prostitutsiooni,vägivalla ja ärakasutamise ohvritele. Uuringust osavõtma kutsuti 10 organisatsiooni, kes tegelevad inimkaubanduse ohviritega. Lõplikus uuringus oli nõus osalema neist 7 organisatsiooni. Intervjueeritavateks valiti organisatsioonide vaimse tervise spetsialistid, kes omasid sotsiaaltöö,psühholoogia, kliinilise psühholoogia ja nõustamise alast haridust. Enamasti olid vastajad organisatsioonis juhataja või nõustaja ametikohal. Kaheksast vastajast kuus olid naised ja kaks mehed. Intervjuude analüüsimiseks kasutati kvalitatiivsandmete sotsiaalteaduste analüüsi meetodit (standard social science methods for analysing qualitative data). Uurimistulemustest selgus, et on liiga vähe vaimsetervise spetsialiste, kes saavad abi osutada inimkaubanduse ohvritele. Maapiirkondades on tugiteenustele piiratud juurdepääs ja meestele on vähem teenuseid kui naistele ja lastele. Teenuste osutajad
Palusin noortel avaldada arvamust Tartus korraldatavate noorte ürituste kohta. 4 isikut ehk 25% on rahul ürituste hulga ja tervikliku olemusega, 4 inimest ehk 25% on suhteliselt rahul ning 8 isikut ehk 50% vastanutest ei ole rahul. tegemist oli vabavastuselise küsimusega, kus palusin noortel ka oma vastust selgitada, mida kahjuks ükski vastanutest ei teinud. Kokkuvõte: * Kuueteistkümnest küsitlusele vastanud inimesest on oma kooli ÕE liikmed vaid 4. * Kuueteistkümnest vastajast 4 teab mis on EÕEL, 7 õpilast teavad piisavalt EÕEL’ist ning 5 vastajat ei tea sellest mitte midagi. * Kaheksa isikut ei ole rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega, neli isikut on suhtelistel rahul ning neli on täielikult rahul noorte üritustega * Enim sooviksid noored osaleda vabaõhu üritustel ja filmi õhtutel. * Kõige vähem köidavad noori tähtpäaevade üritused. Järeldus: Uurimisküsimuste vastustest järeldan, et noored sooviksid osaleda neile suunatud
17% Mingi golf nkn on Muu 17% 50% opel 17% Teiseks küsimuseks oli, et millega tulete kooli? Vastustest selgus, et mitte ükski 6- st vastajast ei käi koolis motorolleriga, tõukerattaga, rulluiskudega. Vastuste variantideks olid ka rong, jalgratas, hobune, ema, suusad, lennuk, bemm ja auto. Neid variante valiti mitmeid ja raske on teha nendest ühtset statistikat ja see küsimus ei loonud ühtegi ettekujutust sellest millega õpilased tegelikult koolis käivad, sest vastused olid ebareaalsed. Joonis 1. Kolmandaks küsimuseks oli piltküsimus, kus pildil on VW Beetle, millele on
Esimene uurimisküsimus oli: kas vastaja on teadlik oma päevasest organismi energiavajadusest. Hüpotees oli, et vastaja ei ole teadlik oma päevasest energiavajadusest. Vastajatest 36 ütlesid, et on teadlikud ja 34 ütlesid, et pole teadlikud oma päevasest energiavajadusest. Vastanutest 36 inimest, kes ütlesid, et ei ole teadlikud organismi energiavajadusest, on 19 poissi ehk 56% vastanutest, ja 15 tüdrukut ehk 44% vastanutest. 36st vastajast on teadlik oma päevasest energiavajadusest 15 poissi ehk 42% vastanutest ja 21 tüdrukut ehk 58% vastanutest. Küsitlusest selgus, et rohkem vastajaid on teadlikud kui ei ole. Hüpotees osutus vääraks. 21 4.Teine uurimisküsimus oli: kas vastaja on teadlik, milliseid toitaineid ja kui palju tarbima peab? Hüpotees oli, et vastaja ei tea palju ja milliseid toitaineid tarbima peab.
Samas ei tohiks EL hakata riikide funktsioone üle võtma, liikmesriik on eraldiseisev ja toimiv üksus ning seda ei tohi muuta. Väga paljud sealhulgas ka mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peab teenima liikmesriikide huve, mitte vastupidi. Ajaleht Postimees korraldatud lugejagallup uuris vastajatelt hiljuti, kas Euroopa Liit peaks finantsstabiilsuse tagamiseks riikide mõned funktsioonid üle võtma ning 1167 vastajast suurem osa ehk 71,6 protsenti leidis, et seda ei peaks tegema. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. [http://ec.europa.eu/eesti/pdf/el_viktoriin/el_sinu_jaoks_lk_44-65.pdf] 2. [http://europa.eu/pol/cfsp/index_et.htm] 3. [http://www.e24.ee/635134/lugejad-el-ei-peaks-riikide-funktsioone-ule-votma/]
suurematele Eestis olevatele tallidele. 30-st tallist vastas 13 hobusekasvatajat. Joonis 5. Veebipõhine küsitluste koostamise keskkond Connect.ee. Tulemusi analüüsiti programmis Microsoft Excel. 12 3.2. Tulemuste analüüs Vastustest küsimustiku (lisa) küsimustele selgusid järgmised tulemused. „Kas teie tallis on trakeeni tõugu hobuseid?“ – 13-st vastajast vastas jaatavalt 12 ja eitavalt 1. See näitab, et valdaval enamusel vastajatest on trakeenide kasvatamise kogemus ja nad tunnevad seda tõugu. „Kui „jah“ siis kui palju umbes?“ – suurem osa (77 %) vastas, et alla 5, 5-20 trakeeni oli 23% vastanud tallidest ja üle 20 mitte üheski. „Milleks te neid põhiliselt kasutate?“ – vastuste põhjal sai teada, et põhiliselt kasutatakse trakeene nii takistus- kui ka koolisõiduks, aga ka lihtsalt trennihobuseks (joonis 6).
6. UURIMUSE LÄBIVIIMINE 6.1. Andmete kogumine Käesoleva uurimistöö jaoks koostati küsimustik, et uurida, mida arvavad Valga Gümnaasiumi õpilased e-raamatutest ja raamatute tulevikust. Küsimustik viidi läbi interneti teel kolme klassi vahel. Igast klassist vastas 10 juhuslikku inimest, kolme klassi peale kokku vastas küsimustikule 30 gümnaasiumiõpilast. 6.2. Küsimustike analüüs Küsimustike teel kogutud andmed analüüsiti ning tulemused esitatakse alljärgnevas peatükis. 30 vastajast 22 (73%) vastasid, et nad on e-raamatutest kuulnud, kuid täpsemad teadmised selles vallas puudusid. Viis inimest teadsid, mis on e-raamatud ja e- väljaanded ning olid mõnda neist isegi lugenud. Kolm inimest vastas, et ei tea e- raamatutest mitte midagi. Küsimusele "Kas e-raamatud on tulevik?" vastas kuus inimest kindlalt "jah." 17 õpilast oli arvamusel, et e-raamatud on tõesti tulevik, kuid kindlasti mitte lähitulevikul. Seitse
proovida vanemate kaudu. Üldse puudub kokkupuude 4 teismelisel. Põhjuseks on nende noor vanus ja lastevanemate hea kontroll oma laste elu ning nende tegemiste üle. Muudena on märgitud sõprade sõbrad, õed, vennad ja vanavanemad. 3. Kuidas end tunned, kui tarbid alkoholi? Väga paljud noored tunnevad end alkoholi tarbides hästi. Täpselt samapalju noori ei tea mida nad tunnevad. Võib-olla teismelised lihtsalt ei oska õigesti kirjeldada oma tunnet joomise aeg. 41 vastajast 7 ei tarbi üldse alkoholi. Tõenäoliselt noore vanuse tõttu ning alkohol pole neile lihtsalt kättesaadav. Lisaks tuntakse ka end halvasti, (pea käib ringi, süda on paha, tasakaaluhäired) sest alkohol nõrgestab organismi. 4. Kas sulle meeldib alkohol? Kõige rohkem vastati ,,vahel", põhjusega, et see muudab tuju heaks ja lõbusaks. Paljudele ei meeldi alkohol, tuues põhjuseks selle mõru ja halva maitse, kibeduse, lõhna. 5. Millisest vanusest võib alkoholi seaduslikult tarbida?
paberist ajaleht pole kuskile kadunud, on ka paberist raamatu kadumisest väga vara rääkida. Aga kindlasti lähema kümne aasta jooksul saame e-raamatuga väga hästi tuttavaks. Ma arvan, et aastal 2020 on see olemas igas kodus. (8) Küsitluse tulemused Selle uurimustöö jaoks koostasin küsitluse, uurimaks, mida arvavad inimesed e-raamatutest ja raamatute tulevikust üldse. Otsustasin saadud andmed esitada nii teksti, kui mõne diagrammi kujul, et paremat ülevaadet luua. 40-st vastajast üheksa vastasid, et nad ei tea e-raamatutest ja väljaannetest eriti midagi, 19 olid nendest kuulnud, kui täpsemad teadmised selles vallas puudusid ning 12 inimest teadsid, et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste
Saadetele antakse enamasti 50 minutit eetriaega ning uudistele antakse 30 minutit eetriaega. Saadete teemad kattusid, kui nende teemade üle arutasid erinevad inimesed erinevates saadetes. 3.4 Intervjuu Kui küsiti inimestelt, kas nad on rahul Eesti Vabariigi valimissüsteemiga, siis enamasti vastasid kõik jah. Üks küsitletu vastas, et temal on täiesti ükskõik. Inimeste arvates on e-hääletus positiivne ning teretulnud uuendus , kuid samas peab tõdema seda, et kuuest vastajast ainult üks vastas, et kasutab seda teenust. Üks kodanik vastas, et ei käi üldse valimas. Seega on e- hääletamine nende inimeste arvates oluline ning kasulik, kuigi ise nad seda teenust ei kasuta. Enamasti ei kasutanud vastajad e-hääletust ,kuna neile meeldib valimisjaoskonnas kohal käia. Vastanutest ainult üks ei käi valimas, kuna teda poliitika ei huvita ning tema arvates ei puuduta see kuidagi tema elu . Ülejäänud vastasid, et käivad valimas, kuna soovivad Eesti
pigem oluliseks 16 vastanut, 7 vastanu jaoks oli see väga oluline ehk 74,5% vastanutest pidas personaalset lähenemist (kliendi soovist lähtuv värvus, suurus, disainielemendis) oluliseks. 6 Vastanute maksevõime: 64,5% vastanutest oli nõus maksma Eestis toodetud eksklusiivse sülearvuti kohvri/koti eest kuni 75 eurot. 22,6% vastanutest oli nõus maksma 76-150 eurot ja 12,9% vastanutest ei soovinud meie toodet osta. Vastanute ostusoov: 31-st vastajast 9 olid nõus meie sülearvuti kohvrit/kotti ostma, 12 vastanut olid pigem nõus meie kohvrit/kotti ostma ja 10 isikut olid kahtleval seisukohal (9 pigem ei, 1 ei), samas 83,8 % vastanutest oleksid nõus sülearvuti kohvrit/kotti sõbrale kinkima või soovitama. 1.4 Uuringu kokkuvõte ja järeldused Ankeetküsitluse põhjal saame järeldada, et tarbijate jaoks ei ole keskkonnasäästlikkus primaarseks teguriks, pigem hinnatakse toote disaini ja personaalset lähenemist. Sellest
Joonis 1 Tüdrukute ja poiste jaotus 60% Joonis 2 Klasside jaotus 11 Uurimistööküsitluses tundsin ma huvi gümnaasiumiõpilaste depressiooni leviku, tekkepõhjuste, ajalise kestuse, tunnuste ning üleüldiste inimeste teadmiste kohta depressioonist. 65 vastajast olid enamus kogenud depressiooni, ehk 78,5%, 51 inimest. Ülejäänud, ehk 21%, 14 inimest ei ole kogenud seda haigust. Depressiooni tekkepõhjuseid oli õpilastel erinevaid. Oli see siis konflikt vanemate või lähedastega, kooli-või koduprobleemid, tervise halvenemine või midagi muud. Kõige suurem haigusetekitaja oli statistika järgi probleemid kodus või tööl. Mõndadel inimestel ei olnud ükski minu vastustevariantidest nende depressiooni tekkepõhjuseks ning vajutati
· Majanduskriisi mõju vastajale endale ning temale lähedastele inimestele. Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike
neile oled sa hea kaaslane. Suured rahvahulgas tõmbud endasse ning väldid suhtlemist. 24 21-30 punkti Sa ju lausa väldid igasugust suhtlemist ja kokkupuudet vähegi võõraste inimestega! Püüa suhtlemisoskust arendada, see on sinule enale vajalik. II küsimustik Teises küsimustikus tuleb kokku liita kõik väidete taga olevad ristid, mis annavadki tulemuse. 3.2.2 Tulemused I küsimustik Kõigist 30-st vastajast oli suhtlemisoskus üheksal väga hea, neile ei valmista suhtlemine mingeid probleeme. Keskmiseid ehk neid, kelle suhtlemist on raske määratleda oli kolmteist. Ning inimesi, kes eelistasid üksindust ja vaid lähedasi sõpru oli kaheksa (diagramm 3). Diagramm 3. Suhtlemine Esimesest küsimustikust tuli välja, et naistest on 28% nii väga häid kui ka sama palju kehvemaid suhtlejaid ning 44% keskmise tasemega suhtlejaid (diagramm 4). Meestest
muu tal alla ei läinud. Siis jõi ta kaks liitrit ingveri õlut ja veetis pika aja wc ääres oksendades. Kui telefon helises keeras ta teleka nii kõvaks kui sai, kuid siiski kõlas sealt Bailey ema hääl. Carmen helistas oma isale. Ta rääkis oma isaga sellest mis oli juhtunud, ta nõudis selgitust. Esimest korda elus kuulis ka Carmen , et isa nutab. Hiljem läks ta Tibbyt vaatama, Tibby aina korrutas , et Carmen lahkuks. Ta lahkus , pärast seda kui oli kuulnud automaat vastajast Bailey ema teksti. Kuid, nagu Carmen ikka, naasnes ta umbes tunni pärast. Ta tõi talle Püksid ja palus , et Tibby Baileyd vaatama läheks. Tibby vaatas teksaseid ja tõmbas need siis kähku jalga. Haiglasse jõudes nägi ta voodis Baileyt, ta oli kahvatu. Tibby istus ta kõrvale voodisse ja uinus. Täna olid Kreekas pidustused. Lena jõi klaasi veini ja suundus siis oma tuppa. Sealt oli palju põnevam pidustusi jägida. Ta nägi Kostost, ta tantsid tema Mammaga. Ta märkas , et kõik
projektijuhi kohta. Enamik (59%) uurimuses osalenud ettevõtetest tõid välja, et nende struktuur on selgelt hierarhiline. Uurimuses tulid välja selged tendentsid, kuidas paiknesid alluvussuhted: programmeerijad, IT arhitektid, analüütikud alluvad projektijuhile/tiimijuhile. Suuremates ettevõtetes alluvad projektijuhid/tiimijuhid osakonna juhtidele ja need omakorda, kas juhatusele või tippjuhile. Mõnedel ettevõtetel (viiel vastajast) on eraldi arendusosakond. Lisaks on firmadel veel müügi ja raamatupidamise personal, mis olenevalt firma suurusest, kas allub otse juhatusele või tippjuhile või on selleks eraldi osakond, mille osakonna juht allub juhatusele/tippjuhile. Olenevalt ettevõtte spetsiifikast võivad olla veel muud üksused, näiteks jaemüügi valdkonnas logistikajuht, kes samuti allub otse juhatusele või tippjuhile.
püütud ainult nende uurimusi refereerida. Samuti on ohtralt alternatiivset materjali, mille mõju tänapäeva eestlastele on seoses muu Euroopa ja Ameerika kultuuri pealetungiga eriti tuntav, pakkunud ka Londoni Krüptozooloogia Ühingu raamat “Varjatud maailma looduslugu” ning erinevad ilukirjanduslikud allikad. Küsitluse juures on veel oluline märkida, et kuna küsimused olid esitatud vormis, mis võimaldas palju erinevaid vastusi sõltuvalt vastajast, on vastuste protsentuaalne jaotus suhteliselt tinglik. Diagrammides ei ole eraldi eristatud vanuseid ja sugu, sest andmete töötlemisel ei olnud märgata nendest asjaoludest tingitud võimalikke erinevusi arvamustes. Pigem olenes vastuse laad seltskonnast, kus inimene liigub ja loetud teemakohasest kirjandusest. Siiski on lisas 1.1. eraldi 4
emotsiooni Ei oska öelda Joonis 58 Joonis 59 Joonis 58 ja 59 Naissoost ja meessoost küsitletute reaktsioon, nähes kahte meest kiindumust avaldamas (autor). Kahe kiindumust avaldava mehe nägemine tekitab ebameeldivust 44% neidudes ja 86% noormeestes, tekitab positiivse emotsiooni 10% neidudes, kuid mitte üheski noormehest vastajast ning ei tekita emotsioone 32% neidudes ja 9% noormeestes. Kõigi küsitletute vastused 70 60 Tekitab ebameeldivust 50 Ei tekita mingit emotsiooni Tekitab positiivse
millega tuleb arvestada üks laps soovib ekstreemsusi, teine aga rahulikku puhkust. (Robbins 2005) Teismelise ikka jõudes tahetakse olla omapäi, pigem ilma vanemateta. See on seotud sooviga kujundada välja oma isiklik identiteet ja kasvada välja rollist ,,laps perekonnas". (Carr 2011: 44) 2002. aastal Austraalias Brisbane`i teismeliste seas läbi viidud uuring kinnitas, et teismelisi paelub täiskasvanulik puhkuseveetmine. 66-st vastajast 12 ütlesid, et nende ideaalsel puhkusel ei oleks perekonda ja veel kaheksa vastajat rääkis, et nende ideaalsel puhkusel ei oleks perekond üldse teretulnud. Intervjuus rääkis 12-aastane tüdruk, et perekonnaga suhtlemine ei olnud üks puhkuse positiivne aspekt ja ta ei taha, et teda enam puhkusel lapsena koheldaks. (Small 2008) 24 Inglismaa keskklassi kuuluva pere 14-aastane tüdruk rääkis, et tunneb end ebamugavalt,
Kvalitatiivuuringuid iseloomustavad järgmised aspektid: 1. Väike valim. Sõltuvalt uuringuprobleemist, eelarvest jms kõigub valimi suurus 10-100 sihtrühma esindaja vahel. 2. Mittetõenäosuslik valimi moodustamine. Kvalitatiivuuringute puuduseks on asjaolu, et need ei ole suunatud statistiliselt usaldusväärse valimi moodustamiseks, vaid tähenduslike ja lahtimõtestatavate andmete kogumisele. 3. Avatud ehk struktureerimata küsimustik. Uuringu käik sõltub otseselt uurijast ja vastajast ning see võib erineda oluliselt konkreetse intervjuu või küsitluse lõikes. 4. Uurija suur osalus. Uurija omab uuringu läbiviimisel kandvat rolli. 5. Selgemini mõistetavad andmed. Kvalitatiivuuringu tulemused toovad välja uuritavate mõtted kasutades nende endi igapäevakeelt ning selgitavaid skeeme. Üldises plaanis võib vaadelda nelja erinevat kvalitatiivset uuringumeetodit 1. Standardiseerimata intervjuu. 2. Kvalitatiivne test. 3. Kvalitatiivne vaatlus. 4. Workshopid ja muud vormid.
ja nad seetõttu surma said, siis enamik süüditas juhtunus küsitluste põhjal üliõpilasi. 58% vastajatest süüdistasid Kenti tapmises üliõpilastest meeleavaldajaid ning ainult 11% vastajatest leidsid, et süüdi on kaardiväelased. Üldine avalikkus oli rohkem aktsepteeriv Iraagi sõja protesti suhtes 2003. aastal. Isegi pärast seda kui võitlemine oli alanud, ütles kolm viiest ameeriklasest, et nad nägid protestijaid kui terve demokraatia märki. Siiski peaaegu kaks viiest vastajast leidis, et sõjavastased ei peaks korraldama sõjavastaseid meeleavaldusi ja pooled nendest vastajatest leidsid, et sõjavastased meeleavaldused peaksid olema keelatud. Siiski tõdeb enamik ameeriklastest, et protestid on osa Ameerika vaba väljenduse traditsioonist, kuid nad ei võta seda viisi omaks nagu valimisi või kogukondliku tööd. Selles mõttes nähakse protesti kui midagi, mis on aktsepteeritud, kuid see pole ameeriklaste seas siiski imetletud. (Patterson, 2013, p. 184).
annaabi.ee 
