Saarema ja Hiiumaa Elas kord lind nimega Ants ja team sõber kilpkonn nimega Volts.Ats lendas ja Volts ujus ümber maakera mis oli ainuld vett täis ja neil hakkas igav.Nad kuttsusid vanapagana ja jumala,et nentega nõu pidada mida veel teha maale,et siin ei oleks ainuld vesi.Jumal arvas,et teha inimesed ja vanapagan arvas,et teha maa maa alad kus inimesed saaksid olla ja nad tegidki nii.Antsul ja Voltsil ei olnud enam igav kuid nad tegid vanapaganaga kokkuleppe,et kui neil igav hakkab muudab ta nad ka maa aladeks.Ants ja Volts olid nõus sellega ja nad sõllmisid leppingu vanapaganaga.Jumal ei pidanud seda heaks kuid ei suudnud seda ära ka hoida.Ants ja Volts lõbutsesid maal inimestega ja neil ei hakkanud igav kuid ühel päeval hakkas Antsul igav ja vanapagan muutis Antsu väikesks maakas ja pani sellele nimeks Hiiumaa.Voltsil ei olnud ikka igav ja ta ei tundund puutust Antsust, ning ta lõbutses veel tükk aega
selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kratt sai hinge peale seda kui sa olid teinud vanapaganaga kokkuleppe tema raamatusse ja olid andnud talle 3 tilka oma verd. 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)? Nad kasutasid sõstra tilkasid vere asemel, 9. Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Siis kui sa teed sitapiruka söödad selle oma armastusele. Seda kasutas sulane Jaan 10. Anna teosele hinnang! Millest sinu arvates teos räägib? Analüüsi teose mõtet!
Maailma lõppu küll ei leita aga käiakse erinevates huvitavates maades. III Vaatus Kalevipoeg rändab Peipsi lähedal, kus leiab sortsi, kes ta magama nõiub ja mõõga ära varastab. Kui Kalevipoeg ärkab, leiab järve põhjast mõõga ja neab selle ära. Kalevipoeg rändab koos Olevipoja ja Sulevipojaga edasi, kuni jõuab metsas elava vanamammini. Pärast öist seiklust härjapõlvlasega leiab Kalevipoeg põrgu sissepääsu. Põrgus võitleb Vanapaganaga ja päästab neiud tema vangistusest. Kalevipoeg rändab edasi, leiab ühe mõnusa järve ja tahab seal supelda, järves aga ootab teda tema enda neetud mõõk, mis lõikab tal jalad alt ja kangelane hukkub. Kuid isegi taevas ei saa Kalevipoeg rahu, sest Vanaisa(Jumal) arvab et vahva mees nagu ta on, peab ta ka teispoolsuses oma rahvast teenima. Kalevipoeg pannakse põrgu väravat valvama ja kästakse tal selle kohal asuvat kaljut lüüa
ja vastasid vanapaganale: „Alles jah! Olid teisel hiljuti veel kolm poega.” „Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan!” kahetses vanatühi. Karjased olid aga tema salakõnest aru saanud ja rääkisid asja rehepapile. Rehepapp leidis reheahju pealt suure kotitäie kuldraha ja oli nüüd veel rikkam kui mõisahärra ise. Vanapaganaga ei olnud tal aga eluilmas enam tegemist. Paroodia Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes igatpidi oskamatu ja rumal mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnn õnne peale: alati oli vilja üle jäänud, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi igakord tagasi võtma suurema osa viljast. Härra ei olnud sellega üldse rahul, et tema ei suuda
armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina
täna teise ilma kolida. 7. No aga mis nad tast sahvris hoiavad, kus see süüa ei kõlba 8. Aidamees läheb aita tühjaks varastama, kuid härra satub peale ja küsib, mis kott see on. Oskar ütleb, et see on tema vili - tal olevat kahju, et härral nii vähe on ja selle pärast tõi ta kodust oma vilja. 9. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sõstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. 10. Loo põhimõtte. Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuigi leidub muidugi ka erandeid nagu Rehepapp ja kohati isegi tõelist armastust.
7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5
imeesemele; loomamuinasjutt-loomad asendavad inimesi ja neid kujutatakse iseloomudele vastavalt; tõsieluline muinasjutt-tegevus areneb tavaelu raamides; Seadused- kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud Muistend-sündmustik on seotud kindla koha, aja, tegelaste või sündmustega: tekkemuistendid-sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid-seotud Kalevipojaga, Vanapaganaga; kohamuistendid- jutustavad järvede, rändrahnude jne tekkimisest; ajaloolised muistendid- seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega Mõistatus-annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline.
parandada." Alkoholi mõjul astub isa jälgedest välja. Tekitab pöördumatu kahju. Andis kuninga kohustused Olevipojale Kalevipoeg leinas Olevipoega Ema nägemine Vanemad aitavad ja jäävad isegi peale surma KANGELANE Assamalla lahing Tuleb välja tema tarkus Võitlus vanapaganaga Piigade päästmisega tuli välja abivalmidus, kangekaelsus ja kavalus Võitlus sortsidega Vastupidavus, rumalus INIMENE kuld Toob oma rahvale kulda Sepa poja tapmine Uhkeldab oma tegudega. Tegutseb alkoholi mõjul. Nõrgemad Kaitseb alati neid Võlukübar Ei väärtusta olemasolevat
liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada
Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest
Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru
jutulisas(1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. Tori põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii. Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937.a., suue langes sisse 1974 aastal. Tori põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti : Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud
meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud. Hans tahtis preilit näha ning Ints soovitas tal endale kratt teha. Oskar pettis endale Vanapaganalt veel ühe krati. Hans sõlmis Vanapaganaga lepingu, kuid kinnitas seda oma verega ja sai endale lumest krati. Oskari kratt jäi kinni ja Oskar jättis ta sinna ning kratt läks põlema. Tuli muutus ohtlikuks ka majadele ja rehepapp suunas selle teisele poole. Rehepapp vestleb Hansu ja tema uue lumememmega armastusest. Liina jälgis jälle Hansu, kes luges preilile luuletusi. Kodus saab Liina teada tema ja Endli pulmadest. Oskar ning tema naine petavad külmkinga (inimsööjat).
Sarnaselt Eestile on ka eeposes vahepeal rahulikumaid aegu, kuid needki on üürikesed. On vähe sellist aega, millal rahval on võimalus nautida priiust. Isegi kui on vabadusemaiku tunda, siis tavaliselt reaalsus on midagi muud, sest alati on mingi võõrvõim, mis kontrollib kas otseselt või kaudselt. Nii oli ka ,,Kalevipojas", kui oli lõppenud sõda ja taplus, siis riigis ringi liikudes tuli tal pidada uusi võitlusi nii sortsidega kui ka Vanapaganaga. Seega tõelist vabadust ei ole on vaid näilisus. See iseloomustabki nii ,,Kalevipoja" sisu kui ka Eesti minevikku, olevikku ja ilmselt ka tulevikku. ,,Kalevipoja" sündmustik on avaldanud mõju ka Eesti geograafiale läbi paljude muistendite ning tekkelugude. Toompea, Ülemiste järv ning massiivne kivilahmakas seal need kõik on teoses loodud Linda poolt. Laialdasima jälje on jätnud kindlasti kuningas ise kõige lihtsamate tegevustega igapäeva elust. Mürakad
Olid teisel hiljuti veel kolm poega." 4 ,,Ei ma siis küll enam sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale; kust ma ta nüüd enam kätte saan!" kahetses vanatühi. Karjased olid aga tema salakõnest aru saanud ja rääkisid asja rehepapile. Rehepapp leidis reheahju pealt suure kotitäie kuldraha ja oli nüüd veel rikkam kui mõisahärra ise. Vanapaganaga ei olnud tal aga eluilmas enam tegemist. 5 Vanapagana veski Vanapagan juhtunud korra Võnnu kihelkonda Ahja jõe äärde. Jõe kõrged kaldad meeldinud talle väga. Vanapagan otsustanud sinna elama jääda. Aga peavari puudub. Ei muud kui ehitama. Jõe ääres metsa küll kasvamas, metsast saab parajaid palke, aga
sest vend Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse. Härta nimeline neiu tegi ettepaneku restorani minna. Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas
Jüri oli sõjas surma saanud ja Poola mulda maha maetud. Isa ja ema olid aga Otepääle maetud. Taavet oli Matsiga võrreldes palju leebem ning ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem. Talu perenaiseks oli Roosi. Taavet läks alevirestorani. Seinalt luges ta teadet, et Aiastel tuleb enampakkumine. Masinist Elmar meenutas, kuidas ta eelmisel õhtul oli Käol rukkilehte lõpetanud ning peremees tahtnud, et kirja pandaks suurem saak. (Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga, kellel alati kõik viltu veab ning Taavetit Kaval-Antsuga). Nagu ikka hakkasid naabrid Käo Paul ja Taavet teineteise üle nalja heitma. Käo Paul võttis ette isegi Taaveti veksliloo. Taavet oli käinud linnas vanemal vennal (ülikooliskäik jäi pooleli) külas. Karl viis ta tüdrukute juurde ühte kummalisse korterisse. Härta nimeline neiu tegi ettepaneku restorani minna. Seal tulid nende juurde kaks meest, kes väitsid, et nad on Karli koolivennad, kes on rahahädas
Loodust saab hoida, kui vahetada maastur (ökonoomsema) _____________________________ 63 Ja lõpuks, ettevalmistuste olles seljataga, Mis teha? Mees nüüd lonkis ringi, tuju sant ja niru auto vastu. kus ristuvad kolm teed, ta kohtus vanapaganaga. jah, aga mida muud kui enda kasuahnust kiru! Seal lepingule loovutada tuli verd kolm tilka 10. Mehed istusid pika (arhailise) ________________________________ laua taga. 0,5 p 64
Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937. a., suue langes sisse 1974. aastal. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Tori Põrgut on vanasti kutsutud ka "Kuradimäe" ja "Kurjama" auguks. (Tori põrgu 2007) Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti: Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga.
nii, et see pole maapealse elukorralduse süü, vaid inimeste enda viga, kui põrgusse lähevad. Satub kaval-Antsuga kokku. Viimane talupidaja. Vanapagan tahab ka talu pidama hakata, on abimeheks. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav. Elab lihtsa maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks. Tekib probleem, et Vanapagana eit petab sulasega, seniks, kuni vanapagan käib abiks tööd tegemas. Paneb sulase küüni kinni, paneb küüni põlema. Võetakse teenijanna, sellel Vanapaganaga suhe. Kui ei t teada saab, siis on tige. Vanapagana põhjendus eidega lapsi ei saa, kellegagi peab saama. Eit vihane ja sureb ära. Kaval-Ants annab nõu, kui matuseasutuses küsitakse, et kes naine on ja kust tulnud. Kirikuõpetajaga huvitav vestlus. Kirikuõpetaja ei suuda teda uskuda. Vanapganal hakkab elu minema naise kõrval, saavad lapsi. Kaval-Ants ikka rohkem seob teda endaga, võtab lapse sulasteks- abilisteks. Vanem tütar satub Kaval-Antsu poja silme alla, näeb temas naist
sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. On kirjutatud ka kunstmuistendeid, näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik" jt. Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
maetud. Ka isa ning ema olid siit ilmast lahkunud ja Otepääle sängitatud. Aiaste peremeheks sai seega Taavet, perenaiseks oli saanud Roosi. Taavet ei põdenud asjade pärast nii palju ning võttis kõike talus toimuvat rahulikumalt, kui teine vend Mats. Restorani seinalt, mis asus alevis, luges Taavet teadet, et Aiastel läheb enampakkumiseks. Taavet ja Käo Paul olid mehed, kes üksteise üle pidevalt nalja heitsid Käo Pauli võrreldi Vanapaganaga ja Taavetit Kaval-Antsuga. Ühel hetkel läks Taavet linna Karlile, kellel ülikool pooleli jäi, külla. Vend viis ta kuskile veidrasse korterisse, kus ka neide oli. Üks neist tegi talle ka ettepaneku, et minna restorani. Seal lähenesid neile kaks meessoost isikut, kes väidetavalt pidid Karli koolivennad olema ja neil oli raha vaja. Taavet oli joonud ja kirjutas nende vekslile alla hommikul ärgates aga tal enam raha ei olnud, rahakott oli tühi. Paul oli üheksateistkümnendal aastal
Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul (näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta: vägilasmuistendid. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) ''Emajõe sünd'', ''Koit ja Hämarik'' jt). 31. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata
Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul (näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta: vägilasmuistendid. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) ''Emajõe sünd'', ''Koit ja Hämarik'' jt). 31. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata
käkkitegu. Samal ajal oli kuid ka tekkinud hulk inimesi kes hoitsi pöialt Jürkale olles ka ise karistamatult saanud Antsu koertest pureda. Naistes küttis see kirgi ja ainuke asi mis neid peatas oma käsi ümber Jürka viskama oli fakt, et mees liikus ühest kohast teise liiga kiiretsi lammutades mööblit ja muid asju, esemeid mida paanikas üritati evakueerida tulest. Kaua ei suutnud ka eemal püsida politsei ja tuletõrje kes leekide ja Vanapaganaga võitlusesse astusid, kuid enne seda oli keegi tak kustunud Kusta kohal, et ehk tema isa suudab rahustada aga peale lühikest ülestunnistust Kusta poole, et ta ei pea seda tegema, et tema tappis Noore-Antsu siis leekide vahelt kui mehed tähele ei pannud ründasid neid politsei ja tuletõrje ja Kusta toimetati põlvil minema seni kaua kuk Jürka rajus edasi pani. Leegid aina kasvasid ja keegi ei olnud kindel kas Jürka
teisele appi minekut mõeldi, kas tasub ära või mitte. Kuid lugudest tuli ka välja, et vahest maksis ahnus ka kätte, kuid oli ka õnneseeni, kellel vedas, nagu näiteks Imbi ja Ärni, kes olid küla kõige ahnemad vanakesed, kuid raamatu lõpus said lisaks veel kullapaja omanikeks. Alati on lihtsam elada, kui ei sekeldata teispoolsuse või kui küljes pole halbu kombeid ega soovita teistele halba ning ollakse abivalmis. Vanapaganaga sekeldades tuli alati kaasa jamasid, nii said surma ka nõid Minna ja Hans. Andrus Kiviräha raamatu „Rehepapp“ põhisõnumiks lugejatele oli, et elades ausat elu, hoiavad eemale ka pahandused ning halvad asjad, nagu näiteks surm või haigused. 6. Kirjuta 200-sõnaline teose retsensioon. Andrus Kiviräha teos „Rehepapp“ on väga huvitav ja sündmusterohke teos, mis kirjeldab
Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus. Varasemalt on olemas olnud tekkelood ja vanapaganaga seotud kohapärimus, aga praegu ei usuta enam sellesse, vaid antakse lugusid edasi pigem selle eesmärgiga, et mingit kohta atraktiivsemaks teha ja tutvustada inimestele, mida kunagi sealne rahvas mõtles ja uskus. 2. REKLAAMIS. Nõiad ja sensitiivid reklaamivad pidevalt enda valmistatud tooteid ja tegelikult inimesed usuvad neisse ning ostavad meelsasti. (Nt Marilyn Kerro ning tema raamat ja pood Tallinnas). Vahe on selles, et kui
Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda (1839 -1907) innustusel. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta, vägilasmuistendid,. mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõttekordus- ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega.
inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul (näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid, mis sisaldavad fantastilisi seletusi maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest
.. Kaval-Ants on talupidaja, Vanapagan tuleb eidega maa peale. Ants on abimees, annab Vanapaganale loomad ja maad ja ütleb, et küll tööga tasud. Vanapagan on lihtne, töökas, usaldav ja elab maainimese elu. Ükskõik, kui palju tööd ei teeks ja ei arendaks, selle oskab Kaval-Ants tema käest välja petta. Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus korda seada, aga kirikuõpetaja ei usu, et tegemist on Vanakurja endaga. Vanapagan elab edasi selle sulasnaisega ja saavad lapsed. Kaval-Ants võtab lapsi tööle enda juurde sulasena. Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks. Enne veel matab laste ema. Surivoodil tunnistab üks V poegadest, et tappis noore Kaval-Antsu õe võrgutamise eest
annaabi.ee 
