Värvimise etapid Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid. Põhjatöötlus e. kruntimine Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või laki abil viimistlemist, mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõpli...
I TEEMA 1. Milline peab olema mikrobioloogia laboratooriumi ruumide paigutus? * Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne? Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse f...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 2...
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastami...
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
