Praktiline töö Valguse lainepikkuse määramine difraktsioonivõre abil 1. Töövahendid: lamp, difraktsioonivõre (1:100), riist valguse lainepikkuse määramiseks 2. Katse joonis: 3. Põhivalem ja arvutused = (d*b)/(k*a) Andmed: a1 = 50cm = 0,5m a2 = 40cm = 0,4m k1 = 1 k2 = 2 d = 1:100mm = 0,01mm = 0.01 * 0,001m Punane värv: b1 = 35mm = 0.035m b2 = 27mm = 0.027m b3 = 53mm = 0.053m b4 = 66mm = 0.066m Violetne värv: b1 = 20mm = 0.02m b2 = 17mm = 0.017m b3 = 33mm = 0.033m b4 = 42mm = 0.042m Leida keskmine lainepikkus 1) punasel valgusel 2) violetsel valgusel k=1 , a=0,5m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.035)/(1 * 0.5) = 700 nm Violetne valgus: = (0.01* 0.001 * 0.02)/(1* 0.5) = 400 nm k = 1, a = 0,4m Punane valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.027)/(1 * 0.4) = 675 nm Violetne valgus: = (0.01 * 0.001 * 0.017)/(1 * 0.4) = 425 nm k = 2, a = 0,5m Punane valgus: =...
5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal. 7. kasuta väikeseis ainekoguseid 4. hoia töökoht puhas ja korras, väldi kemikaalide sattumist nahale, riietele ja lauale! Katsevahendid: Katseklaas katsete tegemiseks, ainete kuumutamiseks (ka lahtisel leegil). Keeduklaas katsete tegemieks, vedelike kuumutamiseks (ei või lahtisel leegil). Kolvid lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks (kooniline- ja ümarkolb). Statiiv- katsevahendite hoidmiseks Mõõtesilinder vedelike koguste ligikaudseks mõõtmiseks Pipett vedelike täpseks mõõtmiseks. Tilgapipett vedelike tilkhaaval võtmiseks. Lehter vedelike valamiseks. Uhmer ja nui tahkete ainete peenestamiseks.
Keskkool 10B klass Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas eralduv gaas soodustab või ei soodusta põlemist. Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3)
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil.
TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ paber kirjutusvahend ● liim ● käärid ● kleeplint ● joogikõrs TÖÖKÄIK 1. Õpilased tutvuvad töölehega ja planeerivad katsekäigu 2. Seatakse valmis katsevahendid ja tehakse katse 3. Vormistatakse katse A4 formaadis joonistuspaberile vastavalt antud kavale 4. Seatakse korda töökoht ja ruum. ANDMED TÖÖLEHT Katse 1 - propellerlennuki ehitamine Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ 1.1. Otsi valmis katsevahendid: 1.2. Lõika joonise järgi propellerlennuk ( x- lõika see osa lahti) 1.3
Uurimisküsimus: Kas vee aurumine lehtedest mõjutab vee hulka anumas, kuhu antud taime oks ehk elupuu oks on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille korkides on kaks auku: üks taimele, teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viis painutatud joogikõrt. Meetod: Katse läbiviimiseks alustasin katse üles seadmisega: paigaldan kõrred ja elupuu oksad läbi korgis olevatesse aukudesse eelnevalt veega täidetud pudelitel, lisan vett veel läbi
Vee pindpinevus Gerli 2014 Katsevahendid • Suur kauss • Vesi • Käärid • Papitükk • Nõudepesuvahend Hüpotees Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb. Katse tegemine • Täida kauss ääreni veega. • Lõika papist väike kolmnurk, mille iga külje pikkus on 2,5 cm. • Kõika kolmnurga ühte külge väike täke. See on Sinu „paat“. • Aseta paat ettevaatlikult vee pinnale. Täke peab jääma kausi serva lähedale! • Tilguta täkke ja kausi ääre vahele
Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
Kas lilla astri kroonlehti saab kasutada pH- indikaatorina? Ragne Järv Janee Undrits Eva-Lotta Piirsalu Katsevahendid · astri kroonlehed · vesi · 3 katseklaasi · 2 keeduklaasi · filter ja lehter · H2SO4 - väävelhape · NaOH - naatriumhüdroksiid Katsetegevused · Eemaldada kroonlehed ülejäänud lillest. · Kuumutada ja keeta neid vees. · Filtreerida tõmmis ja jagada see kolme katseklaasi. · Ühte katseklaasi lisada hapet, teise alust ning kolmandasse vett. · Võrrelda ja analüüsida katse tulemusi. Tõmmis Filtraat Katseklaasidesse jagatult
Kuidas sõltub etanooli vesilahuse põlemine etanooli sisaldusest? Hüpotees: Mida kõrgem on etanooli sisaldus, seda paremini etanooli vesilahus põleb. Katse planeerimine: Lisame erinevatesse anumatesse vastavalt 0%, 30%, 50% ja 70% etanooli lahuseid ja proovime kuidas lahused põlevad ja kas põlevad. Katsevahendid: Puhas piiritus (96,6%), kraanivesi, mõõtesilinder, tikud, 4 keeduklaasi katseteks. Katse 1: Valmistame 0% etanooli lahuse ( 0ml etanooli ja 20ml vett) Katse 2: Valmistame 30% etanooli lahuse ( 4ml etanooli ja 9,3ml vett) Ei põlenud, isegi ei võtnud korraks tuld. Katse 3: Valmistame 50% etanooli lahuse ( 10ml etanooli ja 10ml vett) Jook ise ei põle, aurud selle kohal põlevad
Seebi valmistamine Katsevahendid: · 5g sulatatud searasva · 10ml etanooli · 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga.
Manomeeter, Õhurõhk Õp: 115-118 Tv: Õhurõhk · Maad ümbritseb igast küljest paks õhukiht. Õhukihi survet Maale nimetatakse õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes.
Samuti on ka elavhõbedal. Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes -35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks. Mõlemates olekutes 5 elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik tilgad kokku koguda. 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded Koolis on kõige tähtsamaks keemia töövahendiks katseklaas. (1) Suuremate koguste puhul kasutatakse keeduklaase (2) ja kolbe. Filtreerimisel tarvitatakse lehtrit (3)ja filterpaberit. (4) Tahkeid aineid segatakse ja tehakse peeneks uhmriga.(5) Aurutamiseks kasutatakse portselankaussi. Vedelike ruumala määratakse mensuuriga. (6) 1 2 3 4 5 6
Hapniku tähtsus/kasutamine 4.1 Levik looduses: Levinuim element Maal (~50% maakoore massist) Lihtainena O2 (21% ruumalast) Osoonina O3 atmosfääri ülakihtides Ühendite koostises kivimites, elusorganismides, vees Eraldub fotosünteesi 4.2 Kasutamine: Põlemisprotsessides oksüdeerija Hingamisaparaatides hapnikuvaeses keskkonnas ja meditsiinis 5. Hapniku saamise katse. Hapniku saamine kaaliumpermanganaadi (KMnO4) kuumutamisel 2KMnO4K2MnO4+MnO2 + O2 5.1 Katsevahendid Statiiv Gaasi ärajuhtimise voolik Neli suurt katseklaasi korgiga Piirituslamp Tikud Pird Veeanum Suur keeduklaas KMnO4 5.2 Katse eeskiri: Katseklaasi puistada 1cm3 kuiva kaaliumpermanganaati. Katseklaas kinnitada kaldasendis statiivile ja kuumutada ettevaatlikult põleti leegis. Katseklaasist juhtida hapnik läbi vooliku ja veega täidetud anuma teise katseklaasi.
korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
Töö Kondensaatori elektrimahtuvuse määramine nr 1 NIMI: Tööle lubatud: NIMI: Hinne: 1. Katsevahendid: elektrolüütkondensaator 2000F, mikroampermeeter 100A, voltmeeter 6V, akupatarei või taskulambipatarei, takisti 30-50k, stopper või sekundiosutiga kell, lüliti, ühendusjuhtmed. 2. Töö eesmärk: Koostada kondensaatori tühjenemisvoolu tugevuse ajast sõltuvuse graafik, määrata selle järgi kondensaatori laeng ja leida kondensaatori mahtuvus. 3. Teooria üldvaade: Kondensaatori mahtuvus C võrdub kondensaatori laengu q ja q
Kuidas töötada keemialaboris ohutult. Ainetega toimuvad muutused. Lahused. Segude lahutamine koostisosadeks. 1. Millest koosneb puhas aine? 2. Millised on puhta aine omadused? 3. Millest koosneb ainete segu? Nimeta kaks segu ja nende koostisosad. 4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13
Eriti aitab ta katlakivi vastu. Valati Coca-Colat kraanikaussi ja vanni katlakiviga kaetud õnarusse. Vedelikul lasti terve öö mõjuda ja loputati hommikul. Katlakivi ei eemaldunud küll loputamise, aga juba kerge hõõrumise abil. [6] Kokkuvõtteks oli ära toodud, et Coca-Colat ei ole tulus osta puhastamise eesmärgil ning et katsed olid toodud näiteks neile, kel näiteks peost Cocat üle jääb ja joogile muud kasutust ei leia. [6] 2. Katsed 2.1 Katse 1 Katsevahendid: 0,5-liitrine Coca-Cola Light, väike tass, piimahammas. Töö käik: Puhastan tassi, täidan selle 1/3 Coca-Colaga ning asetan sinna sisse hamba. Vaatluse viin läbi teatud aja tagant. Hammast säilitan Coca-Cola sees toatemperatuuril. 9 Hüpotees: Hammas muutub koledaks pruuniks ja võib laguneda. Vaatlus · 22. 11. 11 kell 16.08: Piimahammas on täiesti terve ja valge. Asetan hamba tassi Coca-Cola sisse
penitsilliini) tootmiseks ning juustu valmistamisel. ENE. Hallitus, 1988, lk 290 Probleemküsimus : Millistes tingimustes hallitab sai kõige kiiremini ? Hüpotees : Arvatavasti tekivad saiale hallitusseened kõige kiiremini kilekotis, kus on niiske ja soe keskkond. 3 2. Katse Katses vaatlen ning mõõdan, millises keskkonnas ja kui kiiresti tekib saiale hallitus. Vaatlus kestis 5 päeva. Katsevahendid : sai, kilekott, joonlaud. Päev Kirjeldus 1. p Ühte kilekotti panin kuiva saia ning sulgesin koti õhukindlalt, teise kilekotti ä panin niiske saia ning sulgesin koti õhukindlalt, kolmanda saia jätsin õhu e kätte. v 2. p Hallitusseente niidistikku ei olnud veel tekkinud. ä e v 3. p Hallitust ei olnud veel tekkinud ä e
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Vee üldkareduse määramine tiitrimismeetodil Töö teostamise kuupäev: 22. sept 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 25. sept 2017 Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine vees sisalduvate ioonide kontsentratsiooni ligikaudse määramise abil.. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: ▪ Bürett (50ml) ▪ Pipett (2ml) ▪ Erlenmeyeri kolb (100ml) ▪ Tõmbekapp ▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00
Protokoll- lehepigmentide eraldamine Katsevahendid Lehter Uhmer 5 g mädarõika lehti Filterpaber 96% piiritus 10 ml Katseklaasid Kraani vesi 2-3 tilka Kolb Pipett Bensiin 3 ml NaOH 0,5g Töökäik Kaaluda 5 grammi mädarõika lehti ja uhmerdada neid senikaua, kuni need on ühtlaseks massiks
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Erisoojuse praktikum Laboritöö protokoll Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega.
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine Töö teostamise kuupäev: 11.okt 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017 Töö eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise ja planaarkromatograafia abil. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub
süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass B: Asetasime raudnaela ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass C: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse. · Petri tass D: Asetasime raudnaela ja vaskklambri ferroksüüli Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse.
Tallinna Inglise Kolledz Segude lahtutamine koostisainetest Katse nr 1. Setitamine, nõrutamine, filtrimine, aurutamine Katse nr 2. Jaotuslehtriga vedelike eraldamine Koostaja: Margot Nõgisto 8a Juhendaja: L. Kippasto Liikmed: Magnus Kont, Jon Karl Jürgenstein Tallinn 2010 Sisukord Katse 1 Setitamine, nõrutamine 1. Eesmärk 3 2. Katse vahendid 3 3. Katse käik 3 4. Joonised 7 5. Analüüs 3 6. Hinnang 4 Katse 2 Aurutamine 1. Eesmärk 4 2. Katse vahendid 4 3. Katse käik 4 4. Joonised 7 5. Analüüs 4 6. Hinnang 5 Ka...
risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2
Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnas -6- 2. KATSE Katse aeg: 13.09.10-10.10.10 Probleem: Kas murulauk kasvab piisavalt valgustatud ja kastetud tingimustes paremini? Hüpotees: Jah. Valges ja piisavalt kastetav murulauk kasvab paremini kui pimedas ja kastmata taim. Katsevahendid: muld, 2 potti, 1 pakk murulaugu seemneid MURULAUGU KASVAMINE VALGES(SOOJAS) JA PIMEDAS(KÜMLAS) 13 16 19 22 25 28 1 4 7 10 17cm Sinises on pimedas ja külmas kasvav taim ja 15cm
Töö eesmärk Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon; Amiinikompleksi saamine ja omadused; Atsiidokompleksid; Akvakompleksid; Hüdroksokomplekside saamine ja omadused Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; Tundumad kompleksioonide iseloomulikud reakstioonid; Komplekside püsivus. Kasutatavad ained ja katsevahendid FeNH4(SO4)2; 1 M H2SO4; NH4SCN; konts. NaOH; BaCl; K3[Fe(CN)6]; 0,25 M CuSO4; 0,5 M NH3H2O; 6M NH3 H2O; 0,2 M NaOH; 0,5 M NH4Cl ; Zn graanulid; 2 M NaOH; 0,2 M NiSO4; 0,2 M NaCl; AgNO; 3 2 küllastatud NaCl; Co(NO ) ·6H2O kristallid; atsetoon; 0,2 M 3 3 3 2 2 4 3 3 2 Bi(NO ) ; 0,25 M KI; tahke KI; 0,2 M Pb(NO ) ; Na SO ; CH COONa; 0,2 M Cd(CH COO)
Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus Nähtust, kus mõnda vee molekuli sunnitakse pinnalt eemalduma ja tema kõrval olevad vee molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu.
Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vähendada pinna vabaenergiat. Pindpinevuse tõestus Katsevahendid: pabersalvrätt, nõel, kauss veega, pliiats Miks ei vajunud nõel kausi põhja? Molekulid on vees üksteisega tihedalt seotud. Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud "kilega", millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida. Pindpinevus on vee põnev omadus Nähtust, kus mõnda vee molekuli sunnitakse pinnalt eemalduma ja tema kõrval olevad vee molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks. *Selleks, et vedeliku pindala suurendada on vaja teha tööd sisejõudude vastu.
annaabi.ee 
