiiniumi sulam,plastik. Tsentrifugaalpumba võllid .Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast Pumba laagrid: 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele , kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured . Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose. 2. Liuglaagrid , suurematel pumpadel . Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B 83 . Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust . 3. Mõnikord pronkspukse. Pumba tihendid . Väiksematel pumpadel on tavaliselt rasvnöör topendtihend. Sellise
25% poltidest peavad olema kalibreeritud ja sobitatud sisse värvi järgi. Kandelaagreid on igal vahevõllil 1 või 2. , üldjuhul 2. Kandelaagrite vahekaugus on määratud Registri nõuetega . L < 22 Dvv. Võlliliin peab kandelaagritel olema rangelt tsentreeritud. Normaalse erirõhu korral ühele laagrile ( 0,2 - 0,3 Mpa ) , peab kandelaagri pikkuse ja vahevõlli diameetri suhe olema lähedane ühele . Malmist laagrikere kinnitatakse laeva vundamendile. Kandelaagrid võivad olla liug või veerelaagrid ( tavaliselt rulllaagrid). Veerelaagri monteerimiseks võlli üks ots peab olema ilma äärikuta. Veerelaagri eeliseks on . - suurem kasutegur, - töökindlus, - väiksem hooldusmaht, ei vaja pidevat järelvalvet. puuduseks. - Suure diameetriga erilaagrite valmistamine kallis - suurem müra. - Ilma äärikuteta võllide kasutamise vajadus ,mis teeb võlli valmistamise kallimaks Liuglaagrite korral võib ahtifriktsioonsulamiga (babiidiga ) olla valatud ainult
β =sõukruvitasakaaluastme tegur See valem kehtib vahevõlli ja tugivõlli kohta, samas sõuvõll valmistatakse veidi suuremaØ. Kandelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Kandelaagritele möjuvad jõududeks on: ● võllide raskuskaalu ● ebaõige tsentreeringu korral jõud, mis tekivad võlli „murdumisest“ või võlli nihkest ● laeva õõtsumisel tekkivad inertsjõud. Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83
38. Asünkroonmootorid: ehitus, tööpõhimõtte, mehhaaniline karakteristik, käivitamine, reverseerimine Enimkasutatavaks jõuallikaks maailmas on asünkroomootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator om mootori paigalseisev osa, mis paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Samuti on seal ventilaator jahutusõhu saamiseks. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp.
- Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne Kardaanülekanne kannab pöördemomendi käigukastist - jaotuskastist vedavate sildade peaülekannetele. Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette nähtud pöördemomendi ülekandmiseks agregaatide vahel, mille teljed ei ühti ja võivad teineteise suhtes liikuda. Käigukast kinnitub auto raamile, veosilda ühenduvad aga raamiga elastsed vedrud
Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid
Tööratas kinnitatakse võlli peale liistu abil ja fikseeritakse mutriga võlli otsas. 29 Tsentrifugaalpumba võllid Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest. Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast. Pumba laagrid 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele, kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured. Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose või karteriõlitust. 2. Liuglaagrid, suurematel pumpadel. Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B83. Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust. Liuglaagrid vajavad pidevat hooldamist. 3. Mõnikord pronkspukse. Laagrid asetatakse pumba kerekaane või kronsteini pesadesse.
4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator Kaante paigaldamine Pakendi haaramine Kinemaatikaskeem Doseerimismehhanism A – mootor, B – sidur, C – veerelaagrid, D – hammasülekanne, E – tiguülekanne, F – liugelaagrid, G – kolb, H – kruviülekanne. KONSTRUEERIMINE Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile. Suures osas atraktiivse ja kvaliteetse masina loomine sõltub konstruktori oskustest ja andekusest. Tänapäeva konstruktor peab omama
tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1…1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 5.1. 1) mootori kere 2) veerelaagrid 3) laagrikilbid 4) ventilaator 5) ventilaatori kate 6) klemmikarp
abrasiivkulumine, pindväsimus ning tribokeemiline reaktsioon. Seega hõõrdekulumise tagajärjel muutuvad pidevalt detailide mõõtmed ja kuju, suurenevad lõtkud hõõrduvate pindade vahel, detailide viskumine ja müra, tekib kloppimine ning masin või mehhanism läheb rivist välja. Veeremise on ülekaalus pindväsimusmehhanism, kuna veeremisega kaasneb enamasti mõningate libisemine (hammasülekanded, nukkmehhanismid, veerelaagrid), siis pole võimatu ka adhesioon või tribokeemiline reaktsiooni mõju. Fretting ehk vibratsioonkulumine tekib kontaktis pindade omavahelisest väikeamplituudilisest (<0,1 mm) tangentsiaalvõnkumisest. Seda esineb pressliidete, lehtvedrude, dünaamiliselt koormatud keermisliidete puhul. Mehhanismiks on algfaasis adhesioon, tribokeemiline korrosioon ja selle järgnev lokaalne abrasioon. Korrosioon-erosioonkulumine esineb agressiivses (hapete või aluste lahused) ja
voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori
annaabi.ee 
