Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vanasõnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karda, hunti, kardab, kurjus, õiglus, kohut, tükk, juku, prillid, lootma, seppMis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle! 22. Targem annab järele! 23. Kui midagi teed, tee hästi! 24. Töö õpetab tegijat! 25. Terav keel tõstab tüli! 26. Varga peas põleb müts! 27
56.Käsi peseb kätt. 57.Küll õnnetus õpetab. 58.Kümme korda mõeldud, üks kord tehtud 59.Küsija suu peale ei lööda.. 60.Lahke silm leiab sõpru. 61.Laisal on alati aega küll. 62.Laps noorem, jalg kärmem. 3 63.Lõpp hea, kõik hea 64.Magaja kassi suhu ei jookse hiir. 65.Maitse üle ei vaielda. 66.Meest sõnast, härga sarvest. 67.Mida ei saa jõuga, saab nõuga. 68.Mida üks ei või, seda üheksa võivad. 69.Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. 70.Mida vihaga tehakse, läheb viltu. 71.Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud. 72.Mis täna tehtud, see homme hooleta. 73.Muna õpetab kana. 74.Muna pole targem kui kana. 75.Naer on terviseks. 76.Oled üle koera saanud, saad üle saba ka. 77.Omad vitsad peksavad. 78.Oma silm on kuningas. 79.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 80.Parem karta kui kahetseda. 81.Parem pool muna kui tühi koor. 82.Parem vaikida kui vaielda. 83
7. Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele 8. Hunt sööb, karu kaitseb 9. 0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru 10. Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on 11. Ei karu karule liiga tee 12. Karu elab vanast rasvast 13. Karu ep ole ligidal ial nii kuri, kui teda eemalt kisendatakse 14. Karu imeb ikka talvel käppä 15. Karu kardab kõige enam oma kellukesi 16. Karu kasukas ei karda külma 4 17. Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema 18. Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska
Vot kus pauk! Või veel! Ära räägi ~ märgi! · Sõimuvormelid, mille hulgas saab eristada samuti vormilis-funktsionaalseid alaliike: 1) nimetamised (2. või 3. isikus, kujundid tihti loomariigist): Igavene madu! Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele! 3) ähvardused ja hoiatused: Hoia piip ja prillid! Löön su laiaks! Ma sulle veel ehitan! Nummerda kondid ära! Näitan sulle, kuidas Luukas õlut teeb! Seda ma sulle ei kingi! 4) needmised ja sajatused, mis moodustavad piiriala maagiliste ja retooriliste vormelite vahel: Pipart sulle keele peale! · Tervitused jm. positiivsed (soovi- ja tänu)vormelid; osal neist on samuti olnud varem maagiline funktsioon; tervitus- ja soovivormelitel pole selget vahet. 1) Üldised tervitus-, kohtumis-, lahkumisvormelid: Tere! ~ Tervist! ~ Tervitus! ~ Servus
Renum omnium initia oparva sunt kõikide asjade algused on väikesed. Res nostra agiturasi puudutab meid. Respice finemarvesta tulemust, seda, kuhu sa tahad välja jõuda. Res severa est verum gaudiumtõeline rõõm on tõsine asi. Ridentem dicere verum naerdes tõtt rääikma. S Sapienta est potentia teadmine on jõud. Semper homo bonus tiro est. Hea inimene on lihtsameelne; teda on alati kerge petta. Semper plus metuit animus ignotum malumhing kardab alati rohkem tundmatut häda.si gravis brevis, si longus levis kui valu on raske, siis on ta lühike, on ta aga kerge, siis on ta pikk. Similia similibus destruuntursarnast purustatakse sarnasega. Sine ira et studio ilma viha ja kireta. Singula de nobis anni praedantur euntes aastad lähevad, võttes meilt ühe järel teise. Si vis amari, amato; si vis ab aliis adiuvari, aliis auxilium ferto kui tahad olla armastatud, armasta; kui tahad, et teised sind aitaksid, aita teisi.
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
Tühi kõht on kõige parem kokk. Suvel tee saani, talvel valmista vankrit. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Kingitud hobuse suhu ei vaadata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Aus nimi on enam kui raha. Ükski kivi ei tõuse ilma tõistama. Haigele arsti, tervele vorsti. Pool vaest isata, üsna vaene emata. Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära palju pajata. Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Sile kass, teravad küüned. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. Külla on minna-tulla, oma kodu - elada-surra. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Ka päikesel on plekid.
(W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire) *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) *Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud) *Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais) *On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton) *Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E
Kui elu jagab sulle räbalaid, õmble neist lapitekk Headus on see, mida kuuleb kurt ja näeb pime Teod, mis tegid eile, mõjutavad seda, mida teed homme Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Elu on nagu WCpaber. Mõnikord pühib hästi, teinekord aga halvasti. KUI KARDAD ära tee, KUI TEED ära karda! Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Look , the sky is crying . Mõnikord tahaks lihtsalt ära joosta, et näha, kas keegi tuleb järgi. Kirves unustab kiiresti, puu mäletab igavesti! Igale unenäole tuleb kord lõpp. Parem piinarikas lõpp kui lõputu piin
Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt. Ootab linnas koolituba, Murile nüüd annab kätt: ,,Hüvasti! Küll suvel jälle algab koplis vastne trall. Linnast kosti toon siis sulle, ole vastas väraval..." VIIMANE LAULULIND Poisu tahab kooli Ema, mina tahan kooli nagu Juku, Enn ja Mai! Mängust enam ma ei hooli, sellest juba villand sai. Ilus raamat mulle osta, see, kus palju pilte sees. Tahan koolis targalt kosta, olen ammu täitsa mees. Õpin kirjutama ruttu, osta tint ja sulepea! Siiski ma ei tõsta nuttu, kui ma mõnda veel ei tea. Ema, mina tahan kooli, sääl on naabrilapsed ka. Kodus olla ma ei hooli, tahan minna õppima. Viimane laululind Ju külmaks muutunud päevad, vingelt vihiseb sügisetuul ja harva päikest veel näevad
võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind.
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui
eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta." (Demokritos) · "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." (Aristophanes) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Maeterlinck) · "Ettekujutlus on kõik, see on pilt meile tulevatest kogemustest." (Albert Einstein) · "Filmitäht on inimene, kes istub istub paduvihma käes oma suhkrust toolil. (Marlon Brando) · "Geenius on see, kes oma mõtted alati teoks teeb." (H.de Balzac)
"Ma suren suudeldes su jahtunud huuli." "...et meie suudlus igavesti elaks." "Jumal on surnud. Inimesed on ta tapnud." "Armastus on kõiges, kõikjal, kõik." "Ei armastust võtta saa muu, kui must muld." "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." "Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla." "Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab tegelikult allakäigu heakskiitmist." "Häid romaane kirjutavad inimesed, kes ei karda." "Kuriteod sünnivad kirest või loogikast." "Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on." "Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele." "Üksikisiku saatus on veel tumedam kui rahvaste saatus." "Parem pettuda sõprades kui sõpru petta!" "Elu mõte on elus endas." "Parem teada valesti, kui üldse mitte teada." "Üksildased on samahästi kui surnud." "Surnud pole enam üksildased." "Alati koos aga igavesti lahus."
Tee, mis sa oskad, sellega, mis sul on, ja seal, kus sa oled. (T. Roosevelt) Ära kaota kunagi kannatust, see on viimane võti, mis avab uksed. (A. de SaintExup ry) Kui teil on soov mitte midagi teha, siis palun olge kena ja ärge tehke seda siin. Cambridge'i ülikooli klubi uksel On alati soovitatav rääkida tõtt, kuid nii harva kui võimalik. (A. J. Balfour) Pessimist näeb igas võimaluses raskust, optimist igas raskuses võimalust. (W. Churchill) Südametunnistus on meie hinge aken, kurjus selle kardin. (Tundmatu) Häbi võib ohjeldada seda, mida seadus ei keela. (Seneca) Valetaja on inimene, kes ei oska petta. (L. de Vauvenargues) Vähestele meeldivad nõuanded, kuid vähim armastavad neid need, kes neid kõige rohkem vajavad. (Ph. Chesterfield) Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks. (H. de Balzac) Meie peamine tarve elus on omada kedagi, kes paneks meid tegema, mida me suudame. See on sõbra ülesanne. (R. W. Emerson) Mitte midagi tegemine on kõige raksem töö. (O
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe)
*Sõnad on antud inimestele tema mõtete varjamiseks... *Egoismi tipp-teha testament iseenda nimele. *Ulatad uppujale õlekõrrekese-tema nõuab sinult veel kokteili kah. *Tähtis pole võit vaid osavõtt-niipalju siis kaklemisest. *Taban end peegli ees nägusid tegemas...huvitav kes alustas esimesena? *Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta...(Bias) *Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha,vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus...(Demokritus) *Tee rahast endale Jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat... (H.Fielding) *Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik...(Seneca) *Kui puudub julgus rannik silmist kaotada,siis uusi maailmajagusid ei avasta...(A.Gide)
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. B
) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat. MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi, esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk... Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad. MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt! VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab kurjaks! MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt kostab). PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad
aga Prillisang oli katki. Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn; 2. ained, nt suhkur, jahu, kuld; 3. kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam; 4. haigused, nt gripp, köha, vähk; 5. ainumõisted, nt ida, lääs, minevik. Olulisemad mitmussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. kahest või enamast sarnasest osast koosnevad objektid, nt prillid, püksid, veimed, andmed; 2. rahvakogunemised, pidustused, nt talgud, lihavõtted; 3. haigused, nt leetrid, rõuged, sügelised; 4. ained, jäätmed, nt tangud, rapped, heitmed; 5. inimeste ja olendite rühmad, nt kolmikud, omaksed. Ainsus Ainsus on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale, nt raamat, mees, naine. Ainsus võib väljendada ka mingite asjade terviklikku kogumit, st kõiki vastavaid asju kui abstraktset
teod elasid saja võrra suurendatud kujul kaua rahva suus. Temast räägiti, kuidas ta kord terve hundikarja, kes kibeda külma ajal ta kallale kippunud, palja käega ara kägistanud, nahad maha nülginud ja kered kui jõulukingitused kuuse okstesse riputanud, kust neid siis nälginud suguvennad halastades maha rebinud ja ausasti oma tühja kesta matnud; kuidas ta kord targema rahva suust kuulnud, et vanal ajal olnud üks väga rammukas mees, Simp-son või Sampson, kes sada hunti või karu sabapidi kokku sidunud, mispeale tema, Vahur, ühe metshärja, ühe karu, ühe hundi, ühe metskuldi ja veel mõne muu tigeda eluka kinni püüdnud, imetaltsaks teinud ja selle põrgukutsikate karjaga läbi küla uitnud; kuidas ta kuused juurtega maa- 12 põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid
lukustatud ust ja küsib, et on seal keegi. ,,Ei! SITT räägib teiega!" Öösel helistatakse ja küsitakse, et kas magad. "Ei tead olin üleval ja ootasin su kõnet".. Ja kui keegi oksendab, siis küsida, et kas sul on paha olla.. "Ei ma niisama naljaviluks olen Oled sa kunagi mõelnud, mis teeb kõige rohkem haiget? Öeldes midagi ja soovides et poleks seda teinud? või öeldes ei midagi ja soovides et oleks ?Ma arvan et kõige tähtsamaid asju on kõige raskem öelda. Ära karda öelda kellelegi, et sa armastad teda. Kui sa ütled, võib ta murda su südame..kui ei, võid murda sina tema oma. Oled sa kunagi otsustanud mitte paar olla kuna kardad kaotada seda, mis sul selle inimesega juba oli? Su süda otsustab kes talle meeldib ja kes mitte. Sa ei saa sundida oma südant. Ta sunnib ennast ise..kui sa seda kõige vähem ootad, või kui sa seda ei taha. Kas sa oled kunagi tahtnud kedagi armastada kõigi teiste asjade nimel, aga teine inimene oli selleks liiga arg
Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" "Kas keegi teab miks lestakala on nii lapik?" Juku: "Ta magas vaalaga!" Õpetaja: "Juku uksetaha!" Õpetaja jätkab siis tundi: "Kas te teate miks vähil on sellised punnis silmad?" Vastus tuleb uksetagant: "Sellepärast, et ta nägi seda pealt!" Ema pahandas Jukuga, kes oli porilompi kukkunud: "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!" "Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkohooli kahjulikkusest:
Tuli Tuhalepast, "huntide juurest inimeste sekka". Kehalt kõhnavõitu, mitte pikk, aastailt üle kolmekümne, valget verd, harv habe lõua otsas, silmad krissis. Ennast täis, uhke, ülbe, tahab tõestada oma suurust naabritele ja teistelegi, põikpäine, teeb riukaid, mille pärast kannatavad teised ja tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6
magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu noaga Riinu peast mõte ja hirm läbi, ta kuulis enne kuke laulu kuidas keegi inimese jalg redelilt alla tuli, varsti pärast seda heitis keegi voodisse pikali. Riinu arvas et eks tondid teavad, pani silmad kinni ja läks magama. Aegamööda jäi Miina ka magama, aga ta teadis et eideke sängis valmis. Tammiste tuuleveskist tükk maad mööda viis tänav paksust metsas läbi alla Saardaru külasse. Siin tõusis maa natukene kõrgemale ülesse, ojalained kohisesid ja teekäijad sealtkaudu silla pealt metsa tõttasid. Oli kaunis kena koheke see Mäeotsa talu, rõõmsa ja rahuliku rahvaga, kes seal elanud olid. Enne kui Kaarna Peep paiga omale ostis ja sinna veski tegi. Nüüdsest oli jäänud uhketest hoonetest vaid mustad suitsenud varemed. Koht oli koledaks tehtud, nii et sinna minekuks ei olnud enam põhjust
kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin Võigemast) töötab seal. Maatüdruk oli tulnud linna, et saavutada midagi suur, kuid täna on selle kiirsöögikoha viimane päev, sest keegi lihtsalt ei käi seal
Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. armastus!..." Surnud elavad omaette, meie omaette." "
.?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong (trompetist) "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock
jääda ega Jussi maha jätta, lükates sellega ümber kõik viimase konksud ja vastuväited; läheb Juss seepeale soosillale Andrest passima, kes pidi kõrtsist koju tulema, paras kilk peas. Juss ei tea isegi, kas ta tõepoolest tahab Andrest tappa või ei, toime ta sellega ei saa, enne tuleb hirm peale. Jalga ta mehele pussiga virutab küll, kuid vastupanu leides ehmub nii et pussi minema viskab ja metsa jookseb. Andres ei räägi kellelegi, mis tegelikult juhtus, alles tükk aega hiljem saab Mari teada, et see ikkagi pole kukkumisest, see jalahaav mis oleks nagu pussiga löödud. Soosillalt jookseb Juss sauna taha ja poob end kuuse otsa üles. Seda ei osanud elavatest keegi arvata, kära on rohkemgi kui tarvis. Eesotsas keelekandjast saunatädi, kogu küla keelepeksjate ja Mari endaga, süüdistavad kõik Mari ja Andrestki. Jussi surm ripub kogu ülejäänud elu nagu kurbuse ja süütunde vari Mari kohal, rusudes ja surudes ta samuti nukraks nagu oli Krõõtki
3. Üks uks, viis tuba? (Sõrmkinnas) 4. Väike valge aidake, musta peaga poisikesi täis? (Tikud topsis) 5. Hõbekepp ja kuldnupp? (Rukis) 6. Mis on magusam, kui vesi, tugevam kui lõvi, sügavam kui meri? (Uni) 7. Lähed rumalana, tuled targana? (Kool) 8. Tuleb kui tahab, läheb kui aetakse? (Haigus) 9. Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all? (Sipelgapesa) 10. Suvel magab, talvel kõnnib, vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) 9.2 Vanasõnad 1. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub 2. Julge pealehakkamine on pool võitu 3. Kes pärast naerab, naerab paremini 4. Mida külvad, seda lõikad 5. Kuri keel on teravam kui nuga 6. Kus suitsu, seal tuld 7. Igaüks on oma õnne sepp 8. Mine rumalaga vaidlema, võta nädalane leivakott selga. 9. Tark teab, mis ta räägib, rumal räägib, mis ta teab. 10. Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet.
suud veega. Aseta münt pudeli suule. 3. Pane käed tihedalt pudeli ümber ja peagi hakkab münt liikuma. Miks münt liigub? Kui kätega pudeli ümbert kinni hoida soojeneb pudelis olev õhk. Soojenedes õhk paisub ja vajab rohkem ruumi. Seetõttu peab ülejääk kuhugi kaduma. Kui õhk pudelisuu kaudu väljub, liigub ka münt. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk 2) KAUGELE KUULDA Tegevus 1. Lõika papist välja umbes 20 cm pikkune ja 7 cm laiune tükk. 2. Tee papitüki ühte otsa auk ja kinnita sellesse nöör. Nöör peab olema nii pikk, et "põristit" oleks kerge pea kohal keerutada. Seo nöör tugevasti kinni, et see keerutades lahti ei tuleks. 3. Kui tahad, kaunista või värvi põristi ära. 4. Voldi selle üks serv kergelt ülespoole ja mine keeruta seda õues. Põrin tuleb sellest, et põristi paneb õhu liikuma, kui seda keerutada , ja nii tekivad lained, mida kuuleme helina. Kõik helid on vibratsioonid õhus toimub edasi tagasi
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi."
annaabi.ee 
