Vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Tegelased: Mõistatus Vanasõna Kõnekäänd Lapsed Mõistatus: Mõista, mõista, kes see on: Ilus ja sale ja esitab alati küsimusi? Vanasõna: Õpetaja. Mõistatus: Vale vastus, see on mõistatus, see olen mina. Mina olen mõistatus. Vanasõna: Mõista, mõista, kes see on: Väärikas ja kaunis ja jagab õpetussõnu? Kõnekäänd: Ema. Vanasõna: Vale vastus, see on vanasõna. Mina olen vanasõna, kes sina oled? Kõnekäänd: Kuidas sa ei tea, mina olen kõnekäänd, piltlik ja naljakas olukorra, eseme või nähtuse iseloomustus. Mõistatus: Teeme nüüd ühe mängu, kes soovib kaasa lüüa? (Soovijad tulevad mängu) Vanasõna: Ma panen siia põrandale paberilehtedele trükitud mõistatused, kõnekäänud ja vanasõnad. Kõnekäänd: Teie võtate ühe lehe ja arvate ära, kas on tegemist mõistatuse, vanasõna või kõnekäänuga. Nii tulete vastavalt valitud tekstile meie juurde. Mõistatus: Loeme kõigile oma teksti ette ja püüame natuke pikemalt seletada, mida s...
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning s...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Vanasõna kui folkloorizanr Essee Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna v...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Ants Banaan TT-09 Raha Referaat Juhendaja: Väimela 2009 Sissejuhatus Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasuta...
Tartu Kommertsgümnaasium Uurimustöö Raha ja selle väärtus 8.b klass Kommertsgümnaasium 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Mis on raha?...................................................................................................................... 4 Kas raha on vaid vahend?..................................................................................................5 Uurimus mida teeksid kui võidaksid miljoni?...................................................................5 Uurimus paljudel on olemas oma pangakaart?..................................................................
Rahvaluule ehk folkloor Rahvalaul 1. regivärsiline 2. lõppriimiline Rahvajutt 1. muistend 2. muinasjutt 3. naljand 4. pajatus rahvaluule väikeliigid 1. mõistatus 2. kõnekäänd 3. vanasõna regivärsiline - regilaulule omane värsivorm lõppriimiline - uuem rahvalaul (salmiline) muistend rahvajutt mille sündmustik on seotud mingi koha, aja või inimesega muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi vanasõna - Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus ja õpetlikkus. ...
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Ees...
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil...
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku nalj...
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam...
Rahva tarkus 2. Naine laevas, laev põhjas Selle vanasõna mõte on vist see, et naine ei peaks tikkuma sellistesse kohtadesse, kus mehed isekeskis talitavad. Arvatakse, et kui seltskonda satub naine, siis ei suuda mehed enam tööd teha ega isegi sõbralikku lobajuttu ajada, vaid selle asemel hakatakse naisterahva ees edvistama ja talle külge lööma. Mina päris nii ei arva, minu meelest on just tore, kui mehed ja naised ühiselt askeldavad. Ainult meestest koosnevad seltskonnad muutuvad kiiresti tüütuks. Eranditeks on ehk ainult meestesaun ja meeste peldik. Seal mõjuvad naised küll tsipa üleliigsetena. 3. Riie ei riku meest Sõna otseses mõttes kindlasti mitte, ütleme nii et hundil on üsna ükskõik, mis riideid üksildane teekäija seljas kannab, inimese maitseomadusi see ei muuda. Aga inimeste vahelistes suhetes saadavad riided siiski välja kindlaid signaale ja teatud stiili eelistamise järgi on võimalik ära aimata riiete kandja isikuomadusi....
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud,...
Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudestsaatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus: Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-9 lauset. Uus mõte algab uuelt lõigult. Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala. Lisada näiteid, tsitaate, aforisme. 5. Lõppsõna: Lõ...
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunst...
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või val...
Aforisme teemal: MEES JA NAINE, ARMASTUS, SÕPRUS Mehed teevad seadusi, naised kombeid. Voltaire Kes ei armasta naisi, veini ja laulu, on tuhandekordne tola. M. Luther Unenägu on naine, kes peab rääkima. Uni on mees, kes sõnatult kannatab. R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Ce...
Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton) ...
Kirjandi kirjutamine Pealkiri : · Pealkirja lõpus ei ole punkti. · Pealkirja võib lisada hiljem. · Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. · Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" Moto: · Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. · Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. · Moto peaks peamõtet täpsustama. · Moto võib olla ladina keeles. · Nt. Pealkiri · · (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus.(,,) · (Arvo Valton) Sissejuhatus: · Sissejuhatus peab olema üldine. · Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. · Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. · Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. Teema arendus: ...
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastes...
Sport Muusika Loomad Laste film Varia 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 Kes on Kaspar Koolman? VASTUS Kes on Kaspar Koolman? VASTUS: Kehalise kasvatuse õpetaja Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS Mis spordialaga tegeleb Kaspar Koolman? VASTUS: Korvpalliga Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS VASTUS Mis spordiala iseloomustab lühend F1? VASTUS: Vormel 1 Kes on pildil? VASTUS Kes on pildil? VASTUS: Usain Bolt Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de France"? VASTUS Mis spordialal peetakse võistlust ,,Tour de F...
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeri...
IGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP Igaüks on oma õnne sepp. See on väga tuntud Eesti vanasõna. Tegelikult on ka see õigem vanasõna. Selle kõige lihtsam lahtiseletus on see , et iga inimene korraldab oma elu ise. Hästi või siis halvasti. Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse „õnnesärgis“ sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema ...
Miks valel on lühikesed jalad Vanasõna "Valel on lühikesed jalad." Peab alati paika. Kui küsida: "Miks valel on lühikesed jalad?", siis sasme vastuseks kohe teise vanasõna: "Kus tegijaid, seal nägijaid." Alati kui juhtub midagi halba sinuga või kellegi teisega ja seda varjama hakkad, pead hakkama valetama kõigile küsimustele mis sulle esitatakse ja võibolla ka on kusagil keegi kes nägi pealt või on lihtsalt teada saanud tõe, see muudab sind tagasi hoidlikumaks. "Kus sa olid?", "Mis sa tegid?", "Kellega sa olid?", "Miks sa nii hilja koju jõudsid?", "Kus sa ööbisid?", "Mis juhtus?" kõigile neile küsimustele pead hakkama valetama, et ei tuleks juhtunud asi välja mida varjad. Lõpuks sa valetad ise enda sisse nii, et tuleb kogu asi välja, ja kogu selle aja mis sa valetanud oled on kogunenud varjatud juhtunu taha palju pahandusi. Oleks sa kohe oma rääkinud välja oma loo poleks kogunenud nii palju pahandusi ja oleks p...
On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad Juba ammustest aegadest on kõneainet pakkunud inimeste jõukus. Koostatakse ju USA-s igal aastal ajakirja Forbes poolt edetabel kõige rikkamatest. Seda rikkust mõõdetakse rahas. Kuid kas alati määrab raha, mida me omame, meie rikkuse või on hoopis midagi muud meie väärtuslikem vara ? Raha ei pruugi ju elu teha täisväärtuslikuks. Mis teeb inimese rikkaks? Erinevad inimesed tunnevad rõõmu erinevatest asjadest. Kõik on õnnelikud eri põhjustel. Tänapäeva maailmas on inimeste suureks eesmärgiks raha ning seega rabatakse tööd teha hommikust õhtuni. Inimestel jääb järjest vähem aega, et külastada oma vanemaid. Peredega tullakse kokku heal juhul mõne sünnipäeva ning jõulude puhul. Hollywood on täis majanduslikult väga heal järjel olevaid inimesi, kuid ma usun, et paljud neist ei ole selle tõttu õnnelikumad, et neil on rohkem raha. On vanasõna: ,,Raha on hin...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
naer /? kelle , mille üle naerma pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
VALENTINIPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentin...
Ameti nimetus õpilase nimi kuupäev materjali koostas Kairi Kalm oktoober 2013 Ameti lühikirjeldus Kasuta selliseid lehekülgi info leidmiseks nagu https://www.tootukassa.ee/ http://www.kutsekoda.ee/et/index http://kutseharidus.ee/ ...Ameti õppimisvõimalused Nimeta vähemalt 3 kooli, kursust, mis maksab? Üks ametit isaloomustav pilt Kus pakutakse tänasel päeval tööd? Leia hetkel pakutavad töökohad nii Eestis kui ka välismaal vähemalt 3 Mis on palk? Tööandja nõuded töötajale Leiad töökuulutustest --ameti + ja - + - Infoallikad (lehekülgede aadressid) Üks tööga seotud vanasõna Mis mulle selle ülesande puhul meeldis või ei meeldinud + - TÄNAN! Mõned aforisimid ja vanasõnad Töö kiidab tegijat Mitte midagi teha on kõige raskem töö O.Wilde Küsimused klassikaaslastele Igale klassikaaslasele tuleb esitada 1 küsimu...
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika ...
Rahvalaul e. folkloor- pärimuskultuuri see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming Lühiliigid : mõistatus- sõnaline peitepilt kõnekäänd- rahvapärane piltlik väljen, lõplik tähendus selgub lausest vanasõna- vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt Muinasjutt- rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kaudu inimese lootusi ja soovuunelmaid. Liigid : loomamuinasjutt, imemuinasjutt, olustikuline muinasjutt, Tunnused: kindel algus- ja lõpuvorm, oluliste sündmuste rõhutamine, sümboolsete arvude esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse k...
Esta : 1. Rahvaluule mõiste ja liigid rahvaluule- eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa,mille moodustab poeetiline sõnalooming. rahvalaulud,rahvajutud ja rahvaluule väikeliigid 2. Regivärsiline ja lõppriimiline värsiread,algriim,ununenud sõnad,lõppriim,mõtteriim pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sis...
Hamleti ja Ophelia vastuolu räägib sellest, kui kättemaksuhimuliseks võid muutuda, kui elu armastus sinult ära võetakse. Prints Hamletile oli sügavalt armunud Opheliasse. Nagu iga teinegi noormees, saatis ta neiule nii armastuskirju kui ka erinevaid kinke, millega soovis ta võita neiu südame. Kahjuks ei saanud prints Ophelia südant võita, kuna neiu isa Polonius ja vend Laertes ei lubanud Hamletiga suhelda. Hamlet muutus selle peale vihaseks ning siinkohal kehtib Hiina vanasõna: „Armastus ise on rahulik, tormi tekitavad inimesed“. Pärast seda, kui Hamlet kogemata Poloniuse privaatkohtumisel Gertrudiga tapab, puruneb Ophelia ja printsi vahel viimanegi armastus- sõprussuhe Pärast seda intsidenti muutub Ophelia kurjaks ning läheb veidi peast segaseks. Ühel õhtul ronib neiu puu otsa. Seal olles murdus tema all oks ning neiu kukub ojja, kus ta kahjuks upub. Hamlet ning Gertrud olid šokeeritud. Kas kõike seda oleks võinud ära hoida? Jah, kui...
Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestu...
ANTON THOR HELLE 1683 - 1748 ©MAREK KÜNNAPAS Oli saksa päritolu vaimulik, keele- ja kirjamees. Õppis Kieli ülikoolis usuteadust. Oli Jüri ja Kose kiriku pastor, aastast 1715 ka Eestimaa konsistooriumi assessor. Asutas 1721 Jüris köstrikooli, mis tegutses aastani 1726, ja õpetas seal ka ise. 1732. aastal koostas keelekäsiraamatu „Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache” ("Lühike sissejuhatus eesti keelde"). See sisaldab lühikest grammatikat, ulatusliku eesti-saksa sõnaraamatut (umbes 7000 sõna; tugineb Salomo Heinrich Vestringi materjalidele), 525 vanasõna ning kõnekäändu, 135 mõistatust ja õpetlikke moraliseerivaid kahekõnesid. Aastast 1728 juhtis Helle Piibli tõlkimist ja hiljem, 1739, Tallinnas selle väljaandmist. „Piibli Ramatu” tõlge avaldas olulist mõju eest...
Kodukirjand Kõik pole kuld, mis hiilgab On hämmastav, kui palju erinevaid vaatenurki ja tähendusi võib leida ühele viiesõnalisele rahvaütlusele. Eks see olegi üks põlvest põlve rahvasuus levitatavate vanasõnade väikene ime. Nende kaudu antakse edasi tarkust, mida pole õpitud raamatutest ega võõrastel maadel reisides vaid mida on siinsamas oma igapäevast tööd tehes nähtud, oma igapäevast elu elades kogetud ja oma lähedastelt kuuldud. Igakord kui me teeme oma elus vea, hoiame me oma lapsi seda viga kordamast ning nemad omakorda enda lapsi. Nii käivad meiega kaasa põlvest põlve ka endas hoiatusi ja õpetusi peitvad vanasõnad. Milliseid õpetusi siis kätkeb endas see rahvatarkus. Kõigepealt hoiatab vanasõna petliku välimise poole eest. Enamikul juhtudel on just inimese nägemismeel, see mis ümbritsevaid asju esimesena tajub. Teist inimest hindame me ikka esmalt t...
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemak...
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühi...
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Minu nõuanded konfliktiga toimetulekuks Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, siis kakelda ei saa üksinda. Ilmselgelt lõppeksid paljud tülid tunduvamalt kiiremini ega tooks kaasa niivõõrd suuri probleeme, kui inimesed lõpetaksid teineteiste süüdistamise. Usun, et konfliktid tekivad tihti tolerantsuse puudumisest. Meile ei meeldi, kui mõni inimene on välimuselt erinev, suhtub elusse teisiti või käitud meile vastuvõetamatult. Juba ajalugu räägib suurtest konfliktidest, mis tekkisid erineva nahavärvi, keele, usu ja kultuuri tõttu. Neist neljast tegurist, mis on tekitanud konflikte läbi mitmete sajandite, on tänapäeval kõige mõjuvõimsamad rassism ja religioon. Kuigi minu arust on viimane neist tõsisem probleem. Nimelt ei rünnata sõjaliselt riike ja piirkondi, kus elavad negriidse- või mongoliidse rassi esindajad. Kahjuks leidub veel 21.sajandilgi kohti, kus pidev sõjategevus on tingitud erinevate...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
Rõõm on meeleolu, mida iseloomustab rahulolu. Sul on hea meel, kui kõik läheb elus hästi. Mida teha aga muredega? Kas ka muredest võib leida midagi head? Muresid on mitmeid ja erineva ulatusega. Väga suur probleem on, kui juhtud kodust ilma jääma. Mures ollakse, kui tulemas on midagi pingelist, näiteks eksam. Kõikide suuremate muredega on hea pöörduda kellegi poole, olgu see siis vanem, sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi...
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Tihti on kergem usaldust kaotada, kui võita. Kes meist poleks kogenud usalduse kaotust oma sõbralt. Vahel lipsab sõbra usaldatud saladus üle huulte. Muidugi võib ka sõber sinu enda saladuse välja rääkida. Kogemata lobisetud saladuse puhul võib andestada, kuid kui saladus räägitakse välja eesmärgil, et teisele haiget teha, on see andestamatu. Minu sõbrannal on olnud juhus, kus oleks parem olnud vaikida kui rääkida. Ta usaldas kõik saladused oma sõbrale. "Usaldas" just sellepärast, et nad läksid omavahel tülli ning ei suhelnud enam. Mu sõbranna ei suutnud sellega leppida, et nad omavahel tülis on ja hakkas oma parima sõbra saladusi välja rääkima. See tegi asja ainult hullemaks, keegi ei tahtnud enam tema sõber olla. Ta sai aru, et oli valesti teinud ja ta maksis ka selle eest kallist hinda, kuna mõnda aega polnud tal ühtegi sõpra. Tänaseks on tüli unustatud ja tal piisavalt sõpru ning ta pole en...
Huvitavaid fakte Itaaliast.. Kui itaallane kodus lõunat sööb paneb ta alati teleka mängima sest, siis tulevad sealt uudised, pärast uudiseid tuleb igalt itaalia kanalilt programm ,,Gusto" (maitse), kus tutvustatakse erinevaid retsepte. Mitte ükski itaalane pole kuulnud dieedist mille kohaselt pärast kella kuute õhtul enam ei sööda. Itaalias on üksi söömine tabu, toitu tuleb nautida koos nauditava seltskonnaga, mida rohkem seda parem! Ilma õhtusöögita Itaalias elada ei saa. Itaallase jaoks on õhtusöögita jäämine kõige karmim asi, mis juhtuda võib. Cappuccinot juuakse ainult hommikul, jumala eest mitte mingil muul ajal ja selle kõrvale peab ilmtingimatta magusaid saiakesi sööma. Itaallased jõuavad õigeks ajaks ainult sööma, igale poole mujale hilinevad nad peaaegu alati. Vein ei ole itaallaste meelest alkohol ning nad pahanavad juhul , kui keegi veinist purju jääb. Kui märkad Itaalia turul midagi mida soovid, kuid see on liiga kallis,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
