Eesti muldkatte vanus. Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi); Peamised mullatekke tegurid. Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik, mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus. Eesti muldade iseloomulikud tunnused. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne- Eestis; Muldade kivisus. Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi. Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele. Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset ja rähkmulda.
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal.
· lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lääne Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist.
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4
21% Rohumaa 10% Haritav maa 3% Teed ja ehitised 27% Metsamaa 20% Siseveekogud, liustikud 19% rikutud maa PÕLLUMAJANDUSLIK MAA HARITAV MAA 10%- (1,5mld. ha. ehk 1/10 kogu maismaast) põllud, puuviljaaiad, viinamäed, oliivisalud jms ROHUMAA 21%- (3,2 mld ha ehk 1/5 kogu maismaast) hästi kujunenud rohurindega maa-ala, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed ROHUMAAD Looduslikud rohumaad säilinud on kasukoha mullastik, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar Niidud, luhad, toitainevaesed stepi -, poolkõrbe ja savannikarjamaad Kultuurrohumaad - kujundatakse rohukamar vastavalt otstarbele (väetamine, maaparandus jne) - Kultuurniit, -karjamaa, muru Maa kasutamise struktuur maailmas ja regioonides 60 51
Lääne-Eestis, Alutaguse. 7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal. Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4. Muldade kivisus. Muld koosneb kolmest osast: 1)Tahkest osast · Orgaaniline osa huumus · Mineraalne osa kivimid ja liiv 2) Vedelast osast vesi 3) Gaasilisest osast õhk Mullatekke tegurid: 1) Kliima murenemine 2) Aeg mullakihtide paksus 3) Inimtegevus 4) Taimekooslus (huumuseteke)
Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3) · Rohumaa (2/3) Et kultuurtaimed kasvaks, tuleb tegeleda mulla harimisega (mulla tehniline töötlemine). Põllumaa osatähtsus on suurem Euroopas ja kõige väiksem Austaalias ja Okeaaanias3. On looduslikud ja kultuurrohumaad. Looduslikel rohumaadel on säilinud kasvukoha mullastiku, veeolude ja kliimaga kohastunud looduslik rohukamar. Siia 2 Vaata lisa 2 3 Vaata lisa 3 kuulub niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-, savannikarjamaad. Kultuurrohumaal (kultuurniit, -karjamaa, muru) kujundatatakse rohukamar vastavalt otstarbele. Looduslikest teguritest mõjutavad põllumajandust: · Agroklimaatilised näitajad. Avaldavad mõju põllumajanduse paigutamisele ja spetsialiseerumisele.
On väga liigirikas. Kunagi äärmiselt laialdased metsad, nüüd haruldasemad põllustamise tõttu. Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab 1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,
mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked- keskmise lõimisega muldades,esinevad 4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed murenemist 5)org aine on energiaallikaks liigniisked-pinnaveest,kõrgest tingimused 8)mulla bioloogiline aktiivsus- edafonile 6) suurendab mulla enesepuhastumist põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude lagundajate liigil,koosseis ja arvukus.Mulla org 7)tagab mulla sanitaarse kaitse-teeb kahjutuks iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED. ainet saab määrata nt värvuse ja põlemise järgi haigusi tekitavad mikroorganismid.Mulla (Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla Mulda ladestuvad org.aine hulk ja ladestumise eripinda määratakse veevarusest niiskest osast veereziimi reguleerimisvõtted: viis sõltub suurel määral taimkattest
? Millest sõltub kõrgusvööndilisus mäestikes? Mida põhjapoolsem on mäestik, seda vähem on kõrgusvööndeid 18 KOKKUVÕTE Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad:*1)taimekooslused*2)lähtekivim (sete või aluspõhjakivim, millest muld on tekkinud)*3)veeolud*4)inimeste tegevus. *Põllumuldade omadused muutuvad:1)loodusliku taimkatte hävimiselt*2)harimisel*3)väetamisel*4)kuivanduste tegemisel *Eesti muldkatet iseloomustab:*1)muldade mitmekesisus (tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest)*2)soo- ja soostunud muldade suur osa tähtsus*3)lubjarikaste muldade rohkus*4)muldade kivisus. *Mullalõimis-Mullalõimis e mulla mehhaaniline koostis, mis määrab ära mulla ehituse. Näitab, kui suur on osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. *Muldade liigitus:*1)Liivmullad*2)Saviliivmullad (liiva rohkem)*3)Liivsavimullad (savi rohkem, niiske, rohkem õhku, HEA)*4)Savimullad EESTI TAIMKATE Taimekate on Eesti maastiku üks olulisemaid ilmestajaid
Looduslikud või inimtegevusest põhjustatud. Looduslik: väljaselgitamiseks kasutatakse pikemaajalisi vaatlustabeleid. 20.sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega. Eristatakse lühema ja pikema kestusega tsükleid, kõige selgem on aga 30-aastaste perioodide kaupa. Läänemere vesikond üks selgem korrapäraste muutustega piirkondi maailmas. Võrtsjärv ja Peipsi: ilmneb veetaseme tsükliline muutus. Eduard Brückner 1862-1927 Selgitas kliima ja veeolude tsüklilise muutusi; nn Brükneri tsüklid teatud aja tagant kroduvad, kliima kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist.
järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud. 3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED.(Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla veereziimi reguleerimisvõtted: kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused – põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x
kasvatamist. Puisangupinnased Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju. Paljandpinnased Pp. Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva materjaliga (asfalt, prügi/jäätmed jne). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14. Diagnostiliste väärtustega mulla lähtematerjal näiteks lähtekivimi materjal. Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks
· Looduslik: väljaselgitamiseks kasutatakse pikemaajalisi vaatlustabeleid. 20.sajand on olnud lood. Vahelduvate veeoludega. Eristatakse lühema ja pikema kestusega tsükleid, kõige selgem on aga 30-aastaste perioodide kaupa. · Läänemere vesikond üks selgem korrapäraste muutustega piirkondi maailmas. Võrtsjärv ja Peipsi: ilmneb veetaseme tsükliline muutus. Eduard Brückner 1862-1927 · Selgitas kliima ja veeolude tsüklilise muutusi; nn Brükneri tsüklid teatud aja tagant kroduvad, kliima kõikumisest tingitud veevaesed ja veerohked perioodid. · Õppis Tartu Ülikoolis, seejärel Müncheni ülikoolis. Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist.
omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: · Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus · Kultuurtehniline melioratsioon · Agromelioratsioon · lisandainetega melioratsioon · keemiline melioratsioon. Hüdrotehniline melioratsioon. Siia kuulub mulla veeolude reguleerimine kuivenduse või niisutuse abil, samuti selleks vajalike vesiehitiste (hüdrotehniliste ehitiste) rajamine. Kuivenduse eesmärk on : · liigvee eemaldamine taimekasvatuse seisukohalt; · liigvee eemaldamine pinnase kandevõime suurendamises või masinate läbivuse tagamiseks; · soolareziimi reguleerimine; · biogeenide väljakande reguleerimine Kultuurtehniline melioratsioon on maa harimist segavate takistuste, nagu võsa, kivide ja kändude
olnud küllaltki eriilmeline. Selged erinevused on kõrg-Eesti ja hiljem mere alt vabanenud madal-Eesti vahel. 11 Floora Floora mitmekesisuse põhjused: · Geograafiline asend: Lääne-Eestis ja saartel on kooslused, mis on kohastunud mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana.
U1 - veesurvejõud vundamendi ülemisele servale; U2 - veesurvejõud ploki põhjale. 6. TUGISEINAD 6.1. NÕLVA TASAKAAL Maapinna erinevate kõrguste puhul tekivad nõlvad. Nõlvad võivad olla looduslikud ja tehisnõlvad. Looduslikud nõlvad moodustuvad ise sellise kaldega, et nad püsivad tasakaalus. Sellist tasakaalu on lihtne rikkuda näiteks koormuse lisamisega nõlva servale või ka veeolude muutumisega pinnases. Tehisnõlvad tuleb projekteerida selliselt, et nende püsivus oleks tagatud nõlvale rakenduvate koormuste puhul. Liiga lame nõlv põhjustab mahukaid kaevetöid, st põhjendamatult suurt ehitusmaksumust. Nõlva purunemise põhjustavad tavaliselt nihkepinged - maapinna kõrguste vahe kutsub esile nihkepingete suurenemise pinnases, kuni nad ületavad pinnase nihketugevuse. Purunemine toimub sageli mööda lihkepinda, mille kalle on
Segatud muld Ty Tehispinnased C Gleistunud segatud muld Tyg Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusest mittepärineva materjaliga (slakk, Segatud gleimuld TyG jäätmed jms). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Segatud madalsoomuld TyM Tehispinnas C Endla Reintam, 2009 26
Väinamere ääres, Saaremaa ja Hiiumaa lõunarannikud. Nende rannajoon on käärulise ilmega, tähtsaim arengus on lähtekivimite iseloom, liustikuliste ja liustikujõeliste setetega seonduv, kujunevad valdavalt möllirannad. 134. Mullastik. Muldade kujunemine. Eesti mullastik, Eesti ala looduslik muldkate. Eesti looduslikud olud, eriti geoloogiline ehitus ja vahelduvpinnamood, on kujundanud kogu jääajajärgse aja taimkatte ja veeolude mosaiiksuse, mis omakorda on põhjustanud muldkatte mitmekesisuse. Rohkem kui poole Eesti ala geoloogiliseks aluspõhjaks on lubjakivid ning nendest pärineva murendmaterjali tõttu on ligikaudu 75%mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Eesti mullastikule on iseloomulik ka muldade kivisus ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Kolmandiku muldkattest moodustavad mitmesugused gleimullad ja üle
annaabi.ee 
