arvestamata G (g) jagatud V (cm3) · Mis on mahumass, mõõtühik? Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega?
Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus
ρ= (2) V kg kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m)
Pehmenemistegur arvutatakse valemiga: 𝑅𝑖 𝐾𝑝 = 𝑅𝑘 34,84 𝐾𝑝 = =0,91 38,38 6. JÄRELDUSED Tihedus on seoses keha massi ja mahuga. Proovikehade keskmiseks tiheduseks tuli 1977,07 kg/m³. Erinevatest allikatest uurides on meie katsekehade tihedus üsnagi sarnane teiste silikaattelliste tihedustega. Silikaatkivide brutokuivtiheduse alusel tuli katsekehadel klassiks 2,0. Veeimavus on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht. Survetugevus on katsekeha surumisel purustava jõu ja katsekeha pindala suhe. Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja
vee imavust, tugevuse ja külma kindluse. 11 Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Aine tihedusest sõltub materjali tugevus, soojusjuhtivus, mass. Materjali poorsus näitab tugevust, soojusjuhtivust, veeimavust. Tavaliselt on suurema tihedusega materjalid ka tugevamad, neid kasutatakse hoonete ehitusel konstruktsiooni detailidena või üldiselt konstruktsioonielementidena. Väiksema tiheduse ja suure poorsusega materjale kasutatakse soojustus või isolatsiooni materjalina. Näiteks klaasvill on suure poorsuse ja väikse tihedusega ning seda kasutatakse tihtipeale hoonete soojustusmaterjalina. Kasutatud kirjandus http://www.kaminakoda.ee/toode/samott-tellised-plaadid-hbo-koldesse-wolfshoher/
konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Materjali tiheduse kaudu saame teada ka materjali tugevuse kohta. Näiteks puidul on väiksem materjali tihedus ja on nõrgem materjal kui terasmetallil, mille tihedus on suurem ja materjal on tugevam. Mida suurem on materjali tihedus, seda väiksem on materjali poorsus protsent. 5 Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Näiteks kui silikaattelliskivi on niiske, siis tema soojajuhtivus langeb. Silikaattelliskivi - kuiv kivi λ=0,7….0,8 W/mK, niiske kivi W=5% λ=1,0 W/mK. 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. Materjalide kooskasutamisel on poorsuse tüüp määrava tähtsusega konstruktsiooni
6 2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks
+ 5 °C. Kaitsta värsket tasanduskihti sademete, päikesekiirguse ja tõmbetuule eest. Paigaldatud segukihi pinda peab järelniisutama, eriti kuuma ja tuulise ilma korral. Vastavate normide ja tehnilise andmete kõrval tuleb jälgida ka aluspinna materjalitootja infot. Kbelosan P vastab WTA normidele Kasutusala: Sobib soolakahjustatud mineraalse müüritise esmaseks aluskrohviks sise- ja välistöödel. Parandab aluspinna naket ja ühtlustab aluse veeimavust enne järgnevaid krohvikihte. Saneerimiskrohvide ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Tasandatav aluspind peab olema kuiv, mahupüsiv, vettimav, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja teistest naket halvendavatest ainetest. Eelpuhastamiseks võib kasutada liiva- või veepritsi. Veega segamine: segada koti sisu ca 6 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 3-5 minutit, kuni tekib
p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. G Gk G Gk Bm m 100(%) Bk m 100(%) V0 Gk Bm – mahuline veeimavus , Bk – kaaluline veeimavus , Gm – materjali mass märjalt, Gk – materjali mass kuivalt,
3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, külmakindlus, soojajuhtivus, veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju. Mida kergem ja poorsem on materjal seda väiksem on selle soojajuhtivus. Mida poorsem on materjal seda parem veeimavus sellel on. Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust ning halvendavad selle külmakindlust. Peenepoorilistel ja suletud pooridega materjalidel on madalam soojusjuhtivus kui suure poorsusega materjalidel ja omavahel ühendatud pooridega materjalidel. 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus? Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti kuiv materjal
γ-eritihedus; γ0-materjali tihedus Näiteks: Materjal Tihedus, kg/m3 Poorsus, % Graniit 2500 – 2800 0,4 – 1,5 Lubjakivi 1700 – 2600 0,5 – 30 Marmor 2600 – 2900 0,5 - 20 • Poorsus sõltub materjali mahukaalust nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga p >90%. • Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. • Materjali püsivuse ja külmakindluse seisukohalt on eriti tähtis, et materjal ei omaks suurt lahtist poorsust. Seega eristatakse kinnist ja lahtist poorsust. • Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. • Pooride suuruse järgi jaotatakse: 1) Juhuslikud poorid 1-10mm 2) õhupoorid e. õõned >10m 3) kapillaarid sealjuures:
poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks: ·Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga. · Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud 2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi:
Kui vedelate lisandite kogus >3 l/m3 betooni kohta - lisandis olev vesi võtta arvesse vesi-tsementteguri arvutamisel. Peenlisand: mineraalne peenmaterjal, mida kasutatakse betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks(5...20%). + Plastifitseeriv/superplastifitseeriv lisand Õhkumanustav lisand; Veehoidvust tõstev lisand; Tardumist kiirendav lisand; Tardumist aeglustav lisand; Kivistumist kiirendav lisand; Veeimavust vähendav lisand; Komplektsed lisandid. 18. Betoonisegu konsistents, selle määramise meetodid, konsistentsiklassid Betoonisegu konsistents on betoonisegu töödeldavus. Määratakse erinevate vajumiskatsetega: Abramsi koonus ja vajumiklassid S1...S5; suurem nr, plastsem vibrolaual koonuse vajumine silindriks ja Vebe klassid V0...V4; suurem nr, plastsem tihendatavusklass anuma vibreerimisega ja klassid C0...C4; suurem nr, plastsem
Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur. Juhuslikud õõned (1-10mm), õhupoorid (10m-1mm), kapillaarid (10-1000nm), mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe). ·Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast. Võivad kergelt reag. veega või vesi võib kondenseeruda materjali poorides
> Puit (mänd, kuusk) 400600 > Vesi 1000 > Silikaadtellis 17001900 > Graniit 25002700 Poorsus > Poorsus on pooride maht tahkes kehas. > Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi. Selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali > Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus
pikilõigetel väljavenitatud laikude ja vöötidena või maltspuidu lauskahjustusena; areneb puidu kestval vääral säilitamisel, enamasti ümarpuidus, lehtpuudel järgneb tavaliselt pruunisusele ja võib ulatuda lülipuitu. Maltspuidu mädanikku liigitatakse kõva- ja pehme maltspuidu mädanikuks. 2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik Puidu kõvadust oluliselt ei muuda, nõrgendab vähe puidu dünaamilist paindetugevust ning suurendab veeimavust ja vee läbilaskevõimet. 10 2.1.6.1. Pehme maltspuidu mädanik Nõrgendab järsult kõiki puidu mehaanilisi omadusi ja värvusel on heledatoonilisem kui kõva maltspuidu mädanik. Halveneb puidu välisilme. 2.1.7. Väline pehmemädanik Metsamaterjali malts- ja lülipuidu kahjustus tugevatoimeliste puitulagundavate seente poolt puidu pikaajalisel ja ebaõigel säilitamisel
- Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
· On kasutatud ka sedimentatsiooni vedelikes, et · eraldada savikaid osi liiva, lubjakivi ja mergli lisandist. 6.4 Keraamikatoodete liigitamine, veeimavus ja tihedus · Vastavalt toote veeimavusele: · Peenkeraamika veeimavus alla 5% (plaadid, klinkertellis) - tihedad tooted · Jämekeraamika krobeline murdepind ja veeimavus > 5% (harilik tellis, katusekivid, drenaazitorud) poorsed tooted · Veeimavust (näiteks seinaplaatidel) saab vähendada glasuurimisega. Jäimekereaamika, harilik tellis · TÄISTELLIS glasuurimata lihttoode · Tuletundlikkus A1 (ei sütti ega põle) · Tulekindlus kergelt sulav (<1350 oC) · Külmakindlus F0 (olematu) Kasutusala: kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. · Konstruktsiooni töötemperatuur tohi ei ületa tellise põletamise temperatuuri.
Poorsete mat. V < V0 ja > 0 , täiesti tihedate mat. = 0 Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3 Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist. Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta
Tugevduskangaste materjalideks võivad olla polüester, polüeteen, polüpropeen jm. Kangad jätkatakse omavahel õmblusega. Tugevdatud aluse vajumine moodustab ca 85 % tugevdamata aluse vajumistest. Tugevduskangaid kasutatakse peamiselt - järskude nõlvade püsivuse kindlustamiseks; - pinnasest tugiseinte rajamiseks; - aluspinnaste tugevdamiseks teede ja platside rajamisel. Tugevduskangad peavad omama suurt tõmbetugevust, madalat veeimavust, head haardumist pinnasega ja nad ei tohi olla tundlikud keemilistele, bioloogilistele, mehaanilistele kahjustustele ega UV-kiirgusele. Savimatte (betoniitmatid) kasutatakse isolatsiooniks kemikaalide ladudes, prügi-mägedes, hoonete ümber pinnases ning teistes kohtades kus on vaja takistada vedelike pääsu pinnasesse. Savimattide veeläbilaskvus on 100 kPa surve juures väiksem kui 5*10 -12 m/s. Õliläbilaskvus sama surve juures on väiksem kui 5*10-11 m/s (Glaymax).
peenese (puru) sisaldus valmistoodangu hulgas. 27. Eelised võrreldes freesturbaga: 1. Säilib turba looduslik struktuur. Soovi korral võib peenestada vastavalt vajadusele. 2. Säilib hästi, pole isekuumenemist, kaod minimaalsed. Lihtsam transportida. 3. Lõigatav lihtsate seadmetega 4. Soo ei nõua intensiivset kuivendamist Puudused: 1. Tootmistsükkel pikk (kuni aasta). Kuivab aeglaselt. Soovitatakse läbikülmumist et suurendada veeimavust ja kohevust. 2. Kuivamine raskesti mehhaniseeritav 3. Jäävad järgi karjäärid, mida raske edaspidi kasutada 2 4.Kaevandamisel tekib jäätmeid mida vaja kõrvaldada. (Kännud segavad). 5. Freesturbast kuni 2 korda kallim. 6. Nõuab täiendavat purustamist. 28. Kvaliteetse freesturba tootmiseks peavad väljakud olema korras, normaalse kuivenduse (z=0,7...1,0), tasandatud ja profileeritud, kännud ja puidujäätmed koristatud 30..
Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal
Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp.
külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring Pinnase eeluuringud ehitise asukoha määramiseks ja eelprojekti koostamiseks peavad sisaldama järgnevaid andmeid: Uuritava maa-ala andmeid, töömetoodika jne Pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus Pinnasevee tase või pooriveerõhu profiil Pinnase esialgsed tugevused ja deformatsiooniomadused Saastaud pinnase või pinnasevee esinemine Vähemalt kolme püstlõike uuringut
· Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab
Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal puutub veega vahetult kokku. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti muutub kuiv materjal raskemaks, kui see end vett täis imab. Mahuline veeimavus näitab mitu protsenti moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt ei täitu materjali poorid täies ulatuses veega. Hügroskoopsus. See on materjali omadus imeda õhust endasse niiskust. Materjal niiskub siis, kui auru rõhk õhus on suurem, kui auru rõhk materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab
annaabi.ee 
