Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saarema ja Hiiumaa (0)

1 Hindamata
Punktid
Saarema ja Hiiumaa
Elas kord lind nimega Ants ja team sõber kilpkonn nimega Volts.Ats lendas ja Volts ujus ümber maakera mis oli ainuld vett täis ja neil hakkas igav.Nad kuttsusid vanapagana ja jumala,et nentega nõu pidada mida veel teha maale,et siin ei oleks ainuld vesi.Jumal arvas ,et teha inimesed ja vanapagan arvas,et teha maa maa alad kus inimesed saaksid olla ja nad tegidki nii.Antsul ja Voltsil ei olnud enam igav kuid nad tegid vanapaganaga kokkuleppe,et kui neil igav hakkab muudab ta nad ka maa aladeks.Ants ja Volts olid nõus sellega ja nad sõllmisid leppingu vanapaganaga.Jumal ei pidanud seda heaks kuid ei suudnud seda ära ka hoida.Ants ja Volts lõbutsesid maal inimestega ja neil ei hakkanud igav kuid ühel päeval hakkas Antsul igav ja vanapagan muutis Antsu väikesks maakas ja pani sellele nimeks Hiiumaa.Voltsil ei olnud ikka igav ja ta ei tundund puutust Antsust, ning ta lõbutses veel tükk aega.Kuid lõpuks hakkas Volts Antsust puudust tundma ja läks Hiiumaale ja nägi mis oli Antsust saanud ja ta ei tahdnud selliseks saada.Volts hakkas endale uut parimat sõbra otsima kuid tal ei õnnestunud see ja tal hakkas varsti igav.Vanapagan sai aru sellest ja läks Voltsi juurde.Ta küsis kas ta tahab minna Antsu kõrvale või kaugemal.Volts üritas põgeneda kuid see ei õnnestunud tal ja ta muudedi ka maa alaks mille nimeks pandi Saarema. Niimodi tuli eestile kaks maa ala veel juurde mis pandi üksteise kõrvale.Volts ja Ants ei saanud enam kunagi oma endist kuju tagasi ja nad on siia maani alles eestis ning nendel elatakse.vanapaganad ei nähtud ka enam kunagi ega ka jumalat.Räägitakse,et nad hävitasid teineteis kuna nad ei saanud enam läbi.Aga niimodi tuli eestisse Saaremaa ja Hiiumaa.
Saarema ja Hiiumaa #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ligon456 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve

Kirjandus
Põrgupõhja uus vanapagan - A-H-Tammsaare
6
rtf

Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare

Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud

Kirjandus
Vaatamisväärsuste legendid
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. Hiiu, Saare ja Muhumaa olnud sel ajal veel üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare, Muhu ja Hiiumaa. Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. SuurTõllu poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast

Ajalugu
Mahtra sõda kokkuvõte
15
doc

Mahtra sõda kokkuvõte

Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et

Kirjandus
Mahtra sõda Eduard Vilde
15
docx

Mahtra sõda Eduard Vilde

Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku

Kirjandus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu analüüs
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun