Kasutatakse nii spetsiaalseid kruntvärve kui ka lahustiga lahjendatud värvisegusid. Katusevärv plekkkatustele spetsiaalselt plekkkatuste tarbeks väljatöötatud metallpindade värv, mis peab olema väga hea ilmastikukindlusega. Sageli sisaldab libisemisvastaseid lisandeid. Kestvus periood, millest edasi värvkate hakkab lagunema (pragunema) ning kaotab oma kaitsevõime ja dekoratiivsuse. Kipsplaadi, plaatpindade värvimine soovitatav täita vuugikohad eelnevalt vuugilindi ja pahtliga. Värvida võib nii vee kui ka lahustipõhiste värvidega. Klaaskiudtapeet klaaskiust reljeefse mustriga tapeet, mis pärast seinale liimimist värvitakse üle. Koridorid sobivad on poolmatid kuni läikivad (vastavalt maitsele) veepõhised või lahustipõhised värvid. Matte värve ei ole soovitatav kasutada, kuna need määrduvad kergemini ja nende pesemiskindlus on väiksem. Kruntvärv
Ametikool Tehniliste erialade osakond Sissejuhatus erialasse Koostaja: Juhendaja: Kursus: Kuressaare 2007 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus lk.1 2. Värvimine lk.2 3. Rullid, pintslid lk.3 4. Pahtel ja selle koostis lk.4 5. Kooli ajaloost lk.5 Sissejuhatus Õpin Kuressaare Ametikoolis üldehitust. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Üldehitaja oskuste kõrval saadakse teadmisi ka viimistleja tööst, ehitusmaterjalide ökonoomsest ja otstarbekast kasutamisest. Lisaks üldainetele õpitakse: Head ehitustava ja kvaliteedi tagamist Tööohutust ehitusobjektil
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-
välitingimustes. Annab ühtlase matti pinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida. Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis. Hea veeaurujuhtivus. Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral) ja absorbeerida lõhnu. Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub. Minimaalne värvimise temperatuur: +8 °C. Värv korralikult läbi segada ja ühtlase õhukese kihina rulliga/pintsliga pinnale kanda. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada. Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda. Kuiv ülevärvimiseks peale 24 tunni möödumist, sõltuvalt temperatuurist, õhu ja pinna niiskusest. Kõrge niiskustase ja madalad temperatuurid pikendavad kuivamise aega. Lõplik tugevus saavutatakse mitme nädala pärast.
peab olema +10 kuni +35 ºC kuivamiseni. Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa. Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme. Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE
Annab ühtlase mattpinna, mida on võimalik mitu korda üle värvida. Sobivateks aluspindadeks siseruumides on mineraalsed töötlemata aluspinnad (krohv, kips, tapeet jne.) Välitingimustes on sobivateks aluspindadeks betoon, silikaattellis. Hea veeaurujuhtivus. Kõrge pH tõttu võime vältida enamiku hallitusseente teket (korraliku õhutuse korral). Odav, lihtne üle värvida, kauni säraga. Söövitab klaasi, pind kriidistub. Minimaalne värvimise temperatuur: +8 °C. Vastavalt vajadusele võib värvi veega lahjendada. Pinnale kanda väga õhukeste kihtidena kuni 6-7 korda. Kuiv ülevärvimiseks peale 24 tunni möödumist, sõltuvalt temp-ist, õhu ja pinna niiskusest. Lõplik tugevus saavutatakse mitme nädala pärast. Töövahendid pesta korralikult veega, pritsmete sattumisel kõrvalpindadele tuleb need kohe veega eemaldada. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Hoida tihedalt suletud anumas, jahedas
· Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühkida aknalt harjaga tolm ja pesta aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2.2 Märkimine Mõelda välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasutada klaasil veekindlat vildikat või teipi. Enne akna eemaldamist märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida.
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu.
Siis ei kuiva ettevärvitud värv nurkades ära ja ei teki nn “pildiraami efekti” – ettevärvitud nurgad hakkavad hiljem silma paistma. Järgmisena värvi suured seinapinnad. Kasta rull värvi sisse ja rulli värvivannil edasi-tagasi. Tee seda kuni tunned, et värv ei voola enam rullilt maha ja samas värvirull ei ole enam ka liialt kuiv. Kanna seinale värvi umbes kahe rullilaiuse jagu. Alusta värvi pinnale kandmist umbes seina keskelt, mitte nurgast. Selliselt saad ühtlase värvikihi, kuna sul on värvi hajutamiseks rohkem ruumi. Peale värvi pinnale kandmist ühtlusta värvi rulliga üles-alla liigutusi tehes, põrandast-laeni. Viimased tõmbed tee ühes suunas. Nüüd korda sama protsessi. Hoia nn märga serva. Kui värvitav pind on väga suur ja selle tasandamisele kulub väga palju aega, võib juhtuda, et värvitud pinna serv kuivab ära. Kui nüüd kuivanud värvile värske värvikiht peale kanda tekib topelt värvikiht, mis jääb pärast näha triibuna.
päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab umbes neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse. Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks. Alusvärvid- kantakse peale kaks või kolm kihti, mis moodustab kaitsva värvikihi. On tihe ja matt värv. Lahustipõhised alusvärvid- on valgeid, halle, piiratud arvul ka teisi toone, tahavad kuivada järgmise päevani. Seejärel võib pinna kuiva/märja paberiga ideaalselt siledaks lihvida. Akrüülalusvärvid- kuivavad nii kiiresti, et võib kõik värvikihid ühe päevaga peale kanda. Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna.
Aaderdatav pind peab olema puhas ja sile. Konarused võivad hiljem mustri rikkuda. Kõigepealt tuleks pinnale kanda sobivat tooni alusvärv (enamasti on alusvärviks mõni hele toon). Selleks sobivad näiteks õlivärvid, ent meeles tuleks pidada, et värv ei oleks täismatt ega vett imav, hülgav. Seejärel kantakse alusvärvile "puitdetailide" praod ja võimalikud liitekohad. Nende järgi joonistatakse hiljem muster. Alusvärviga kaetud pind peab täielikult kuivama. Järgmise värvikihi ehk lasuuri võib kokku segada erinevatest värvidest, vedelikest. Selleks sobib värvipigmendi, liimaine ja lahusti segu, kuid ka näiteks värvimulla ja suhkruvee, õlle kombinatsioon. Mustri joonistamiseks on palju erinevaid töövahendeid, mida ka ise valmistada võib. Enamasti kasutatakse selleks spetsiaalset aaderduskammi, -pintslit või -harja. Aaderduskamm on painduvast materjalist tööriist, millel on traadist või kummist piid/hambad.
spetsiaalset pahtlit ning eemaldage vana lakikiht ja mustus, lihvides põrandat lihvimismasinaga kasutusjuhendit järgides. Lihvimistolmu sissehingamise vältimiseks kasutage näomaski. Pärast lihvimist eemaldage tolm hoolikalt põrandalt, radiaatoritelt, aknalaudatelt jt. kohtadest koristades kuhu lihvimistolm võib koguneda, sest lakitavale põrandale sattuv tolm muudab pinna krobeliseks. Tolmu eemaldamiseks on soovitav kasutada tolmuimejat, niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib enne kruntimist põrandat töödelda vahendiga Pinotex Interior, mida soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega. Õlised ja vaigused puiduliigid (nt. tiik) on soovitav koheselt pärast lihvimist kruntida
seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakkab pihustatud värv pinnal jooksma. Kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena. Sea sarved horisontaalseks ja ava õhuklapp, kuni moodustub lai vertikaaljälg. Katseta erinevaid seadistusi reguleerides õhuklappi. Vabasta päästik, keera lukustusrõngas lahtisemaks, sea sarved vertikaalasendisse ja kinnita lukustusrõngas – nüüd moodustub lai horisontaal jälg. Püstoli suunamine- ühtlase pinna saamiseks peab püstolit suunama otse detailile ja liikuma detailiga paralleelselt. Ebaühtlane värvi jaotumine tekib rannet kaarjalt koos püstoliga liigutades – keskelt kattub siis värviga paksemalt, kui äärtest. Vertikaalpinna viimistlemine Pihustuslehvik seadista laiaks ja aseta kohakuti plaadi ülemise servaga. Pihusta ühtlaselt, paralleelselt ja horisontaalselt päästikut vabastamata ühest servast teiseni. Pihusta samal viisil
ESSEE Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 42 Juhendaja: A. Rõuk Tallinn 2009 Sisukord. Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks....................................................................................... 3 Eeldused.......................................................................................................................................... 3 Aluspinna kontroll ja eeltöötlus......................................................................................................3 Detailide kinnitused........................................................................................................................ 3 Tellingud, kiled ja ilmastik............................................................................................................. 3 Tööriistad.............................................................................................
3. Konkurentsivõime ja kvaliteedi ning hinna suhe. 1.2. Värvide liigid ja omadused. A) Õlivärvid B) Tempravärvid C) Liimvärvid D) Akrüülvärvid E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha). Eelis: kuna õli värvid kuivavad kaua on võimalik tööde käigus teha värvi parandusi. Miinused: pikk kuivamisaeg. Kasutuskohad: nii sise kui välistingimuses. Akrüülvärvid: kuuluvad veisvärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plast värv, on
.............................................................................................8 2.1. Lagi...........................................................................................................................8 2.1.1. Lae pahteldamine..............................................................................................8 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks.............................................................................8 2.1.3. Lae värvimine................................................................................................... 8 2.2. Seinad....................................................................................................................... 9 2.2.1. Kasutatava toote omadused ja kasutusnõuded..................................................9 2.2.2. Ettevalmistused tööks..................................................................................... 10 2.2.3. Krohvimine.......
mida kantakse pinnale õhukese kihina (tavaliselt 25...600 um). · Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu. · Värvide kaitsev toime, vaatamata nende õhukesele kihile, on märkimisväärne. Teisalt projekteerides viimistlusena värvikihti, tuleb arvestada tema uuendamise vajadusega ehitise ekspluatatsiooni käigus. Värvikihi üheks tähtsaimaks omaduseks on nake aluspinnaga. · Värvid koosnevad sideainest (ühest või mitmest), lahustist, abiainetest ja pigmendist. · Lakkides puudub pigment. · Kui värvid on läbipaistmatud ja katavad pinna tekstuuri, siis lakkidega saab läbipaistva või läbikumava läikiva või mati pinna. Lakid ja värvid peavad: · Moodustama õhukesi püsivaid kilesi; · Olema dekoratiivsed; · Võimaldama aluspinnal hingata;
Lateksvärv – Värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud .e. hajutatud polümeer ( nt. polüvinüülatsetaat .e. PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge kleepumast Lõppviimistlus . Pindade lõplik värvimine või lakkimine Läikeaste Pindade läiget mõõdetakse spetsiaalsete standarditega määratud metoodikate abil ning väljendatakse arvuliste suuruse – läikeastmete – abil . Vastavalt läikeastmetele on värvkatted ja lakitud pinnad jaotatud läikerühmadesse . 0 kuni 5 – täismatt 6 kuni 10 – matt 11 kuni 30 – poolmatt 31 kuni 60 – poolläikiv 61 kuni 90 – läikiv . Lahjendi .
Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid).
Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a liimvärvid). Kuna nad ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid, loovad nad hea sisekliima ning ei kahjusta tervist. Looduslikud värvid sobivad hästi allergikute ning astmaatikute kodudesse. [9] Selliste värvide ülejäägid võib komposti hulka lisada ning lagunedes ei jää neist keskkonda koormavaid jääke. Nende tootmine on keskkonnasõbralik ja energiasäästlik ning laseb peale kantaval pinnal hingata. [2]
Suurenevad tugevus, elastsus, vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted. a) Pneumaatiliste seadmete abil. Laialdaselt kasutatav, väikesed värvi tilgad koos õhuga suunatakse värvitavale pinnale. b) Värvimine elektriväljas. Värvi või laki mikroosakesed laetakse negatiivselt ja kõrge pingega alalisvoolu väljas liiguvad mööda välja jõujooni kaetavale pinnale. c) Värvimine kastmise teel. Detailide kastmine vastava viskoossusega materjali ja sellele järgneb nõrgutamine elektriväljas. d) Joa all üle valamine. Detailid peale üle valamist liiguvad kambrisse, kus asuvad lahusti aurud, mis võimaldavad liigsel värvil pinnalt eemalduda
Teip hõõruda korralikult kinni. · Teip eemaldada aeglaselt. · Kui värv tuleb maha koos kleeplindiga pole saavutatud head haakuvust. Sel juhul tuleks pind töödelda teistmoodi või pole see pind üldse sobilik sellele värvile või meediumile, millega katse tehti.( http://www.vunder.ee/public/files/akruul.pdf) 3.Akrüülmaali kuivamistingumused Temperatuur, mille juures akrüülvärvidega tööd tehakse, peaks olema 15 - 30 kraadi C. Alla seda vahemikku pikeneb tunduvalt värvikihi kuivamise aeg, kui temperatuur langeb juba alla 8 kraadi C, ei moodustu korralikku värvikihti enam isegi siis, kui pilt soojas ruumis kuivab. Värvituube ja -potte ei tohi hoida kõrgemal temperatuuril kui 30 kraadi C. Normaalse toatemperatuuri puhul on värvide säilivusajaks hästi suletud purkides vähemalt kaks aastat. Akrüülvärv kuivab veekindlaks ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Kui seda kindluse
.............8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kulumise, hõõrdumise, niiskuse ja kuumuse eest ning suurendab pinna ilu. Kui ei teata, kuidas viimistlusmaterjalid pinna tekstuuri mõjutavad, siis tuleb eelnevalt katsetada proovitükil. Viimistluskatte kvaliteet sõltub sellest, kuidas on pind viimistlemiseks ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi: laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine. Laudsepaettevalmistus Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises: Oksad, praod, väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse
Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 1 Värvi omadused Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg / l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki
annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada sama tüüpi mörti, nagu on kasutatud ümbritseval pinnal. Vastasel juhul võivad tekkida pinnas pingeerinevused ja krohvilapp võib aluspinnast lahti lüüa. Parandused tuleb teha aegsasti, siis jõuab paranduseks kasutatud mört korralikult kuivada. Värvimise juurde saab asuda alles pärast seda, kui paranduskohas on mört lõplikult kuivanud (nt lubitsementkrohv saavutab lõpliku tugevuse umbes ühe- kahe kuuga). Seinte värvimine Seinavärvid on suurema sideaine sisaldusega kui laevärvid, kergemini puhastatavad ja puhastusjäljed ei jää pinnalt paistma. Kuivades ruumides kasutamiseks mõeldud seinavärvid on matt või poolmatt. Niiseketes ruumides tuleb kasutada
tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu
ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid. 3CaO*SiO2 + H2O = 3CaO*SiO2*H2O. Kuna reagent, vesi, on otse segus, siis toimub kõvastumine kiiremini kui lubja puhul
muudab pindade hooldamise lihtsamaks. Pinnad kaitsta enne ruumi kasutusele võtmist. Joonis 10. Kombimasin 1.1.4.1Pindade puhastamine Mustuse liik ja kinnitumisviis mõjutavad meetodite ja vahendite valikut: millist liiki mustus, millisel pinnal: ehitustolm, tsement, puuõli segatuna puurimisjääkidega, lahtine mustus, sõrmejäljed, rasvane mustus, jalgadega sisse kantud mustus. Joonis 11. Plekid PVC põrandal. Foto L. Padu Värviplekid tuleks eemaldada värvimise ajal, samuti liimi plekid, vuugitäiteained jms. Joonis 12. Värviplekid kivipõrandal. Foto L. Padu Ehitustolm sisaldab mingil määral kvartsi, seetõttu ei ole seda soovitav sisse hingata. Kui ruumides on olnud veekahjustusi, siis võib olla hallituse probleemid, nende eoste sisse hingamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Seega oluline hingamisteede kaitsmine. 1.1.4.2 Töövahendid ja –ained Ehitusjärgse koristuse varustusse kuuluvad:
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem
esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see teadmine kunst teistesse Aasia maadesse, Vanasse-Egiptusesse ja Kreekasse ning Rooma. Värvimise algaastail kasutatai ainult looduslikke värve (punast alisariini saadi värvipunapuu juurtest, purpurpunast purpurtigudest - indigo, poti sinine, jt. erinevad taimed, mille kasutamine oli tuntud ka Eesti rahvatraditsioonides). Olukord tekstiilitööstuses muutus, kui 1828.a Saksa keemik F.Wöhler sünteesis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
