li i il i d? Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud: 1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab valitsusliit lit liit vanemahüvitise hü iti maksmise k i perioodi i di lapse l 1,5-aastaseks
kodu, perekond, reformierakonnast eristab neid suurem tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele, samas poodlab liberaalset vabamajandust, eesti konservatiivid) 7) Reformierakond (kõige parempoolne, juht Andrus Ansip, pooldab kõige rohkem liberaalset turumajandust, esindab kõige rohkem ettevõtjate huvisid ja keskmisest jõukamate inimeste huvisid, võrdeline tulumaks, madalad maksud, majanduspoliitika sarnane IRLiga) VALITSUSLIIT JA OPOSTITSIOON valitsusliit e valitsuskoalitsioon on need, kes omavad ministrikohti (IRL - 19 kohta riigikogus ja reformierakond - 31 kohta riigikogus, neil on roheliste vaikiv toetus - rohelistel on 6 häält. kui rohelised neid ei toataks, siis valitsuse võiks maha võtta) opositsioonis rahvaliit 6, sotsiaaldemokraadid 10 kohta ja keskerakond 28 kohta
d k koalitsioonilepingud? li i il i d? Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Pere- ja rahvastikupoliitika Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal-, majandus ja õigus- majandus- õigus ning hariduspoliitilised sammud: 1) võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab valitsusliit lit liit vanemahüvitise hü iti maksmise k i perioodi i di lapse l 1,5-aastaseks
II rühm 1. liberalism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab vabameelsust, sallivust, üksikisiku vabadusi ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A
-Teha seadusi RIIGI ÜLESANNE: -Koguda makse -Teha seadusi MUNITSIPAALOMAND on kohalikule omavalitsusele kuuluv asutus. INTELLEKTUAALOMAND- inimese poolt tehtud looming. PÕHISEADUSES on inimese õigused, põhiõigused, riigi valitsejad KOALITSIOON: - IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) - Sotsiaaldemokraatlik Erakond - Eesti Reformierakond KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a. • Kohalikku volikogusse kandideerija peab olema vähemalt 18. a. • Hääletada saab vähemalt 16. a. 16. aastase valimise: + Teismelistega arvestatakse rohkem. + Teismelised saavad arvamust avaldada. + Ärgitab noori tähele panema, mis nende ümber toimub. + Ärgitab noori rohkem poliitikaga tegelema. - Teismelised on kergemini manipuleeritavamad.
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus
Föderatsioon ehk liitriikon iseseisvad, unitaarriiki ei kuulu iseseisvaid osi vaid on ühtne riik 10) Nimeta üks kehtivas Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud: * isikuõigus – õigus elule, vabadusele ja seaduse kaitsele * poliitiline õigus – olla valitud, valida, kuulda organisatsioonidesse, avaldada arvamust * kultuuriline õigus – õigus haridusele, kuuluda kirikusse, säilitada rahvuskultuur 11) Leia õige termin * erinevatest erakondadest moodustatud valitsusliit – koalitsioon * erakonna saadikurühm parlamendis – fraktsioon * valituks osutumiseks vajalik minimaalne häälte hulk – 5% 12) Ühe Eesti erakonna tutvustus. Erakonna nimetus: EKRE eesmärk on meie iseseisvuse kindlustamine Eesti rahva ja riigi huve arvestades. Erakonna põhil baasiks on demokraatia ja võimu lahususel rajanev õigusriik. Mis Sulle meeldis selle erakonna programmis? Minule meeldis nende lubadus arsti abi osas, samas ka on seal veel teisi häid
Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea-, sise-, välis-, kultuuri- ja haridusminister? Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar 18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Koalitsiooon on erakondade ajutine liit. 19) Mida tähendab mõiste opositsioon? V: Opositsioon (vastasseis) koosneb ühest või rohkemast erakonnast , isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile , kes omab võimu.Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene
1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa) *Võõrandatud maade kompenseerimine (summa oli üürike) Koalitsioon- erakondade või riikide liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Sõjanduses on koalitsioon mitme riigi sõjaline liit teise riigi või riikide rühma vastu. *Parlamendi killustatus *4-5 erakonda *Sisepinged (kompromisside tegemine raske) *Valitsuse koosseisud 1920. a põhiseaduse alusel: -16 koalitsioonivalitsust -Keskmine eluiga 10,5 kuud Asundustalu- Mõisate maa riigistati. Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena
. 57) Riigi tähtsaimad sümbolid on Eesti…lipp…… ,riigivapp………………….. ja ……………… riigihümn…………… . 58) Erakondade moodustamise aluseks on,et erakonda saab moodustada 18a EV kodanik(teovõimeline.Erakonnaseadus sätestab erakonna õigusi ja kohustusi.…………. . 59) Koalitsioonivalitsus …… ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. ……………… ………………………………………………………………………………………………………………….. 60) Kohalikud omavalitsused …valmistavad ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi;esindab valda või linna kohtus.Kohalike omavalitsuste olulisemateks
eelarvepoliitika I Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse
Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis) Koalitsioon (valitsusliit) Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda istungjärkude vahel, siis seda saab teha kas president, parlamendi juhatus või 1/3 parlamendi liikmeist. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seaduseid ja otsuseid; valib Vabariigi presidendi ja nimetab ametisse kõrged
olla üle 250 koha. Rahvakojas on 545 kohta. 1920. aastatel sai India Rahvuskongressis Mahatma Gandhi juhtimisel maa juhtiv poliitiline jõud. Selle jõreltulija- kongressi Partei- on valitsenud Indiat enamiku iseseisvusajast. India esimene peaminister oli Mahatma Gandhi lähikondlane Jawaharlal Nehru. Võim jäi Kongressi Partei kätte kuni aastani 1977, mil parlament avaldas Nehru tütrele Indira Gandhile umbusaldust. Peaministriks sai Janata Partei liider Morarji Desai, aga Janata juhitud valitsusliit lagunes aastal 1979. Vahevalitsus kutsus kokku uued valimised ja Indira Gandhi naases 1980. aastal võimu juurde. Sikhidest ihukaitseväelased mõrvasid ta aastal 1984 ja tema järeltulijaks sai poeg Rajiv Singh. Singhi vähemusvalitsuse kõige tõsisem kriis tulenes otsusest anda 49% valitsusasutuste töökohtadest alamate kastide esindajatele(alamad kastid moodustavad 54% India miljardilisest elanikkonnast). Seejärel on valitsust nõrgendanud ka mässud Pandzabis, Kasmiiris ja Assamis
välissuhted, põllumajandus, energia, transport jne. Komisjoni juhib president. Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest. EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest. EU Kohtu seadused on üle liikmesriikide kohtuseadustest ja õigusaktidest. Kui EU Kohus käsib Eestil Riigikohtul midagi muuta oma õigusaktis siis Eesti peab seda ka tegema. 13. Koalitsioon- Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Lobism- Tuleb inglisekeelsest sõnast Lobby, milleks nimetati parlamendihoones koridore ja eesruume, kus toimus istungite vaheajal olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused.
Tüüp: seaduse eelnõu 4. Valitsuse tegevust suunavad tähtsad dokumendid Koalitsioonileping- leping, mis on sõlmitud erinevate erakondade või riikide liidu poolt. See mõjutab riigi arengut: Valitsusliidu majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja heal tasemel haridus. Valitsusliit viib läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis arendavad riiki (nt lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine, tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine). Valitsuse tegevusprogrammi uuendamine: Uuendatakse kord aastas, see on vajalik selleks, et lisada juurde jätkutegevusi, mis on olulised eesmärkide täitmiseks. Siseminister: Direktiivide ülevaatamine, ettepanekute esitamine- ei nõua just erilist pädevust, või? Kui arusaadav see kodanikule on
VIIDATUD ALLIKAD Elering. (2012) Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang [WWW] http://elering.ee/public/Infokeskus/Aruanded/Elering_ tootmispiisavuse_aruanne_2012.pdf (08.12.2012) Elering. Elektri teemaveeb [WWW] https://www.energia.ee/et/millest-koosneb- elektriarve (08.12.2012) Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ja Eesti Reformierakonna (2011) Valitsusliidu programm. [WWW] http://www.reform.ee/UserFiles/Valitsusliit-I.pdf (08.12.2012) Europa.eu. Euroopa Liidu ametlikul veebilehel EL õigusaktide kokkuvõtted [WWW] http://europa.eu/legislation_summaries/environment/tackling_climate_change/l2 8060et.htm (8.12.2012) Kilvits, K. (2012). ,,Majanduspoliitika olemus ja põhimõisted": õppematerjal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. (2008) [WWW] http://www.mkm.ee/public/ENMAK.pdf (08.12.2012) Parves. K
Eesti püsimise võti on haritud rahva käes, seetõttu on haridusvaldkond eelseisvate aastate prioriteet. Tahame viia Eesti hariduse Põhjamaade tipptasemele – meie eesmärk on haritudrahvas ja edukas Eesti. Hea haridus tähendab inimese jaoks suuremat palka, paremat kaitset töötuse vastu ja suuremat pensioni tulevikus. Võimalus saada maailmatasemel haridust annab peredele suurema kindlustunde laste saamisel. Parem haridus tagab tervislikuma ja õnnelikuma elu. Valitsusliit soovib ehitada jõukat Eestit, mis on Läänemere regioonis hästi lõimitud, kõrgtehnoloogiale tuginev ning ekspordile orienteeruv suurte investeeringute sihtriik. Sellise Eestini jõudmiseks on möödapääsmatu jätkata haridussüsteemi ümberkorraldustega. Valitsusliit näeb Eesti tuleviku võtit heas ja kättesaadavas hariduses. Et pakkuda rahvale parimat, seame hariduskorralduses ja õppesisus järgmised sihid: 1
Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 2 Konstitutsioon põhiseadus
enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e. valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tahendab seda, et president on valitsuse juht ehk
" (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne. Tekkisid monopolid: perekond Thyssen; Krupp - relvatööstus; Siemens - kellad, autod; AEG - elektrotehnika. 1.2.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. 1890 sai kantsleriks Bülow. 20. sajandi alguses moodustati hotendoti plokki valitsusliit (juht - B. von Bülow), mis hääletas maksude tõstmise ja hotendotide mässu mahasurumise poolt. Kuid see liit lagunes sisemiste vastuolude tõttu varsti. Võimule tuli mustsinine polkk (sinine - aadlikud, must - vaimulikud) - konservatiivne liit. 1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et
1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia
Kui valime mingi kindla ajahorisondi, näit 100 aastat, siis ei huvita meid see, mis juhtub pärast seda. Praktika näitab, et kogu maailmamajanduse nõudluse modelleerimine konkreetse ressursi kohta on seotud arvukate vigadega. 73 Näiteid Eesti taastumatute loodusvarade kasutamisest Valitsusliidu programmis 2007-2011 on kirjas, et Valitsusliit seab sihiks põlevkivi aastase kaevandamismahu maksimaalselt 15 mln t aastas. See ühtib Põlevkivi arengukava eesmärgiga leida võimalusi põlevkivi kaevandamismahu vähendamiseks, kuigi esialgu on põlevkivi kaevandamise ülempiiriks seatud 20 mln t aastas. Selle sätestamise eesmärk on tagada põlevkivivaru säästlik kasutamine ning pikemaajalises perspektiivis võimaluste leidmine põlevkivi aastase kasutusmahu järk-järguliseks