Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valkude biosüntees". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgud, ensüüm, nukleotiid, ensüümid, valgusüntees, dnal, biheeliks, translatsioon, biosüntees, polümeerid, rakuorganellide, nahatekised, karvad, sõrad, kabjad, kaitsefunktsioon, antikehad, transportfunktsioon, liitvalk, hemoglobiin, söön, tõsised, amülaas, lagundab, tärklist, suhu, nukleotiidid, uratsiil, tümiin, monomeer, transkriptsioonValkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad
molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.
pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates.
- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagunemisel vabaneb energiat kõige enam: a) valkudest b) nukleiinhapetest c) sahhariididest d) lipiididest 12. Riboos on: a) aminohape b) monosahhariid c) nukleotiid d) lipiid 13
Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine.
translatsioon. Stoppkoodon- mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Kes/Mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. Ehitus- GENOOM- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. KAPSIID ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. LÜÜTILINE- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed
V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine, kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valgusüntees toimub ribosoomides. Peptiitsidemed. 11. Missugune on valgu molekuli struktuur?( Primaar- tertsiaarstruktuur)Oskate iga
Kaks uurimisobjektide gruppi: kontroll- ja eksperimentaalgrupp. Peavad olema sarnastes tingimustes, ainuke erinevus uuritavas teguris ehk muutujas 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine võrreldakse kahe grupi vaatlustulemusi. ORGANISMIDE KOOSTIS Keemiliste elementide sisaldus rakkudes Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik (HONC) moodustavad kokku 98 % raku keemiliste elementide kogumassist. Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained: vesi Orgaanilised ained: Valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped(DNA, RNA) jne Anorgaanilised ained organismis Vesi · Hea lahusti · Osaleb keemilistes reaktsioonides · Aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri Vee molekul on dipolaarne. Lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid polaarseid orgaanilisi ühendeid. Molekulid moodustavad vesiniksidemeid. Katioonid K+ ja Na+ - osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja rakkude tsütoplasmas
Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on.
aminohappelise järjestuse, toimub geneetilise info lahtimõtestamine). Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA (informatsiooni-RNA) molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusel saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid, mis osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Tegu on matriitssünteesidega, mis tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Pärilikud tunnused avalduvad paljude valkude koostoime tulemusena. Promootoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast
Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja kromosoomi struktuuri muutusi ja replikatsiooni regulatsiooni. DNA sünteesi viib läbi ensüüm - DNA-sõltuv DNA polümeraas, kusjuures substraatideks on desoksü-nukleosiid 5'-trifosfaadid. 2. Transkriptsioon - RNA süntees. Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab molekulaarbioloogias RNA sünteesi DNA matriitsi alusel. RNA sünteesi regulatsioon on geeni aktiivsuse regulatsiooni põhiline tase. Seega on transkriptsiooni regulatsioon väga oluline makromolekulide sünteesi kontrollmehhanism. Transkriptsiooni viib läbi DNA-sõltuv RNA polümeraas. RNA polümeraase on väga palju erinevaid tüüpe. Eukarüootides on kolm erinevat RNA polümeraasi, mis sünteesivad erinevaid RNA molekule
∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-,
FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-,
organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse
valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed
valgu esimeseks struktuuriks. Nt insuliinil on see Phe- Val- Asn- Gly....jne. 3. Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse
1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia. Uuritakse nii eukarüootseid kui ka prokarüootseid rakke. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused.
Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende
3. Aminohapete lühiiseloomustus. Nende koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH, molekuli ülejäänud osad R varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Sellest tulenevad nende mitmesug keem om-d. 2 amonohappe omavah reag moodustub ribosoomis nende vahele peptiidside, tekib valk. Katseklaasis reaktsioon ei toimu! 4. Valkude lühiiseloomustus. Aminohapetest moodustunud polümeerid, moodustuvad vaid elusorganismides, st on biopolümeerid. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke. Valdav osa koosneb 1 ahelast, kuid osa ka 2st või 3st. Ei ole lineaarsed ja tasapinnalised, vaid omavad ruumilisi struktuure, nt heeliks, gloobul. Denaturatsioon- kõrgemat järku struktuurid hävivad, kuid peptiidsidemed ei katke. Renaturatsioon- struktuur taastub. Organismides lagundat valgud aminohapeteks ensüümide
Taime rakkudes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad selgroogsete loomade (ka inimese) punalibledes hemoglobiini koostisesse, kus need aitavad O2 molekulidel seostuda punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah
iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett
Rohelistes taimedes moodustuvad glükoos ja frutoos fotosünteesi tulemusena, selle oksüdeerumisel vabaneb energia, mida saab kasutada elutegevuses peamine energiaallikas organismis!!! Oligosahhariid kahe monosahhariidi ühinemisel tekivad (nt glükoos + fruktoos = sahharoos(roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa)). Linnasesuhkur e maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Ka oligosahhariite kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid e polümeerid looduslikeks polüsahhariitideks on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Fotosünteesi käigus moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites tärklise kujul (kui fotosüntees lakkab, nt talvel, siis kasutab taim varutud tärklist energia saamiseks lagundavad uuesti glükoosi molekulideks). Tselluloos võib moodustada kuni 50% varrega taimede massist, sest taime rakukest koosneb enamasti tselluloosist. Glükogeen on on loomne tärklis
4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16
jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse
2) keskmine – puudu kuni kaks AH’d: pähklid, riis, soja, kartul, kaer 3) madal kvaliteet – puudu rohkem kui 2 AH’d: nisujahu, oad Keskmiselt 0,8g/kg kohta/ päevas tarbida valku on ok. 1,5g/kg/päevas, kui tahta lihasmassi kasvatada. Üle 2g pole kasu. Valgu ületarbimine: suureneb koormus maksale (toodab uuriat – valgu lagundamisel aminohappe vabastatud lämmastik) ja neerudele (uriin). Suureneb veekadu. Funktsioonid: 1) Ensümaatiline. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. Ei tööta vitamiinide juuresolekuta. 2) Ehituslik. Rakuorganellides; karvad, küünised, sõrad, suled. 3) Kaitse. Antikeha koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. 4) Regulatoorne. Valgulised hormoonid (nt insuliin, adrenaliin) 5) Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonivalgud – võimelised muutma oma struktuuri ja molekuli mõõtmedi
Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA
Lk 136 ül 1-8 1. Selgitage geeni mõistet. DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse geeniks. 2. Kirjeldage replikatsiooni toimumist. Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist - see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA-polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 3. Milles seisneb matriitsreaktsioonide olemus? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA
annaabi.ee 
