Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas
1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a
,,Kosmoselaev Maa" edasikestmine ökonatsid Rahvuslus: · rahvused inimkonna loomulik jaotus · iga rahvus unikaalne · rahvus on poliitilise legitimeerimise ja inimese vabaduse allikas · rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke)
Mida vähem sellest tean, seda rohkem too teema mind ka huvitab. Muidugi oleks see põnev ka siis, kui minu teadmised laulva revolutsiooni kohta oleksid täiuslikud. Seega tuleb sinnapoole pürgima hakata ja tollest juhtumist rohkem teada saada. Kõikide eelnimetatud sündmuste kohta tahaksin ma kindlasti rohkem teada. Eesti koolides ei pöörata kõige tähtsamale Eesti ajaloole piisavalt tähelepanu. Kas on tähtsamad teadmised näiteks vanaajast või meie oma väikese Eesti minevikust? Ajalootundides võiks rohkem tähelepanu pöörata Eesti ajaloole, kuna arvatavasti tekiks siis rohkem huvilisi, kelle jaoks tundub eestlaste pikk ja raske võitlus selle nimel, millises riigis me hetkel elame ja kes me oleme, põnev. Mida rohkem huvitab inimesi, eelkõige noori, eestlaste minevik, seda kauem on meil võimalus säilitada Eesti kultuur just sellisena, nagu meie esivanemad selle lõid.
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kanna...
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus
Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori. Mis on skolastika? Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine
4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid. 5) Kirjeldada noorsootöö kujunemisprotsessi alates antiikajast? Kirjalikud mälestised, mis sisaldavad noorsoo õpetamise ja kasvatamisega seonduvat, leiduvat vanaajast. Noorsootöö algus seondub 18 saj lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga, mil noored asusid elama maalt linnadesse ning hakkas kujunema linnanoorte subkultuur. Vahepeal loodi 1844 Londonis esimene noortele meestele suunatud organisatsioon NMKÜ. 1878- Girls Club Union. Noorsootöö mõiste tuleb kasutusele 1920-ndate lõpul ning 1999 a võttis Riigikogu vastu noorsootöö seaduse. Esimesed koolid tekkisid vanaaja idamaades IV- III aastatuhandel eKr.
muutumatuna, seevastu planeetide suhteline asend muutus võrdlemisi lühikese aja jooksul märgatavalt. Planeetide hulka arvati ka Päike ja Kuu. Algselt samastati taevakehi jumalate ja vaimudega. Taevakehi ja nende liikumist seostati näiteks vihma, põua, aastaaegade ja loodetega. Arvatakse, et esimesed "kutselised" astronoomid olid preestrid, kes pidasid taevast jumalikuks, mistõttu astronoomia ongi vanaajast peale seotud astroloogiaga. Arvatakse, et vanaaja astronoomilise otstarbega ehitistel (näiteks Stonehenge) olid ühtlasi kultuslikud funktsioonid. Kõigis vana aja kultuurides oli taevakehadega seotud nähtuste uurimine erineval kohal. Astronoomia kui teadusharu jõudis oma õitsenguni alles renessansiajal, kui seda hakati tunnistama kui teadust universumi geomeetrilisest ehitusest, mis ei pühendunud veel taevakehade liikumise füüsikaliste põhjuste uurimisele.
kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna./. 19. saj. eraldusid Mandri-Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem omaks võetud enamikus Ida-
maganud mees seotagu kinni ja visatagu vette- verepilastuse karistus on nõrgem kui poja mõrsjaga magamine. Hammurapi seadused arvatakse olevat moodustanud reformseadusandluse, mida küll kõikjal ellu ei viidud. Need ei esinda täielikku seaduste kodifikatsiooni- seega on igapäevaseid, teistest allikatest tuntuks saanud institutsioone käsitlemata jäänud. See tuleneb allika reformaatilisest iseloomust, mis on küllalt tavaline vanaaja seadusandluses. Vanaajast tuntud ja kehtivat ei peetut vajalikuks reguleerida ega isegi kirja panna. Kõik kes vajasid teadmisi 5 Euroopa õiguseajalugu- erik Anners 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurapi Hammurapi 18.11.09 14:21 7 http://www.horisont.ee/node/165 artikkel Horisondis` Võimuvõitlus muistses Lähis-Idas` 18.11.09 14:24 5 õigusest tundsid nagunii põhilisi õigusreegleid8. Seega on ühiskonnas toimimisel suur tähtsus ka tavadel. Ajalooline tagapõhi
(Lisa 3). Samuti on ka kliima see, mis läheb paljudele peale. Suve ajal on seal väga soe, aga on soe ka muudel aegadel, mis on paljudele põhjamaade turistidele oluline. Kindlasti on üks vaatamisväärsus juba Egiptuse linnad, alustades Aleksander Suure poolt ehitatud Alexandriaga ning lõpetades praeguse pealinna Kairoga. Linnades on jäänuseid Vana-Egiptusest ning Alexandrias olev raamatukogu, mis oli suurim raamatukogu vanaajast. Kõige olulisem on kindlasti turistidele just see, et Egiptuses on ainus alles olev vanaaja 7-st maailmaimest : Giza püramiidid. Võib julgelt öelda, et see on üks peamsitest põhjustest miks inimesed külastavad Egiptust. See võimas ehitis, mis saadi valmis 2570 e.m.a. täiesti inimjõul. Kindlasti pakub huvi ka Karnaki tempel, mida peetaks üheks 10-st inimtehtud reisiimeks, seal on muidugi ka Giza püramiidid. Oluline on Eesti turistidele kindlasti Sharm El-Sheik
Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna
n ,,Kosmoselaev Maa" n Edasikestmine n Sotsiaal- vs süvaökoloogiline suund Rahvuslus/natsionalism ® Rahvused inimkonna loomulik jaotus ® Iga rahvus on unikaalne ® Rahvus on poliitilise legitimeerimise ning inimese vabaduse allikas ® Rahvused vajavad omaenda riiki, selle olemasolu muudab maailma vabaks ja harmooniliseks ® Hinnatav on lojaalsus oma riigi suhtes Rahvusluse ajalugu ® Hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast ® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus. ® Mussolini, Hitler jt. Vererahvuslus, genotsiid Rahvusluse mudelid ® Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal ® Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj ® Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke
Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja Breslaus tapeti kokku rohkem kui 10 000 juuti. Rituaalmõrv Rituaalmõrvad on pärit vanaajast, kuid kristlased kasutasid seda süüdistust juutide vastu XII sajandi Inglismaal. Kuulduste kohaselt tapnud juudid kristlaste lapsi oma rituaalide teostamiseks ja seda eriti enne ülestõusmispühi. Neid fabritseeritud süüdistusi tunti ka veresüü laimu nime all. Selle süü alusel sai oletatavatest ohvritest kultus, mis põhjustas tuhandete inimelude huku kogu Euroopas. Väikese Lincolni Hugh lugu pandi kirja ka Chauceri raamatus Prioress' Tale (nunnakloostri ülema lugu)
süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks kividega surnuksloopimine, käe maharaiumine; abielu on varaline tehing; õ süsteem kohustuslik mitte ainult kindlas riigis, vaid kõigile moslemitele maailmas/. /Vanaajast tuntud - Rooma linna ja impeeriumi õ. süsteem (*Rooma õigus) sellel nii oluline osa, et vahel nimetatakse rooma õiguseks tsiviilõigust tervikuna./. 19. saj. eraldusid Mandri- Euroopa õigussüsteemist 2 allsüsteemi: *romaani e. prantsuse õ. süsteem /reguleerida vaid üldpõhimõtted/ ja *germaani e. saksa õ. süsteem /reguleeritakse kõike keerukalt ja aeganõudvalt notarid, kinnistusraamatud jne, Rooma õ suur mõju). Germaani süsteem
läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne-
2. Säilitati eesti keel ja rahvus,kuna Lääne-Euroopast ei tulnud mässuliselt koloniste.Teistsugune võinuks olla olukord kui Eesti oleks alistatud ja ristitud vene vürstide poolt. Liivimaa ristisõja lõpp Kui Eesti oli vallutatud,suunasid ordu ja Riia piiskop rünnakute põhiraskuse lõunasse.Kuramaa alistati alles kolmandal katsel ning 1290.aastal andsid alla ka semgalid.Sellega oli Liivimaa ristisõda lõppenud. PILET 19 1.Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma impeerium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine sai alguse 375.aastal mil hunnid tungisid Aasia sisealadeslt Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker
732. aastal toimus Poitiusi lahing Prantsusmaal, kus peatati araablaste sissetung Euroopasse. Bagdadi kalifaati loetakse araabia riigi hiilgeajaks. 9. sajandist hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid uued väiksemad kalifaadid, kuigi kõikidel riikidel oli oma valitseja oli neil ühine keel araabia, usk moslemid. 11. sajandil tulid Kesk- Aasias võimule Türgi väepealikud ja tungisid Pärsiasse ning Mesopotaamiasse. 2) Hiina riik ja ühiskond keskajal ( 34 ) Juba vanaajast peale olid Hiinat valitsenud keisrid ja nii jätkus see ka keskajal. Keiser valitses riiki paljude kõrgelt koolitatud ametnike abil. Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse ( 479 551 ) õpetustest. Selle kohaselt oli igal inimesel ühiskonnas täita oma roll. Keisri ülesanne oli valitseda riiki õiglaselt tarkade nõuandjate abil ja esivanematelt päritud tavade põhjal, rahvas pidi aga talle kuuletuma.
teiste jumalate lugusid. Kristlased olid ranged monoteistid, selle pärast ei saadud tuua ohvreid Rooma keisrite altaritele. Üritasid seda muu-usuliste ehk paganate seas levitada. Teised uskusid, et keeldumine teiste jumalate austamisest toob kaasa karistusi kristlaste piirkonnas.Kristlus oli rooma riigis keelatud. 46a kiusati esimest korda kristlasi riiklikult taga, süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad
annaabi.ee 
