Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana-kreeka riik ja ühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, sparta, polis, orjad, linnriik, deemos, aristokraatia, lakoonika, maakonnas, spartiaadid, lips, hansagümnaasium, omavalitsusel, kollektiiv, täieõiguslikud, kogukond, polised, korintos, mileetos, sürakuusa, kohuseks, rahvakoosolekud, küsimusi, riigiametnikud, juhtimiseks, akropol, aristokraadid, kaubandusega, kodanikuõigused, sõjavangidKreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1
seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel. Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine:
kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3 .oskab iseloomustada demokraatiat ja aristokraatiat Ateena ja Sparta näitel: asukoht, kodanikkond,
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Ühiskond Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15
lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik kiri unustati, rahvaarv vähenes, välissuhted katkesid, losse ei taastatud, rajati kolooniaid. Tsivilisatsiooni uus tõus ehk arhailine ajajärk Aeg 8-6.saj. e.m.a. Tegevusalaks karjakasvatus, põlluharimine. Iseloomulik - Seaduste üleskirjutamine, ühiskonna kihistumine, välissidemete taastumine. Linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena. Kreeka-Pärsia sõjad 5. Saj e.m.a. Tegevusala Pärslased alistasid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad. Iseloomulikud tunnused - Klassikaline ajajärk 5.-4. Sajandi I pool e.m.a. Rahva eneseusk tõusis. Iseloomulikud tunnused 2. Minose ja Mükeene kultuur Minose kultuur u. 2000 eKr Mükeene kultuur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime tuntuma lossi Mükeene järgi.
Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas · Kolonisatsioon Mustal merel ja Vahemerel(Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa), kaubandus tihenes raha · Vaimne tegevus: alfabeet(foiniikia tähestikust), Homerose eeposed · Kunst: 1. Arhitektuur templiehitus, algselt palkidest, hiljem kivist (dooria stiilis); 2. Skulptuur arhailine naeratus, kange poos, Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt
Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine. Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid. Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks. Alfabeet
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid
c. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): · Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. · Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. · Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. · U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus.
*Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, sdades vangi langenud vi vrsilt sisse ostetud inimesed; orje kasutati kikides eluvaldkondades, nad olid sageli abit jud raskemate ja ebameeldivamate tde tegemisel. Kreeka polis erines VanaIdamaades valitsenud riiklikust korraldusest: Kodanike olemasolu. (kodanike igused ja kohustused; kodanik on vaba inimene ja tema peamine kohustus on sjav eteenistus) Vabariigi idee riiki juhtisid valitavad riigiametnikud; vimuvahetuse süsteem oli demokraatlik; rollegiaalsus Kujuneb v lja demokraatia idee igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises.
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht
-VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased
Vana-Kreeka riigikorrad: Ateena ja Sparta näitel Kreeka tüüpiline linnriik, polis, oli suhteliselt väike, koosnedes asulast ja selle lähiümbrusest. Polist valitsesid kodanikud ning nemad moodustasid ka linna põhilise kaitsejõu. Kodanike seast jäid välja naised, orjad ja võõramaalased. Rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan, osalesid ainult kodanikud. Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga
Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat. Kuningas oli ka ülempreester. HAMMURAPI SEADUSED Hammurapi oli Babüloni kuningas, kes ühendas kogu Mesopotaamia enda võimu alla ja rajas Vana-Babüloonia riigi. Kehtestas seadused.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht tihenesid sidemed v�lismaailmaga foiniiklaste vahendusel v�eti taas kasutusele kiri hakati korraldama ol�mpiam�nge, mis omandasid �lekreekalise t�htsuse kolonisatsioon V�ike-Aasia rahvaste eeskujul hakati raha m�ntima linnriiklik korraldus t�htsamad linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena (Balkanil); Mileetos (V�ike-Aasia l��nerannikul); S�rakuusa (Itaalias) seadused, mis andsid linnriigi koosp�simisele piirjooned tuli ette riigip��rdeid ja v�imuhaaramisi Sparta t�usis v�imsamaks linnriigiks L�una-Kreekas Ateenas l�petas Solon aristokraatia ja kehtestati demokraatlik riigikord *********************************************************************************** ******* ARHAILISE & KLASSIKALISE PERIOODI ELUOLU
vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S
saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja täiustamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele. -Peaaegu kogu Kreeka kirjasõna pärineb aristokraatidelt.
asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt. Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord
Kreeka ühiskond koosnes: (alates tähtsamast): Aristokraadid{olid suurmaaomanikud} (tegelesid poliitikaga ja kultuuriga), talumehed{väikemaaomanik}(sissetuleku tagas maa), käsitöölised(sissetuleku tagas käsitöökoda; osades linnriikides ei arvatud enam kodanikes), orjad(neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil). Ateenas oli 5 sajandil kodanike umbes 40000. Oli umbes 80000 kodanike naisi ja lapsi ja sama palju oli ka vabasid mittekodanikke{metoigid}. Orje oli umbes 200000. Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000-60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne{meeste võim}. Sparta ori kuulus riigile, riik määras, kus ori olema peab(oli maa külge kinnistatud ja haris seda iseseisvalt); tohtisid omada perekonda ja vara. Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule; ei tohtinud omada perekonda ega vara.
varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh
· Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud. · Selle aegne Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, see tähendas et naisel ei olnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel
kodanikkond, linnriigi valitsemine jne. Polis linn koos teda ümbritseva maaga ja seal elavate inimestega. Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi tasuta) Demokraatia Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid
3.Arhailine ajajärk Peale tumedat ajajärku hakkas elanikkonna arvukus suurenema, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud
ühiskonnakorraldus funktsioneerida. Orjade hankimise viisid: sõjavangid vaesunud kreeklaste orjaks müümine võõramaalastest orjade ostmine Orjade tööjõudu kasutati massiivselt ( % sõltus riigi eripärast ); võimaldas vabadel kreeklastel tegeleda: iseenda harimisega riigi- ja ühiskonna asjadega kunsti ja filosoofiaga jne Orja loeti peremehe varaks, kellega võis vabalt ringi käia ( tapmist tauniti, aga ei karistatud ). Orjad tegid raskemat füüsilist tööd ( v.a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana- Kreeka peamiseks tööjõuks. Poliste kujunemine: Polis Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga. Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU
annaabi.ee 
