Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale kuulmist ainult 50% sellest, mida kuulis; ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat Täpsustage Hoia end tagasi vaidlusse laskumisest Pööra tähelepanu põhiideedele Ole paindlik
dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid sünnipärase vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida ning nad on tahtmatud. Tingimatud refleksid on näiteks toitumisrefleks ja kaitserefleks. Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines. Tingimatud refleksid aitavad reageerida hädaolukorras Tingitud refleksid niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. Need on teadmises, harjumused, oskused, kombed ja nii edasi. Tingitud refleksid on muutlikud ja võivad koguni kustuda
Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus
väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes ja reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Mis on erutus närvisüsteemis? Närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni Mis on pidurdus närvisüsteemis? Puhkeseisund, mis erutuse põhjustatud reaktsiooni peatab Mis on refleksid? Vastureaktsioonid. Närviimpulsid liiguvad tavaliselt kõigepealt selja-ajju ja sealt edasi pea-ajju, mis saadab organismile andmetele vastava käskluse, kuid reflekside puhul antakse käsklus juba selja-ajus ning me reageerime kiiremini (nt: käsi puudutab, midagi kuuma ning sa tõmbud koheselt eemale) Kuidas refleksid jagunevad? Kaasasündinud ehk tingimatud refleksid ja omandatud ehk tingitud refleksid Mida nimetatakse isiksuse struktuuriks? Isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogumit.
Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.
kohandamine keskonnatingimuste muutumistele. Oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. ( inimene, inimahv, delfiinid, koerad) Teadvus võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, eesmärgilisus, ühiskondlik ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nõrkadele ärritajatele, fikseerunud suhtumised või hoiakud, unenäod, patoloogilised nähtused haige või ebanormaalses seisundis inimese psüühikas jne). See osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele.
dominantset käitumist ja seeläbi äratab teistes ka usaldust. Alistuv ja ebakindel käitumine viitab aga sellele, et inimene ei ärata usaldust. Teine dimensioon on aga seotud sooviga kas siis meelitada teist inimest suhtlema või siis vältida temaga suhtlemist. Näiteks vihase näoga inimesega suhtlemist pigem tasuks vältida, nutvat inimest aga tahaks lohutada. Seega teatud näoväljendused ei meelita meid selle inimesega suhtlema, teised aga lausa kusuvad meis esile teatud vastureaktsioonid. On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Lõhnad Ehkki inimesed ei ole sedavõrd head lõhnatundjad kui loomad, suudetakse siiski eristada 10 000 - 40 000 erinevat lõhna, professionaalidel võib see arv aga ulatuda 100 000-ni. Teatud määral
Õied avanevad valguse käes. Termonast –? Õied avanenud öösel, päeval suletud. Nt jäneskapsas. Osaliselt turgor- või kasvuliikumised. Epinast – kiire kasvamine, Termonast – temperatuurile mõju. Avanevad soojas. IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Stress on iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet. Stressor – stressi põhjustaja. Stressi vastureaktsioonid on elastne (pöörduv) ja plastiline (püsiv). Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi Kuivus – põud ehk ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadusi
Vastupidavustreening muutused lihases ja ka sellest väljaspool; kohastumisprotsessid suunatud korduvate kontraktsioonide efektiivsele sooritamisele. Üheks vastupidavustreeningu eesmärgiks ja ka tulemuseks on O2 transpordi ja tarbimise parandamine. Lihase tasandil tähendab selline koormuse/treeningu iseloom pikka aega üksteise järgnevate submaksimaalsete või mõõduka intensiivsusega kontraktsioonide sooritamist ehk selle võime arendamist. Muutused/ vastureaktsioonid lihases suureneb kapillaarvõrgustik, mitokondrite aparaat ja aeroobsete ensüümide aktiivsus, väheneb lihaskiu ümbermõõt. Jõu- ja kiirustreening kohastumisprotsessid suunatud kontraktsioonijõu suurendamisele Kiutüübid valdavalt geneetiliselt determineeritud muutused kiirete (IIA ja IIB) lihaskiudude omavahelises vahekorras Lihasraku kohanemine on suunatud maksimaalse jõu/kiiruse saavutamisele. Lihasraku mõõtmed ja arendatav jõud (kaudsemalt
6 seeneniidid sellest läbi murda isegi siis, kui koor on terve ja puu ise täies elujõus. • Seeneniidistiku sissetungi takistab ka maltspui- dus sisalduv niiskus. • Lülipuidu rakkudesse ladestunud ühendid on seentele sageli kahjulikud. Aktiivse kaitse moodustavad aga alles vigastu- se tekkimise järel käivituvad vastureaktsioonid, mis võivad olla nii keemilise kui füüsikalise iseloomuga. Nende reaktsioonide eesmärgiks on isoleerida nakatu- nud puit tervest puidust. Alex L. Shigo nimetab seda puu mädanikukaitse keemiliste ja füüsikaliste mõju- rite kompleksi CODITiks (Compartmentalization of Decay in Trees – mädaniku kapseldumine puidus). • Aastarõngastes vahelduvad kevad- ja sügispuidu kihid on tõkkeks seene levikule tüve välispin- nalt tüve keskosa suunas.
16. T-rakkude retseptorid 1. Kaks polüpeptiidi (heterodimeerne valk) - alfa- ja beeta-ahelad - mõlemas muutlik ja konstatntne piirkond - koostöö koesobivuskompleksi (MHC) antigeenidega (MHC taskud) 2. Koesobivusantigeenid (oma eristamine võõrast) - MHC-valgud - HLA-lookused 17. Immuunvastus immuunvastus (ingl. Immune response)- Organismi vastureaktsioonid (kompleksvastus) organismi tunginud patogeeni (viirus, bakter, seen), muu kehavõõra raku, samuti võõraine vastu. 18. Antikehade koostis antikeha (ingl. Antibody)- Organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra aine (antigeen) toimel ja mis seob seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast polüpeptiidist: kaks identset kerget ja kaks identset
üldiselt oma loomalikud omadused, siis inimene ei omanda ilma sotsiaalse keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: · TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid · Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. · Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused · Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja
peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. 6 Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine
kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Närviimpulss kujutab endast suure kiirusega piki närvikiudusid edastatavat aktsioonipotentsiaalide lainet. Närviimpulss on informatsiooni edastamise kõige kiirem viis inimese organismis. Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu aktsioonipotentsiaale edastatakse. Erutus on närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni. Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus
juhitamatu nähtuste kompleksi. Taolisi mudeleid ei koostata üldjuhul majanduse praktilises juhtimises kasutamiseks, vaid peamisel juhtimisprotsesside olemuste teaduslikuks tunnetamiseks. - Normatiivsed mudelid võetakse kasutusele subjektide juhtimiseks, olemuslike elementeide kujundamiseks ja arengu suunamiseks. Normatiivsed mudelid mängivad aktiivset rolli juhitavate subjektide tegevuse kujundamisel, kuid kutsuvad sellega esile ka aktiivsed vastureaktsioonid subjektidel, kelle elulisi huvisid nende regulatsioonidega puudutatakse. Normatiivsed mudelid annavad oodatud positiivse tulemuse juhtimise kvaliteedi paranemise vormis ainult siis, kui juhitavate subjektide vastureaktsioonid ei suuda moonutada ja neutraliseerida nende mudelite alusel rakendatud regulatsioonide mõju võrreldes nende regulatsioonide kehtestamisel eeldatuga. Normatiivseid mudeleid ei saa mõjusalt kasutada üksikult ja isoleeritult, vaid ainult seostatud
Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; · vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); · kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; · intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül
Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül
Inimpsüühika oluliseks tunnusjooneks on selle tingitus ühiskondlikust teadvusest. Ühiskondliku teadvuse moodustavad individuaalsetest teadvustest antud ja nendest kantud vaated, ideed, väärtused jne. Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus. See on teadlikkus enese olemasolust, enesest kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne.
annaabi.ee 
