Kliima mõju Eesti väikejärvedele Kerli Kisant Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia 2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke 1559, 734 tehisjärve ja 511 paisjärve Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele Survetegurid Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus (põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed) Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi)
Põllumajandus on ka Iraani suurim puhta vee tarbija, mida üritatakse vähendada nii riigi siseselt kui ka ülemaailmse abi tasemel (92,8% vett tarbiti põllumajandus sektoris,vaid 1,2% tööstuses 2001 aasta andmetel). Lisaks saagi kaotamisele on põuad ka üks linnastumise mootoriks põudade tõttu ei suudeta maal tööhõivet tagada ja seega kolivad inimesed keskustesse, mis toob aga seal esile probleemi nende puhta veega varustamisel. Valitsuse põhilised sammud veepoliitika ohjamisel on suund suuremale vee kokkuhoiule, mis pole aga erilist tulemust veel andnud. Lisaks sellele püüab Iraani valitsus astuda samme vee puhastamise tõhustamiseks. Nimelt on Iraanis vee puhastamise kvaliteet väga ebaühtlane, ka pole ühtne kanalisatsiooni süsteem Euroopaga võrreldes kuigi arenenud. Tihti on saaste allikaks hoopis looduslik merevesi, seda eriti just rannikualadel. Olulise aspektina saab välja tuua ka majapidamistes kasutatava vee ebatõhusat
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS (RT I 2004, 43, 298) Arvesse on võetud 4st konventsioonist ja nende juurde kuuluvatest protokollidest tulenevad nõuded, samuti Euroopa Nõukogu üle 20st direktiivist, määrusest ja otsusest tulenevad nõuded. · meid ümbritseva välisõhu kvaliteet; · osoonikihi kaitsmine; · kliima muutusele mõjuv tegevus; · saasteallikate tegevus; · saasteallika valdaja tegevus; · valitsusasutuste tegevus; Vesi Ühenduse veepoliitika 3 etapis · Kvaliteedinõuded joogivee, suplusvee, põhjavee, pinnavee, kalavete direktiivid ja nitraadidirektiiv · Heitkoguste vähendamine ohtlike ainete vette juhtimise direktiiv, asulareovee direktiiv · Vee raamdirektiiv Vesi Varased veekaitse õigusaktid · joogiveeks kasutatava pinnavee kvaliteet 75/440/EMÜ · kalavete direktiiv 78/659/EMÜ · koorikloomade vete direktiiv 79/869/EMÜ · põhjavee direktiiv 80/68/EMÜ · suplusvee direktiiv 76/160/EMÜ
elukvaliteeti. Toetub põhimõtetele: Ennetamine, parem kui tagajärgede likvideerimine Oluline rakendada kogu Eli hõimavat keskkonnapoliitikat Keskkonnapoliitika väljatöötaminekoostöö. Liikmesriigi kohustuse mittetäitmine Euroopa kohus, sanktsioonid, trahvid Valitsuste kohustus: kaitsta rahvast reostuse eest Parimate keskkonnaalaste tavade tunnustamine, lepingud teiste riikidega, abifond Euroopa Liidu veepoliitika eesmärk: Hoida ära, vähendada reostust ning edendada säästvat veekasutust Direktiiv vastuvõetud, täiendavad rahvusvahelised kokkulepped, eriõigusaktid. Keskkonnavastutuse direktiiv sätestab:käitajasee kelle tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
metsiku floora ja fauna ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust reguleeriva konventsiooni. EL ja keskkonnapoliitika Müra Müra direktiiv - Müraemissioonide reguleerimine eesmärgiga kaitsata inimtervist ja töökohtade ohutuse tagamist. EL ja keskkonnapoliitika Vesi Reguleeritakse järgmisi valdkondi: suplusvesi, ohtlike ainete põhjustatud saaste, põhjavee kasutus ja kaitse, joogivesi, linnade heitvesi ning nitraatide reostus. Kehtestatud Veepoliitika raamdirektiiv (2000) suunatud ühtse tegevusraamisitiku loomiseks vee kaitse kavandamisel ja korraldamisel EL. EL ja keskkonnapoliitika Jäätmed Jäätmedirektiiv Ohtlike jäätmete direktiiv Jäätmekäitlustoimingutega seotud direktiivid Jäätmeliikidega seotud direktiivid Üldpõhimõtted: jäätmete vältimine, ümbertöötlemine ja korduvkasutus, jäätmete ladustamine prügilatesse.
25 % inimkonnast kannatab magevee nappuse käes (World Resource Institute, 2013). Samuti esineb ressursi ületarbimine – üle 160 miljoni kuupmeetri vett ammutatakse aastas enam, kui seda suudetakse regenereerida (WRI, 2013). Hoolimata asjaolust, et linnarahvastiku osakaalu suurenemine toob tulevikus endaga kaasa suureneva surve puhtale joogiveele ning et ressurssi tarbitakse rohkem kui suudetakse taastoota, pööratakse ikka veel liialt vähe tähelepanu linnade jätkusuutliku veepoliitika arendamisele ning endiselt on kõige laialdasemalt kasutatavaks veetarne süsteemiks tavaline tsentraalne jaotussüsteem, mille peamiseks eesmärgiks pole mitte jätkusuutlikkus ja veevarude regenereerimine vaid kasumlikkus. 1. Põhjaveevarud ja nende taastamine 1.1 Põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjaveevarude taastumine on hüdroloogiline protsess, milles maapinnal paiknev vesi liigub
kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool võib leiduda ka turbakallast. Valgalapõhiselt kuulub Vagula järv Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Vagula järv kuulub veepoliitika raamdirektiivi järgi keskmise karedusega kihistunud järvede hulka. Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi
veesamba omaga. Ookeanide soojenemise tõestamiseks kasutatakse eelkõige XBT-sondide andmeid, mis mõõdavad temperatuuri vähemalt 0.7 km sügavuseni. AVHRR ja MetOp sensorite digitaalkaartideks töödeldud andmeid analüüsides selgus 1990-2008 aastal läbiviidud uuringus, et Läänemere veepinna temperatuur tõuseb. 2.3. Järvede seire Meie arvukad siseveekogud, nagu näiteks järved, mida on umbes 1450, vajavad jälgimist ja hoolt. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv [7] sätestab vajaduse jälgida veekogusid, mis on suuremad kui 0.5 km ning teha kindlaks nende ökoloogiline seisund olenevalt tüübi- spetsiifilistest algtingimustest. Seisundi hindamisel lähtutakse peamiselt bioloogilistest kvaliteedinäitajatest. Suuremate järvede puhul on kasutatav satelliitkaugseire, aga väiksemate järvede puhul peab kasutama lennuvahendil paiknevaid kaugseire sensoreid. Vetikaõitsengute seiret suuremates järvedes on võimalik teostada operatiivselt
2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. 3.Eesti ja EL veepoliitika peamised lähtekohad (pinnavesi, põhjavesi,Veeseadus, EL Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi
kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse 6 langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise. See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks liigitatakse veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ, mille põhjal on koostatud määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest. Euroopa Liidu Vee Raamdirektiivi järgi peab aastaks 2010 pinnavee kvaliteet olema hea ehk vastama viieklassilise süsteemi järgi II klassi nõuetele. Jõevee kvaliteedi hindamise aluseks on nõue, et 90%-l kõikidest võetud proovidest peab
tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsiteldav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist,
Sel moel on põhjavesi looduses pidevas tsüklilises liikumises (joonis 5). Joonis 5 Põhjavee moodustumine 7 Põhjaveevarud Eesti keskmine netoinfiltratsioon on 70 mm aastas seega on summaarne igaaastaselt asenduv põhjavee kogus suur. Pole võimalik kogu põhjaveevaru ära kasutada, siis kuivaksid allikad ja jõed. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv annab põhjaveeressursi mõisteks põhjaveekihtide keskmise pikaajalise toitumismäära, millest on lahutatud pinnaveekogude hea seisundi säilitamiseks vajalik vooluhulk. Põhjaveevaru all mõistetakse vee kogust, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta. Põhjaveevarude summa on väiksem põhjaveeressursist. Põhjaveevaru hindamisel, jaotamisel ja kasutamisel arvestatakse kõigi piirkonna veetarbijate huvisid ning välditakse
oleks läbirääkimised Vene Föderatsiooni valitsusega ressursi kasutamiseks vastavalt rahvusvahelistele tavadele. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu hea füüsiline seisund ja looduslähedane reziim. Veekogude ökoloogilise kvaliteedi 10 nõue on väga selgelt sätestatud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis. Euroopa Liit väärtustab seejuures eriti lõhelistele olulisi jõgesid see on fikseeritud kalavete direktiivis. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad mõttetuks, kui rikume veekogud mõnel teisel viisil, näiteks elektrit tootes. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse.
kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise (ITK). See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks on otstarbekas liigitada veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ, mille põhjal on koostatud keskkonnaministri 2001. a 22. juuni määrus nr 33 “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” (RTL 2001, 81, 1108). Määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest
9 Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga otsesemalt seotud lepped on näiteks Euroopa põlislooduse ja liikide kaitset käsitlev Berni konventsioon,
Vooluvete füüsilist kvaliteeti mõjutavad maaparandus, paisutamine ja jõekallaste haldamine. Taastamisel on lähenemine erinev: Ei mingit tegevust. Lihtsalt kõrvaldatakse survetegurid ja ‘lastakse loodusel ise taastuda’. • Haldamine. Vähendatakse survetegureid et süsteem taastuks. • Töötlus. Muudetakse tingimusi veekogus tingimuste muutmisega valgalal – alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. • Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine
LCT peamisteks eesmärkideks on vähendada toote ressursikasutust ja heitmeid keskkonda ning parandada selle elutsükli jooksul toote sotsiaalmajanduslikku tulemuslikkust. See võib hõlbustada organisatsiooni majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste dimensioonide seoseid kogu oma väärtusahelas. 8. Main goals of the EU water policy and measures to implement (surface water, ground water, combined approach and WFD). Uue veepoliitika põhilised eesmärgid: Veekaitse ulatuse laiendamine kõikidele vetele, pinnaveele ja põhjaveele ettenähtud tähtajaks ,,hea seisundi" saavutamine kõigi vete jaoks Jõgikondadel põhinev veemajandus (water management) heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedistandardite "kombineeritud lähenemisviis" õige hinna saavutamine kodanike kaasamine õigusaktide ühtlustamine WFD:
* ettevaatusprintsiip, parim kättesaadav tehnoloogia; saastaja-maksab-põhimõte * naabritevaheline koostöö piiriveekogude kaitsel Veekeskkonna kaitse EL õiguses Veekeskkonna kaitse direktiive EL õiguses palju. Kaks peamist gruppi: * vee kvaliteedieesmärke sätestavad direktiivid * heitenormatiive sätestavad direktiivid veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) * Eesmärgiks on kehtestada siseveekogude vee, rannikumere vee ja põhjavee kaitsmiseks tegevus- raamistik, mis väldib vee seisundi edasist halvenemist, kaitseb ja parandab vee ökosüsteemi seisundit. * Liikmeskriigid peavad rakendama saastaja-maksab-printsiipi veeteenuste kulude katmisel. Veekeskkonna kaitse Eesti õiguses Reguleeritud veeseadusega (VeeS).
tahetakse järve näha. Alati tuleb kaasata limnoloogid või hüdrobioloogid. Tervendamise eesmärgid: Taastada järve kunagine ,,hea" seisund. Välisilme muutmine lähtudes mingisugusest eetilisest tõekspidamisest. Produktiivsuse tõstmine. Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eemärgiks: Ökoloogolise seisundi rekreaktiivsete võimaluste parandamine. Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tervendamise eesmärgid: EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgiks on kaitsta veeökosüsteeme ja parandada nende seisundit. Hiljemalt 1015a. peavad olema kõik pinnaveekogud heas ökoloogilises seisundis. Neis mis erandina heasse seisundisse ei jõua, peavad toimuma muudatused paranemisele. Peab selgeks tegema kas taastamine on alati õigustatud. Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Veekogude taastamise võtted
peaaegu pole. filtrid, tsentrifuugid, aktiivmuda, keemiline töötlus. Mesosaproobsed: a)alfa-mesosaproobsed- Lõhe, tuur, ebapärlikarp- kaitsealused võib olla ammoniaaki jt N-ühendeid, aga Eestis. Vaalad, paljud loivalised maailmas. esineb ka hapnik; b) beeta-mesosaproobne- Euroopa Veepoliitika raamdirektiiv- lähtub võib olla ammoniaaki, kuid pole sellest, et nii veeliigid, kui nende aminohappeid, kogu orgaaniline aine looduslikus seisundis elupaigad on lagundatakse. Liikide arvukus madalam väärtused omaette, peab säilitama alasid, kui eelmises, aga liike palju mida ei majandata. Oligosaproobne- veel rohkem liike kui Veehoidlad- tugevasti mõjutatud veekogud,
Liit on pühendunud elurikkuse kao pidurdamisele ja Euroopa veekogude ja merekeskkonna hea seisundi saavutamisele. Selle saavutamiseks on kehtestatud meetodid, erinevad direktiivid, koos rahalise ja tehnilise toetusega. Riigisiseselt aitavad antud eesmärki saavutada näiteks: • „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ ning üheks arengukava alusdokumendiks olev „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“. • „Euroopa veevarude kaitsmise kava ning veepoliitika raamdirektiiv, mis on Eesti seadusandlusesse üle võetud veeseadusega ning vesikondadele koostatud veemajanduskavad. • „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ ja looduskaitse arengukava. • „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ ja „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“ Esmatähtis eesmärk nr 2 - Keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud, välismõjud
· veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele juurdepääsu tagamine ja matkaradade hooldus, puhkekohtade hooldus. Joonis 3. Põhjavee loodusliku kaitstuse kategooriad22 3. VEEHOID 3.4 Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine 3.4.1 Hea seisundi säilitamine Veekogude ja põhjavee hea seisundi säilitamise ja mitterahuldavas seisundis veekogude olukorra parandamise nõude püstitab veepoliitika raamdirektiiv. Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine eeldab seda, et veekogude ja põhjavee kvaliteet ning hulk (vooluhulk, veetase) on kooskõlas veemajanduskavades kõigi veekasutajate ja vee-elustiku kaitse huvides määratud keskkonnanäitajatega, mis on täpsemad kui õigusaktidega määratud keskkonnanormid. Vee hea keemilise seisundi säilitamine mingis piirkonnas tähendab reostuskoormuse hoidmist sellistes piirides, et
halotroofsed 1,4% ja siderotroofsed 0,2%. Igal tüübil on iseloomulik fauna jafloora kompleks ja eriomane aine- ja energiaringe. Erinevat tüüpi järvede paiknemise põhjal on koostatud seitsme valdkonnaga Eesti limnoloogiline rajoneering. Viimasel ajal on kasutamist leidnud 12 tüübiga süsteem, sest selle kasutamine on lihtsam ja see võtab arvesse Eestis poole sajandi jooksul toimunud muutusi (loe täiendavalt artiklit Eesti järvetüübid). Tulenevalt EL-i Veepoliitika Raamdirektiivi (2002) nõuetest ja järvede tüpiseerimise ühtlustamise vajadusest, kasutatakse Eestis ka järgmist järvetüpoloogiat: I tüüp – kalgiveelised järved II tüüp – madalad, keskmise karedusega järved III tüüp – sügavad, keskmise karedusega järved IV tüüp – pehme- ja tumedaveelised järved V tüüp – pehme- ja heledaveelised järved VI tüüp – Võrtsjärv VII tüüp – Peipsi – Pihkva järv
annaabi.ee 
