● Windows Vista - UI täiendamine ● Windows 7 - Operatsioonisüsteem sisaldas täiendusi kiire käivitusaja vormis,uusi funktsioone: Aero Snap, Aero Shake, virtuaalsete kõvaketaste toetamine ● Windows 8 - eemaldati start-nupp ja lisati uus avaekraan ikooni kastikestega. ● Windows 8.1 - Lisati tagasi start-nupp vasakusse äärde, täiustati Start- ekraani, Lisati juurde uus Internet Exploreri versioon. ● Windows 10 - Uus veebibrauser Microsoft Edge ja eemaldati windowsi 8 ja 8.1 olnud avaekraan ikooni kastikestega. Peale Windowsi operatsioonisüsteemide on olemas ka muid operatsioonisüsteeme nagu näiteks Linux,android,iOS ja Ubuntu. Linux ja Ubuntu on tasuta operatsioonisüsteemid aga Windows on tasuline.Android ja iOs on leitav tavaliselt ainult telefonidel. Järgmises punktis räägib referaat macOS tugevustest ja miinustest macOS Teine populaarne operatsioonisüsteem on macOS
Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Internet Eestis.......................................................................................................................16 Interneti kiirus Eestis.......................................................................
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb
andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele. Salvestamine Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite'i (väikesemahuline struktuurpäringukeel). Side Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO, UMTS, Bluetooth, Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX. Sõnumid Android toetab nii SMS- kui ka MMS-formaadis sõnumite saatmist. Erinevate keelte tugi, veebibrauser, java tugi- multi-touch, videkõne, ekraani jäädvustamine. Meedia tugi Android toetab järgnevaid audio/video/kaader meedia formaate: WebM, H.263, H.264 (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MPEG-4 SP, AMR, AMR-WB (3GP ümbrisrakenduses), AAC, HE-AAC (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MP3, MIDI, Ogg Vorbis, FLAC, WAV, JPEG, PNG, GIF, BMP. Voogesitatava meedia toetus RTP / RTSP voogesitus (3GPP PSS, ISMA), HTML progressiivne allalaadimine (HTML
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14
109x45,6x14,6mm 112x57x12,5mm m Kõneaeg 3,2h 10h 3,6h Telefoni mälu 4GB 120MB 100MB Mälukaardi - 8192MB 8192MB võimalus kuni Veebibrauser olemas olemas - Kaamera sisse integreeritud sisse integreeritud sisse integreeritud Hind 19 990.- 8990.- 6990.- Lisatarvikud - peakomplekt HS- - autolaadija - akulaadija 89 W - toalaadija - datakaabel - laadija - puutepliiats - HF
Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu. Kui vahemälus leitakse kirje ID-ga, mis sobib otsitud andmeühiku ID- ga, siis kasutatakse andmeelementide vahemälu. Seda nimetatakse vahemälu tabamuseks (cache hit). Kui vahemälust ei leitud kirjet, mis sisaldab otsitud ID-d, siis loetakse see põhimälust vahemällu ja on sealt edaspidistel vahemälu otsingutel kättesaadav. Seda nimetatakse vahemälu möödalask (cache miss). Vahemälust leitud tulemuste protsenti
SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3 Google Docs 1. GOOGLE DOCS'IST ÜLDISELT Google Docs on veebipõhine kontoritarkvara, mis sisaldab esitlusprogrammi, tekstiredaktorit, tabelarvutust ja ankeetide koostamise vahendit. Tehtud tööd on võimalik
Programmid LibreOffice pakett, mis kaasab endaga järgmisi osasi: LibreOffice Calc, LibreOffice Writer, LibreOffice Impress, LibreOffice Math, LibreOffice Draw. Thunderbird Mail, milles on võimalik ühendada oma olemasolevad e-maili kasutajad. VLC, mida kasutatakse videode, filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks. Rhytmbox muusikamängija, mis on Linuxi vabavaraline muusikamängija GIMP Firefox, veebibrauser, mis on igas Linuxi distributsioonis olemas. Inkscape, vaba tarkvara vektorgraafika töötlemiseks Teenused Linuxi töötavad teenused paiknevad /etc/init.d kaustas. Terminali kaudu saab näha töötavad teenuseid käsuga „ls /etc/init.d“. Samuti näeb kõikide teenuste loetelu kui terminali kirjutada „service –status-all“. Antiviirused: Avast BitDefender ClamAV AVG F-Prot Avira
nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine 17. Sirvimis ajaloo kustutamine 18. Hüpikute blokeerimine või lubamine 19. Küpsiste lubamine 20. Ajutiste interneti failide kustutamine 21. Brauseri tööriista ribade lubamine või peitmine 22. Navigeerimine edasi tagasi nuppude abil 23. URL' i kuvamine brauseri, aadressi riba ja ajaloo abil 24. Veebilehele järjehoidja lisamine ja kustutamine 25
Nimeta yks käigu. asutajatest ja yks firma, kus ta ennem töötas. 1968 Noyce 8) Mida tehakse CSS-iga? Cascading Style Sheets 'kaskaaduvad stiililehed') on keel, ja Moore , enne töötasid Fairchild Semiconductors milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Eelkõige kasutatakse 4) Mis aastal tehti esimene veebibrauser? Nimeta tegija. CSS-i XHTML-i ja viimase eellase HTML-i failide kujunduse loomisel. 1990 Tim Berners-Lee Mida tehakse Javascript-iga? Kasutatakse veebilehtede arendamiseks 5) Tõeväärtustabel 9) Tõesta, et murdarvude hulk on sama võimas kui naturaalarvude oma.
suuremate programmide loojateks suured organisatsioonid. Üheks vabavara alaliigiks on "postkaartvara" (postcardware), mille looja soovib ainsaks tasuks programmi kasutamise eest teilt saada üht kena postkaarti või e-maili. Kui vabavara programm näitab oma töötamise ajal ka reklaambannereid, nimetatakse seda ka reklaamtarkvaraks (adware). 6 Vaba tarkvara näited: 1) Mozilla Firefox veebibrauser 2) OpenOffice.org - kontoritöö tarkvara pakett 3) VLC programm meediaesitlemiseks Postkaardi tarkvara näited: 1) JPEGView programm pildivaatluseks 2) Ancient Domains of Mystery - arvutimäng 3) Dual Module Player programm muusikaesitlemiseks Reklaamtarkvara näited: 1) DivX programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus! Live programm suhtlemiseks Levinuimad vabavara põhimõtted: · vabavara on kaitstud autoriõigusega
Andke vestlemise ajal fotod ja videod ühiskasutusse. Pidage kõrglahutusega videovestlust või saatke sõbrale videosõnum. Ning ühenduge oma suhtlusvõrkudega ja vaadake olulisi värskendusi ühest kohast -- Messengerist. Selle versiooni leiab selliselt koduleheküljelt: http://explore.live.com (Windows Live 2010) 5.1 SISENDID JA VÄLJUNDID Sisendid WL Messenger'i kasutamiseks on arvuti või mobiiltelefon, internetiühendus ja veebibrauser. Et WL Messenger'i kasutada, peab kasutajal olema Windows Live ID ehk programmi kasutajatunnus (näiteks ,,Hotmail", kuhu peab ennast registreeruma ning mille tulemusena tekib e-mail'i aadress kujul ,,[email protected]"). Installitavate programmide kasutamiseks on vaja Internetist laadida ka programmid. Väljundiks on võimalus jagada faile, fotosid, videosid, muusikat. Suhelda ning kui on olemas veebikaamera, siis läbi selle on võimalik reaalajas näha soovitud kontakti.
füüsikalised parameetrid, 6. kiht:andmelüli kiht, valmistab andmed ette, et neid saaks füüsilisse kihti saata, 5. kiht:võrgu kiht, määrab ära, kuidas paketid võrgus liiguvad, 4. kiht:transpordi kiht, teeb ettevalmistusi, et saaks andmeid võrku saata, 3. kiht:seansi kiht, tarkavaline kiht, vastutab, et kaks suhtlevat partnerit oleksid tarkvaraga kontaktis, 2. kiht:esitlus kiht, tegeleb erinevate andmeformaatide vormindamistega, 1. kiht:rakendus kiht, veebibrauser muudab dokumendi meile loetavaks, näeme ja saame kasutada · Füüsiline kiht: vaskkaablid (LAN)-cat5 100Mb/s, cat5e 1000Mb/s-1Gb/s, cat6 10Gb/s, cat7 60Gb/s, koosnevad kaheksast traadist, kõik traadid erineva värvusega, erinev kokkukeerutus samm, maksimaalne lõigupikkus 100m, kasutavad pistikud RJ- 45(raadio pistik) läbipaistev pistik, kaheksa klemmi, klõpsuga lukusti T568-A-RV(pluss Rx),R(miinus Rx),OV(pluss Tx),S,SV,O(miinus Tx),PV.P saatja-
Nagu tavalise operatsioonisüsteemi puhul, nii ka Androidi puhul on mõistlik andmetest varukoopiaid teha. Google pakub selleks automaatselt võimalust. Tehaseandmeid on võimalik taastada. Klaviatuur on virtuaalne, ehk klahvid ilmuvad ja kaovad õigel hetkel. Funktsioon on sama mis füüsilisel klaviatuuril. 6 3. Rakendused Eelnevalt paigaldatud rakendused - Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt arendatud kindla seadme jaoks. Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid. 3.1. Android Marketist
Töö autor koostas valikvastustega küsimuse kus mainis suurema osa toiminguid mis telefonidega võimalik teha on. (vt Joonis 3) Joonis 3. Küsitlus: Milleks kasutad peamiselt telefoni? Küsitluse tulemused näitasid, et peamiselt kasutatakse telefoni: helistamiseks ja sõnumite saatmiseks, interneti kasutamiseks ja meeldetuletuste jaoks. 4.RAKENDUSED Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. (8) Android'i suurim eelis on tõenäoliselt võimalus kujundada oma mobiilset tarkvara vastavalt oma vajadustele ja äranägemistele. Selle võimaluse pakkumiseks on loodud Play Store. Play Store oli veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Android seadmete jaoks.Rakendus nimega ,,Play Store" on eelnevalt installeeritud enamikele Androidi
multimeediumi sisu jagada läbi digitaaltelevisiooni. Sotsiaalmeedia rakendused ja trendid digiTV valdkonnas Apple TV Näide 1. Apple TV. [ http://9to5mac.com/files/image/00000/APpleTV-3.jpg ] Apple tutvustas oma uut toodet – Apple TV – esmalt septembris 2006 ning juba 2007. aasta märtsis oli seda võimalik juba ka endale soetada. Apple TV (edaspidi ATV) tugineb olemuselt veebivälistele lahendustele, sest puudub veebibrauser. Lahendust pakub Boxee, mille saab hõlpsalt installeerida ATV-sse, muutes kättesaadavaks interneti meediakanalid, nagu Hulu, CNN, Fox jpt. ATV’ga saab kuulata muusikat iTunes’i muusikakogust, kuvada fotosid HD-ekraanil, vaadata videosi ja tasuta podcaste1. Põhilisteks ATV seadme edasimüüjateks Eestis on erinevad Elion’i, Euronics’i, Klick’i ja IM Arvutid esindused ning Nordic Digital, iDeal ja iDream. Funktsioonid
Lisaks sai Mosaic’ist esimene mitmel platvormil töötav brauser: mõned kuud peale esimese Unix-versiooni ilmumist, ilmus Macintoshi ja hiljem ka Windowsi variant. NCSA Mosaic’ist algab peaaegu kõikide brauserite ajalugu. 1994. aastal firma Netscape, mille lõi NCSAst lahkunud Marc Andreessen, paiskas turule esimese Mozilla brauseri versiooni, tuntud samuti kui Netscape Navigator 1.0. NCSA Mosaic’i põhineb ka Internet Explorer, tänaseks kõige massilisemalt kasutatav veebibrauser. Sellest, et IE on loodud Mosaic koodi põhjal, teatatakse siiani programmi infoaknas. Ainukese erandina, va Lynx-liiki tekstibrauserid, esineb Opera. Täpsemalt öeldes, on see brauser Netscape’i vanune, selle töötasid välja 1994. aastal telekommunikatsiooni ettevõtte Telenor töötajad. 1996. aastal asutasid Opera loojad oma firma ja hakkasid tegelema selle brauseri massilise levitamisega. Esimene Opera kommertsversioon kandis numbrit 2.11. 1994. Netscape Firma Netscape asutasid 1994
Location objektile. Samuti sisaldab Window objekt frames[] jada, mis viitab Window objektidele, mis esindavad originaal akna paneele (frame). Kogu kliendipoolse objektide hierarhia puu on toodud joonisel 2. 3. Kliendipoolne JavaScript on sündmust juhitav programm, st. et JavaScript'i abil on võimalik reageerida hiireliikumisele, hiireklikile ja klahvivajutusele, mida teostab kasutaja. Et veebibrauser saaks programmidele edasi anda teateid kasutaja sisendite (input) muutuste kohta, tuleb kliendipoolse JavaScript'i programmis sündmused (events) genereerida. Mõned näpunäited sündmuste genereemise kohta leiate all olevatest näidetest. Sündmuste edasiandmiseks kasutab kliendipoolne JavaScript sündmusjuhitavat (event- driven) programmeerimis mudelit. 4. Joonis 2. Kliendipoolse JavaScript'i objektide hierarhia 2. JavaScript'i lisamine HTML dokumenti
5 MS Professional Plus on loodud suuremate ettevõtete jaoks, kellel on harukontorid teistes linnades või riikides. Erinevalt lihtsalt Professional paketist sisaldab Plus verisoon väga palju lisafunktsioone, mis võimaldavad tööd teha ka näiteks veebibrauserit või nutitelefoni kasutades. Veebirakenduse Office Web Apps abil on võimalik Wordis, Excelis, PowerPointis ja OneNote'is teha väikseid muudatusi mis tahes seadme kaudu, milles on veebibrauser. See programm võimaldab ühiskasutuses olevaid wordi, exceli jm dokumente redigeerida mitmel inimesel korraga, mis omakorda võimaldab läbi viia konverentse ja koosolekuid nii, et inimene ise ei pea koosolekul kohal olemagi. PowerPoint 2010 leviedastusteenuse funktsiooni abil saab slaidiseansi esitada kõigile, kellel on juurdepääs veebibrauserile. Selleks tuleb saata veebilingiga kutse meili teel ja sõnumi adressaadid saavad jälgida veebibrauseris esitlust,
Fullscreen Recorder Täisekraani salvestaja Area Screen Recorder Ekraaniala salvestaja Spellcheck Text Teksti õigekirja kontroll Spellcheck Flipchart Tahvli õigekirja kontroll Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Teacher Lock Õpetaja lukk Web Browser Veebibrauser Search Resources on Promethean Otsi ressursse Promethean Planetist Planet Promethean Planet Promethean Planet XY Origin Pööre ümber punkti Design Mode Disain Design Mode Settings Disaini seaded ExpressPoll ExpressPoll Start/Stop Flipchart Vote Alusta/peata tahvli hääletus
Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks). 1.2 Proovivara- ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. 1.3 Vabavara- ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust arvuti kasutamises, ent
pangaülekandega) maksta. Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna kohta märgatav teenustasu, abiks oleks pruukida vastavate vahendusfirmade teenuseid, neid on Eestiski (Capricorn AS näiteks). Proovivara ehk trialware erineb jaosvarast kolmandatele isikutele edasi andmise õiguse puudumise poolest, muidu tohib seda samamoodi teatud aja jooksul tasuta katsetada. Vabavara ehk freeware on üldse tasuta kasutamiseks. Veel mõni aeg tagasi oli näiteks populaarne veebibrauser Netscape Navigator proovivara, ent kahe konkureeriva paketi (Netscape Navigator ja Internet Explorer) sõda on viinud nende pakettide vabavaraks kuulutamisele, raha loodab näiteks Netscape saama hakata hoopis serveritarkvarast. Seega on konkurentsil tarkvaratööstuses ka omad head küljed. Vabavara autorid ei võta küll omale mingit vastutust kasutamise eest, seega eeldab selle kasutamine mõnevõrra kõrgemaid teadmisi ja vilumust
t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. : Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks , Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice , Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara , Arendustarkvara, näiteks Eclipse või vscode , Veebibrauser Valdkonniti domineerivad programmeerimiskeeled : Universaalseim, välja arvatud tippkiirust nõudvad või embedded või brauseri- või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java 17 Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused, embedded ja süsteemprogrammeerimine: C, C++ Andmetöötlus ja skriptid ilma kasutajaliideseta: Python, Java, C, Go, Perl, Ruby
kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas Veebibrauser (MS Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opre, Google Chrome, Safari, jm) sagedamini kui kord päevas kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas sagedamini kui kord päevas
kursis Vajadusel selgitama oma üldisemalt, andma taustainformatsiooni, "tõlkima" teistele kasutatavat terminoloogiat ja metoodikaid. Püüdma aru saada teiste osapoolte eesmärkidest, vajadustest ja piirangutest Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks 1985 - Registreeriti esimene .COM domeen 1990 - Esimene otsingumootor Archie 1991 - Tim Berners Lee loob WWW 1993 - Esimene graafiline veebibrauser Mosaic 1995 - Amazoni ja eBay teke 1996 - Hotmail hakkab tasuta meiliaadresse jagama 1998 - Google otsingumootori teke 2000 - Dot-com mulli lõhkemine 2001 - Wikipedia teke 2004 - Facebooki teke 2005 - Youtube teke Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused McDonald ja Wilson (1999) on kirjeldanud järgmisi Interneti unikaalseid omadusi: Interaktiivsus Keskkonna võime tuvastada isik, saada temalt vastus, koguda ja meelde jätta saadud informatsioon
9 6. Vahemälu (Cache) (171-182) Vahemälu e peidikmälu on komponent, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu. Kui vahemälus leitakse kirje ID-ga, mis sobib otsitud andmeühiku ID-ga, siis kasutatakse andmeelementide vahemälu. Seda nimetatakse vahemälu tabamuseks (cache hit). Kui vahemälust ei leitud kirjet, mis sisaldab otsitud ID-d, siis loetakse see põhimälust vahemällu ja on sealt edaspidistel vahemälu otsingutel kättesaadav. Seda nimetatakse vahemälu möödalasuks (cache miss). Vahemälust leitud tulemuste
Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid, Neid saab tihti juhtida ja mõne teise tarkvarapaketiga programmiliselt siduda, a la: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara Arendustarkvara, näiteks Eclipse Veebibrauser Raamistikud ehk frameworks Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näite-rakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. Igast hästi läbimõeldud rakendusest võib saada selline näiterakendus. Populaarseid raamistikke: Microsoft .NET Java Spring Ruby on Rails PHP Zend framework Python Django
arusaadavaks tegemine teise rakenduse jaoks. Kasud : ● laiendatavus ● nõrgalt seotud ● skaleeritavus ● aplikatsioonide lihtsus 94. Ntier. Sarnaneb kihilisele arhitektuurile, aga kihid on riistvara sees. Kuskil on veebibrauser (esitluse kiht) > veebiserver (ühenduse loomiseks) > applikatsioonid > andmebaas. Asuvad füüsiliselt erinevates masinates. Kasud : 42 ● hallatavus ● skaleeritavus see on põhimõtteliselt laiendamine. Kui jõudlusest jääb puudu, paned ühe purgi juurde. Kui jääb veel puudu, paned veel ühe jne
/*
D:kodu 606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml
Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42
for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727
Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved.
D:kodu 606opikc#>Punktid6
5
*/
Kommentaarifail
Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa
tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis
kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks.
Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus
dokumentidele.
Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad.
/*
D:kodu 606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml
Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42
for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727
Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved.
D:kodu 606opikc#>Punktid6
5
*/
Kommentaarifail
Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa
tekstiredaktoriga, mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis
kirjutab juurde XSL-lehe andmete omale sobivale kujule muundamiseks.
Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus
dokumentidele.
Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad.
/*
D:kodu 606opikc#>csc Punktid6.cs /doc:Punktid6.xml
Microsoft (R) Visual C# 2005 Compiler version 8.00.50727.42
for Microsoft (R) Windows (R) 2005 Framework version 2.0.50727
Copyright (C) Microsoft Corporation 2001-2005. All rights reserved.
D:kodu 606opikc#>Punktid6
5
*/
Kommentaarifail
Edasi on juba vastavalt kasutaja soovile - kas ta loeb tekkinud XML-faili lihtsa tekstiredaktoriga,
mõne eraldi XML-lugejaga (nt. vastavate võimetega veebibrauser) või siis kirjutab juurde XSL-lehe
andmete omale sobivale kujule muundamiseks.
Väike ülevaade tekkinud XML-failist. Esimene rida on ühine kõigile XML-vormingus
dokumentidele.
Järgnevaks juurelemendiks on doc, mille sisse kõik ülejäänud andmed mahuvad.
annaabi.ee 
