Klassitöö 1. Suure veeavarii tagajärgede likvideerimiseks ja lao tühjendamiseks oli vaja töötajaid nädalavahetusel (puhkepäevadel) tööle rakendada. Seda korraldust ei soovinud täita rase ja naine, kellel oli 5-aastane laps.Kas nende keeldumine on seaduspärane. Keda ei tohi üldse tööle rakendada. Kuidas puhkepäevadel töötamine kompenseeritakse. Eriliste asjaolude tõttu võib TA kohustada töötajaid ületunnitööle hea usu põhimõttel, rasedat saab tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, 5 aastase lapsega naist saab tööle rakendada viimasel juhul kui kõik teised töötajad on tööle rakendatud ja tööjõust jääb puudu, ületunnitööl rakendatakse samu põhimõtteid mis öötöö puhul. 2. Seoses erakorralise tellimuse täitmisega soovis tööandja töötajaid tööle rakendada kolmel päeval peale tööpäeva lõppu. Kuidas toimub ületunnitööle rakendamine. Keda ei saa rakendada. Mill...
tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. § 3. Vee kasutamise korraldamine (1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. (2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks; 2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist; 3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist. (3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega. Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta
andmete saamiseks isiku kohta, kelle puhul see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks") Karistusnormid - näevad ette karistuse õiguserikkumise eest Legaaldefinitsioonid - õigusnormid, millega seadusandja defineerib seaduses olulisemad terminid Õigusnormi struktuur Õigusnormi loogiline struktuur : Kui ( hüpotees) - siis(dispositsioon) - vastasel juhul ( sanktsioon) Hüpotees - eeldused, et miskit juhtuks ( nt : veeavarii) Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida ) Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?)
tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks
mingi allergeeni suhtes Enam levinud nahanähud on: dermatiit e. nahapõletik (ekseem) ja nõgestõbi e. urtikaaria Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kui kaua? Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad..) Kas laps jaksab liikuda ? Kas on koduloomi, sulepatju? Kas kodus suitsetatakse? Kas elamus on hallitustõbi? Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kas elamus on olnud veeavarii? Kas vanematel õdedel- vendadel on astmat või allergiat? Mis ravimeid on laps kasutanud? Kui sageli? Milline on toime? Atoopiline dermatiit Imikuea atoopiline dermatiit , tavaliselt piimaraig, mis on laienenud põskedelt lõua või lauba piirkonda. Haiguse süvenedes levib lööve edasi jäsemete painutuskülgedele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel võib levida üle kogu keha
niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%-se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood
Ehitise kindlustusväärtus loetakse selle taastamisväärtust. Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumis saabumisel kindlustusriski tõttu. KOHTUD: Maakohus- esimese astme kohus, kes artab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus- arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju.
Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3. Kus ja miks kasutatakse hüdroisolatsiooni plaatimistöödel? · Kaitseb konstruktsiooni veeavarii puhul · Väldib vee tungimist konstruktsiooni · Kaitseb põrandakütte kaableid · Garanteerib plaatimissegu nakke 4. Vähemalt kui lai peab olema tugevduskanga ülekate põrandalt seinale? Vähemalt 5cm laiuselt 5. Kirjelda tööde järjekorda enne plaatide paigaldamist? Enne plaatimist tuleb pind korralikult ettevalmistada. Pind tuleb puhastada tolmust ja muust mustusest. Vajadusel, kui pind pole sirge tuleb see tasandada. Niiskete ruumide puhul tuleb
Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber
eesmärgiks olnud ühtlast pinda. Eriti ebaõnnestunud juhtudel on hooldeluugid kavandatud valedesse kohtadesse, ning võib tekkida vajadus neid hiljem juurde lisada. See loomulikult tähendab aja- ning rahakulu ning ebamugavust ruumide kasutajaile, rääkimata lae välisilme rikkumisest. Enamasti asuvad laes ka ventilatsiooniavad, valgustid, sprinklerid ning seetõttu on eesmärgiks olnud sile ühtlane pind paratamatult kadunud. Juhul, kui lagi saab kahjustada löögi, veeavarii või millegi muu tõttu on monoliitsena ehitatud laes kahjustuste likvideerimine keerukas ja aeganõudev. Seetõttu sobib monoliitne kipsripplagi kasutada pigem väiksematel pindadele. Enamasti on aga üldse otstarbekam kasutada teisi kipsripplae võimalusi: - kipsist valmistatud siledad või perforatsioonidega moodulplaadid, mis asetatakse tavalisele nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid;
Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis
merevett. Joogivee kvaliteediga vett, sealhulgas põhjavett, võib kasutada tootmise vajaduseks, kui seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega. Veekasutajal on õigus töödelda vett tootmisveeks ja seda müüa. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises. VEEKOGU KASUTAMINE HEITVEESUUBLANA? Heitvett tohib veekogusse juhtida Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, mis peab sisaldama heitvee veekogusse juhtimise nõudeid ja nende täitmise kontrollimise meetmeid. Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalik omavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitab kahju keskkonnale.
Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises. Vee kasutamise liigid (1) Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast mineraalpinnase eemaldamine. Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (edaspidi pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
eest (aknaklaas) 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse (sanitaarremont) 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu (seina värvimine) Hüvitatakse vajalikke kulutusi, harva kasulikke kulutusi ning toreduslikke ei hüvitata. Kaasus: Kati ostis reginalt korteri omandi (kinnisasi). Nad sõlmisid lepingu ja kati pidi raha maksma 3 tööpäeva jooksul. Järgmisel päeval toimus korteris veeavarii. Naaber nõuab korteriomanikult kahju hüvitamist. Kati pole raha veel maksnud (pole omanik). Regina pole omanik, sest andis võtmed üle lepingu sõlmimise päeval. Kes on omanik? Subjektid: Kati, Regina Objektid: raha ja korter Subjektide kontroll: füüsilised isikud Õigussuhte sisu: Kati peab maksma raha ja Regina peab üle andma korteri. Omanik on endiselt Regina, sest kinnistusraamatusse pole tehtud kannet, et uus omanik on Kati.
ohualalt · Nõuda TTH ja TO nõuetele vastavaid töötingimusi, ühis- ja isikukaitsevahendeid Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum + käitumisreeglid (mõiste, näited, üleüldised käitumisreeglid) Õnnetusoht- olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist (N: rööv, veeavarii) Käitumisreeglid: · Teavita 112 (v. 110) · Teavita tööandjat või tööandja esindajat · Tõsise ohu korral peata töö ja lahku kiirelt töökohalt, teavita sellest kohe ka tööandjat · Kui võimalik, siis ohu tõkestamiseks võta kasutusse abinõud, enda elu ohtu seadmata · Teavitada ohust ka kõiki teisi töökohas viibijaid · Töökohta ära enne mine, kui tööandja on andnud loa ja oht on möödas TKK-spetsialist + ülesanded (- on tööandja esindaja.)
tugevdatud tooteid. Klaasvilla eelistest tuleb kindlasti rõhutada ka hüdrofoobsust, mille tõttu teda saab 17 kasutada ka selliste keerukate kohtade nagu keldrite, saunade ja torustike isoleerimisel. Niiskuskahjustuse seisukohalt on olulised villade niiskusimavuse ja niiskuse väljakuivamise kiirus. Kui klaasvill veeavarii või sademete tagajärjel niiskub, on väga tähtis võimalikult kiire kuivamine. Tähtis on samuti asjaolu, et klaasvill ei vanane ning säilitab oma isoleerivad omadused pikkadeks aastateks, ületades isegi hoone eluea. Suur pluss on lihtne käsitlemine: teda saab noaga lõigata, on vastupidav painutamisele ja väänamisele. Kasutust leiavad klaasvillatooted isolatsioonimaterjalidena põrandate, seinte, lagede, katuste ja pööningute soojustamisel
sest pahatahtlik üürnik võib kasutada neid isegi suurema raha eest, kui üürileandja saab üüri. Üüri võib suurendada ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi ainult siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Kui üürileandja tõstab üüri põhjendamatult, siis võib üürnik kaevata ta kohtusse ja kohus võib üüri tõstmise tühistada. Samuti võib üürnik nõuda üüri vähendamist, kui eluruumi seisund halveneb (näiteks veeavarii tagajärjel). Pikemaajalistes üürilepingutes on oluline remondikohustus. Poolte kohustused remondi osas tuleks võimalikult täpselt kirja panna. Tihti tekitab vaidlusi küsimus, kes peab vahetama katkise WC-poti või parandama läbijooksvat katust. Seaduses on selline remondikohustus üürileandjal ja üürnik võib tehtud remondi maksumuse üürisummast maha arvata. Tegelikus elus aga remondivad üürnikud kortereid enamasti ise, ootamata ära, kas üldse
ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus kondenseeruks (suhteline niiskus on 100%), vaid hallitus võib tekkida ka >75%- se õhu suhtelise niiskuse juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on
See on saavutatav Piiretesse soojustusest ei tohi koguneda seespool liigniiskust. Kuipaikneva seda sealühtse on õhu- ja aurutõkkega. (ehitusaegne Ainult niiskus,siseviimistlusplaadi aurutakistusele veeavarii, sademevesi), peab olemaei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi,liigub tarimis ndi konvektsiooni teel. Ühtseks jäävad kahe aurutiheda kihi õhu - ja tekkida vahele aurutõkkeks sobivad ja kust niiskuse
reeglid, mida võidakse valesti mõista. Seda, et reeglite puudulikkus võib põhjustada kahju, ilmestavad järgmised näited. - Puuduliku halduskorralduse tõttu ei saa arvutuskeskus tööde tähtaegadest kinni pidada, kuna printeripaber on otsa lõppenud ning seda ei ole juurde tellitud. - Käsikustutite soetamisel tuleb reguleerida ka nende korrapärast hooldust, et tagada tulekahju korral nende töökorrasolek. - Veeavarii ajal saab kannatada ka avariikoha all paiknev serveriruum. Sealt ei ole aga võimalik avarii tagajärgi likvideerida, kuna keegi ei tea, kus serveriruumi võti parajasti asub. See aga suurendab kahju oluliselt. _____________________________________________________________________ - G 2.2 Reeglite puudulik tundmine - G 2.4 Turvameetmete ebapiisav järelevalve - G 2.19 Halb krüpteerimise korraldus Inimvead: - G 3
Tuleb TA kokku leppida. - (TLS § 52) 4.3.4 Vaba aeg isiklikeks toiminguteks - töötajal on õigus saada vaba aega isiklikeks toiminguteks, v.a. kui vastav põhjus on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu o ei saa teha väljaspool tööaega, nt teenuse pakkuja on kinni muul ajal. o Saab selle eest keskmist töötasu selle ajal o Nt arsti juures käimine või tehnik tuleb seadistama wifit või veeavarii, notariaeg, - vaba aega saab mõistlikus ulatuses o lühiajaline o mõni päev ei sobi, max 1 päev, pigem mõned tunnid o aga kui on matused – siis puhkus või palgata puhkus o laps läheb 1. klassi – mõned tööandjad annavad, aga seadusest ei tulene kohustust - tööandja maksab selle aja eest keskmist töötasu - (TLS §§ 38 ja 42) 3.4.5 Rahvuspüha ja riigipüha 4.3.5.1. Üldpõhimõtted - Puhkepäevad on:
tule levikut. loodusõnnetus - torm, rahe, maalihe; a) torm - mille all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 8 palli (15 m/sek). Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka kahju tekkimist otseselt tormi (keeristormi) tagajärjel puude, postide vms. esemete langemisest kindlustatud varale. b) rahe; c) maalihe vandalism - kui selle põhjustas vara tahtlik õigusvastane kahjustamine kolmanda isiku poolt. veeavarii - kui selle põhjustas vee (vedeliku) väljavoolamine või auru väljatungimine veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemist selle ootamatu purunemise tõttu; nende süsteemide külmakahjustusest tingitud purunemise tõttu. vargus - murdvargus ja röövimine a) murdvargus - mille all mõistetakse kindlustusobjektiks oleva vara vargust selle asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega lõhkumise või lahtimuukimise teel.
tõrgete/ puudustega mitte Ministeeriumid, 2 1 Riigikantselei Maavalitsused 2 4 1 1 Riigiametid 1 2 Arhiiviruumide paiknemine asutuses mõjutab riskide hindamise tulemusi, kuna ruumi asukoht võib tingida suuremaid riske, näiteks hoidla paiknemine keldris. Keldris on suurem risk veeavarii ja biokahjustuste tekkeks, samuti on seal raskem teha tulekahju ning varingu korral päästetöid jne. Seetõttu küsiti ka ankeetküsitluses arhiivihoidla 49 asukohta. Vastatud ankeetide põhjal asusid 45% valitsusasutustest arhiivihoidla tööruumide läheduses ja 45% keldris. Saadud tulemuste juures peab arvestama ka
12. Koolituse eelarve ja plaan Koolituseelarve on dokument, mis määratleb koolitusplaani teostamiseks vajalikud rahalised vahendid. Koostamise aluseks on koolitusplaanid ja/või koolitusvajaduse kokkuvõte. Koolitusplaani ja eelarve koostamisel on olulisteks küsimusteks: koolituse hinnaprognoos, sisu (andmehulk), detailsus, paindlikkus ja muudetavus. 13. Muudatuste liigid ja kategooriad Muudatuste liikideks on: · Kriisimuutus- uputus, veeavarii · Strateegiline muutus- uuele turule minek · Pisimuutus- sekretär saab uue arvuti 91 · Evolutsiooniline muutus- hoiaku, väärtuse muutmine konkreetsel inimesel Muudatuste kategooriad on: · Struktuur- formaliseerimine, tsentraliseerimine (otsustamisõiguse jaotus), töö ümberkorraldamine (reorganiseerimine).
sellise andmise aastase tasumäära. · KOV peab kooskõlastama Keskkonnaministeeriumiga üld- või detailplaneeringu enne selle kehtestamist, kui KOV üksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru KOV oma halduspiirkonnas: · annab nõusoleku vee erikasutuseks oma halduspiirkonnas; · korraldab KOV-le kuuluvate veekogude haldamist · korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist · kehtestab ajutised piirangud avalikult kasutatavatele veekogudele · võib teha tasusoodustusi või vabastada vee erikasutusloa valdaja linna- või vallaeelarvesse laekuva tasu ulatuses · võib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduste rahuldamiseks
va takistusega (näiteks on perekonnas tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks). 5. Lisaks saab vaba aega ja keskmist töötasu nõuda, kui: • töö tegemine on takistatud töötaja isikust mittetuleneval põhjusel (töötaja korteris on toimunud vargus ning ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi; töötaja kodus on veeavarii; ilmastikuolude või ühistranspordis toimuva streigi tõttu ei õnnestu töö- tajal tööle tulla; töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus; töötaja laps on ootamatult haigestunud; töötaja peab minema lähedase matusele, töötajal tuleb osaleda Kait- seressursside Ameti arstlikus komisjonis ja tal ei ole tööaja korraldusest lähtuvalt seda muul ajal võimalik teha vms olukord);
annaabi.ee 
