Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv. Metsatööstusklaster – hõlmab metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Metsa hooldamine: uue metsa istutamine ja külvamine,kahjuri tõrje ja hooldusraie. Metsatööstus tegeleb puidu varumisega, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Suurim puidutarbija : USA. Suurimad paberitootjad : Usa, Jaapan, Hiina. Metsarikkad riigid ostavad puitu sisse,et oma puiduvarusid säilitada.
1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. FASISTLIK ITAALIA Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1
Loobuti välismaistest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane. ( esimene 1928-1932 )mis nägid ette NSV Liidu möödumist kapitalistlikest riikidest. · Rasketööstuse tootmismahtude poolest möödus NSV Liit enamikust teistest maailma riikidest,va USA , toodangu kvaliteedi poolest jäi arenenud maadele ikkagi alla. · Hoogsalt arenes sõjatööstus. Sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus tekkisid raskused vilja varumisega. Selle parandamiseks konfiskeeriti jõuga talupoegadelt kõik viljatagavarad. ( vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus ) · 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine- tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutatu kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditat 1929-1933 NSV Liidu põhja ja idapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega.
transpordi keerukusega liustikul ja mägedes, pisikese eluruumiga, külma ilmaga, kehvade pesemisvõimalustega, minimaalse ühendusega välismaailmaga, suure füüsilise koormusega ja sellega et kogu biomass, väljaheited ja asjad tuleb liustikult ära viia. Dyea laagris oli elu veidike kergem ning kuna Dyea laager ei asunud liustikul olid tegevused rohkem mugavndatud ja välismaailmaga suhtlemine oli kergem. Ei pidanud näiteks muretsema nii palju pideva vajalike asjade varumisega ja kogu laager ei sõltunud üksnes ilmastikust. Seoses ainulaadse looduskeskonnaga liustikul suurenes tunduvalt ka vaimne pinge ning kehale oli sellises keskonnas elamine väga kurnav. 7. Suhtlemisel kohalike elanikega ei tekkinud Marial probleeme, sest inimesed olid kirjelduste järgi avatud ja üldiselt positiivsed. Turistid, keda sõidutati kelkudega olid ka tavaliselt sõbralikud, uudishimulikud ja mõistvad loodusolude suhtes. Maria veetis
Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Lehtmetsad Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on
seovad mulda ja aitavad ära hoida erosiooni teket, reguleerivad kliima muutusi, aitavad ära hoida maanihkeid ja üleujutusi. Ekvatoriaalsete vihmametsade hävitamine hukuvad maailma ainulaadse taime ja loomaliigid. Metsamajanduse põhinõue raiemaht ei tohi ületada metsa aastast juurdekasvu, või peab olema sellega tasakaalus. Metsamajandus tegeleb metsade istutamisega ja külvamisega, hooldus raiega, kahjuri tõrje tegemisega, seemente varumisega, puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutiidete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Metsade puudumine Liibüa, Saudia Araabia, Egiptus, Alzeeria, Iraan, Iraak, sest seal on kas liiga kuum, kuiv või külm. Metsamaa pindala Euroopas Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Metsamaa pindala maailmas Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa, Hiina.
Prantsusmaa Venemaa Brasiilia · paberipuu: USA · Metsavarude suurust hinnatakse: metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%); puiduvaruga (m³); metsa keskmise aastase juurdekasvuga (m³/ha aastas); · parasvöötme metsades 1-10 m³/ha; · ekvatoriaalsetes vihmametsades kuni 50 m³/ha; metsade liigilise koosseisuga. · Metsatööstus tegeleb: puidu varumisega, puidu töötlemisega, puittoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurimad naftatootjad: Nafta, maagaas USA Saudi Araabia Venemaa Iraan Mehhiko · Suurimad naftavarud: Venezuela
kanarbik) ja samblaid. Heletaiga(mänd,lehis) kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. 8) Inimtegevus okasmetsas? Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Ameerika 9) Arengumaad Arenenud riigid Metsade üleraie Ümarpuidu eksport Väärispuidu eksport Peamiselt paber- ja puittoodete eksport Metsa väljaraiumine uuteks põllumaadeks, kütteks Raie ja juurdekasv on tasakaalus Metsade hooldamine
olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat. Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega. Neoliitikumis toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi (külade ja pidevalt kasutatavate majade teke) ja aja jooksul ka tööjaotuse kujunemise (põlluharijad ja karjakasvatajad). Rohtlates ja poolkõrbetes
23. Kuidas hinnatakse või mõõdetakse riikide metsavarusid? Metsamaade pindala. Metsasus. Keskmine aastane juurdeksav. Puiduvaru. Liigiline koosseis. 24. Millega tegeleb metsamajandus, millega metsatööstus? Metsatööstus tegeleb raie ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsade istutamise, hooldamise ja kaitsmisega. 25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27. Millistes riikides paiknevad maailma suurimad metsatööstusettevõtted (metsatööstusklastrid)? USA, Kanada, Soome, Rootsi ja Jaapan 28. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme. Röövaraie * Pidev põldude laienemine. Happevihmad * Errosiooni oht. Metsatulekahjud.
Click icon to add picture INIMTEGEVUS Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade aladel. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. Inimesed tegelevad okasmetsades: · ehitus ja paberpuidu tootmisega, · jahindusega, · kalapüügiga, · tselluloosi tootmisega, · maavarade kaevandamisega, · puidu varumisega, · niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. INIMTEGEVUS Inimtegevuse tagajärjed: Vahel raiutakse metsa nii palju, et okaspuud, mis kasvavad aeglaselt, ei jõua uuesti üles kasvada, nagu juhtus näiteks Kanadas ja Venemaal, kus metsad hävisid. Aegade jooksul on okasmetsade pindala inimtegevuse tulemusena vähenenud metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Euroopa ja PõhjaAmeerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased,
Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Inimtegevuse tagajärg Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Seal, kus inimene metsa hävitama ei pääse, teevad seda pahatihti aga suured
sooleummistused või alatoitumine. 8. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Venemaa, Indoneesia, Kanada, Brasiilia, Hiina 9. Miks mõnedes maailma riikides pole üldse metsa? Pole piisavaid kasvutingimusi nt. tundras on igikelts, millel saavad kasvada ainult väiksemad taimed või kõrbes, kus põhjavesi asub liiga sügaval ning taimede juured ei ulatu selleni. 10.Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? Metsamajandus tegeleb: Puidu varumisega Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote Puidu töötlemisega Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega Metsatööstus tegeleb: Metsa langetamisega Materjali metsast välja veoga Metsamaterjali esmase töötlemisega Metsatööstuse toodang: palgid, paberipuit, vineer ja küttepuit (kasutatakse ka raiejäätmeid nt.okkad). 11.Mis on Eesti metsatööstuse ja metsamajanduse suurimad probleemid. Üheks suurimaks probleemiks on puidu realiseerimine
18. Millal koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult enda kätte?1929 19. Millega seoses koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult enda kätte?Trotski Nõukogude Liidust välja saatmisega 20. Millised muudatused toimusid NSVLis Stalini valitsemise all majanduses jne 1928- 1930. a.? Pandi alus industrialiseerimisele, hakati kehtestama viisaastaku plaane. Sundkollektiviseerimine. 21. Mis põhjustas inimeste massilist hukkumist 1920.-1930.ndate NSVLis? Nälg, raskused vilja varumisega, talupoegadelt konfiskeeriti toit sundkollektiviseerimine. 22. Mõisted: ·sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika sõja ajal (1918- 1920) ·punased Enamlased, kommunistid · valged Bolsevike vastased ·NEP Uus majanduspoliitika · maailmarevolutsioon Marksismi teooria eesmärk · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Kuigi ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud sarapuupähkli koored, söödi ilmselt teisigi taimi. Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega . Algselt muudeti igal jahi-, kalapüügi- ja korjehooajal oma elukohta vastavalt teatava saaklooma parimale püügiajale või taime parimale korjeperioodile. Igale rühmale kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti. Aja jooksul selliste territooriumite suurus kahanes ja püügimajandus mitmekesistus. Jäädi kohapeale ja võidi kasutada ka aastaringseid külasid. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud vanemal kiviajal.. Keskmisel kiviajal paiksus suurenes
avaookeanil. Kala müüakse edasi töötlejatele, kes paiknevad suuremates sadamalinnades. Piirkonniti on tähtis ka kalakasvatus. Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. MESTSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade kasutusvaldkonnad 1. Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber) 2. Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon) 3
Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks maailmaturu hind. Saematerjali puhul saab kõrgemat hinda enamasti tugevussorteeritud, kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest. Ümarmetsamaterjali transport on tänapäeval väga kallis. Õnneks Osaühingu lähimas ümbruses ei ole palju konkureerivaid saekaatreid, siis tooraine varumisega raskusi ei ole, juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb ekspordiks ning nende tellimuste taga on suuremahulised lepingud, siis kohalikud konkurendid ei takista. Üheks peamiseks eeliseks konkurentide ees on see, et Osaühing on piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja. 1.6. Ettevõtte majandusarvestus Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja kohapeal olev raamatupidaja
Kui saeettevõte peab silmas vaid tootmist ja turustamist, saab hinnakujundamisel määravaks maailmaturu hind. Saematerjali puhul saab kõrgemat hinda enamasti tugevussorteeritud, kliendile sobivasse mõõtu lõigatud ja/või pikkuse järgi sorteeritud ja pakitud saematerjali eest. Ümarmetsamaterjali transport on tänapäeval väga kallis. Õnneks Osaühingu lähimas ümbruses ei ole palju konkureerivaid saekaatreid, siis tooraine varumisega raskusi ei ole, juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb ekspordiks ning nende tellimuste taga on suuremahulised lepingud, siis kohalikud konkurendid ei takista. Üheks peamiseks eeliseks konkurentide ees on see, et Osaühing on piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja. 1.6. Ettevõtte majandusarvestus Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja kohapeal olev raamatupidaja
3) ja et eelmise punkti tõttu soolised erinevused vähenevad. Tegelik tulemus: 1) leiti, et kui järeltulijad näljased siis mehed jagasidki/korjasidki puudelt rohkem tõuke järglastele toiduks ja samas vähem liblikaid/koisid õhust 2) heade keskkonna tingimuste tekkides vähendasid mehed oma panust järglaste abistamiseks toidu varumisega. · Kas ja mida võiks tulemuse põhjal oletada meeste perekäitumise kohta? Langus soolises dimorfismis karmide tingimuste tõttu võib esindada üsna tavapärast ökoloogilist mustrit, mis ei piirdu ainult keha suurusega. See võib olla tõene ka käitumuslike tunnuste puhul. · Üldisem mudel keskkonnatingimuste mõju kohta soolisele dimorfismile ütleb et ükskõik mida muudad keskkonnas, sooline dimorfism jääb ikka samaks, muutub ainult asukoht skaalal
· maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, õnnetused, meretransport, majanduselu rannikualadel) · maksimum maht on saavutatud aga vajadus ja nõue kasvab Kalakaubandus maailmas ei ole globaliseerunud. Enamik kalapüügist (5/6) läheb siseturule. Eksporditakse töödeldud kala ja kalajahu loomasöödaks.Peamised eksportijad on Venemaa, Norra, Island, Hispaania, Protugal, Tsiili, Peruu, Jaapan, Kanada. METSAMAJANDUS Metsamajandus tegeleb: 1. Puidu varumisega 2. Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote 3. Puidu töötlemisega Metsavarude hindamise kriteeriumid: 1. Metsa pindala 2. Puidu varu tihumeetrites 3. Metsa liigiline koostis 4. Arvestuslank (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiduda). Metsade geograafiline levik maal Ekvatoriaalsed vihmametsad Kasvavad kiiresti ja lopsakaks. Majanduslikult ei oma erilist tähtsust, kuid nad on tähtsad
Kõrreliste rohumaad ei saa väga suuri kaalimi norme kasutada, sest muidu võib see liiga suureks minna. Orgaanilised väetised Perioodilistel rohumaadel antakse orgaanilised väetised rajamise käigus mulla sisse mitmeks aastaks ette. Pika ajalistel rohumaadel antakse hiljem (kui mõju hakkab kahanema ) iga kolme kuni viie aasta tagant. Orgaaniliste väetiste kasutamine ei piirdu ainult mulla orgaaniliste ainete varumisega , on ka mikrobioloogiliste aktiivsuse tagamiseks. Kõrge on orgaanilist väetiste effektiivsus eroteeritud ja huumuse vaestel muldadel. Soomuldadel ei ole vaja orgaanilisi väetisi kasutada. Orgaanilise väetise normid sõltuvad mulla viljakusest ja kandmise ajast. Rajamisel võib anda suuri koguseid 40 100 t/ha sõnnikut või turbakomposti. Huumusvaestel (alla 2 % huumust) muldadel antakse sõnnikut iga kolme aasta tagant,
aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik
Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus Varem oli metsanduses olulisel kohal (mitmel metskonnal oli oma mesila). Metsas on palju meetaimi - vaarikas, kanarbik (kuni 200 kg ha-1), pärn ja raagremmelgas, mis on üks esimesi õitsejaid kevadel, kust mesilased saavad ka esimese korje. Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus.
annaabi.ee 
