lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremini – kaotsiläinud hajub hääl saadiku isiklik vastutus USA EE,FIN Lihtkvoot-valimisjaoskonnas kehtivate hääletussedelite summa jagatakse mandaatide arvuga./ 5%künnis-partei peab saama 5% häältest, et saada parlamenti. Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine. Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl. Salajased-valija ei pea tahet avaldama.
Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Kandidaatide registreerimine Hääletamine Häältelugemine valimisjaoskonnas valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkondades Kompensatsioonimandaatide jaotamine Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.
digitaalse algkirja andmisest. Kuigi mitmed skeptikud ning ennast rahvusvahelisteks ekspertideks pidavad isikud on väljendanud umbusaldust e - valimiste suhtes ning kahelnud nende turvalisuses, siis sellegi poolest jätkab Eesti riik e - valimiste kasutamist. Riik eraldab raha küberjulgeoleku tugevdamiseks aastatel 2014-2017, et lisaks kõigele muule vähendada Interneti teel hääletamisega seonduvaid riske (Retel, 2014). Lisaks e - valimistele toimib ka valimisjaoskonnas hääletamine, mida samuti kontrollitakse ning valvatakse. Seega on inimestel võimalik valida kahe turvalise hääletusviisi vahel ning nii on kõigil võimalus osaleda. Usun, et tänapäeva digiajastul muutuvad e-valimised Eestis iga aastaga järjest populaarsemaks. Seda just mugavuse ning vähese ajakulu tõttu. Valitsus ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium töötab selle nimel, et e - valimised oleksid ausad ning
1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab: 1) kandidaatide ringkonnanimekirjad; 2) kandidaatide üleriigilise nimekirja. · Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel.
(nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti) Too konkreetne näide kodakondsuspiirangu kohta:Valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik Too konkreetne näide vanusepiirangu kohta:Valija peab Eestis olema vähemalt 18 aastat vana. 5. Märgi tabelisse õige vanus ja kodakondsus. (5 punkti) (1 punkt kui on õige nii vanus kui kodakondsus)
interneti kohta midagi ja peavad seda seetõttu ebaturvaliseks. Seevastu mina tean, kui võimekad on tänapäeva häkkerid ja kui kiirelt on nad võimelised sisse murdma erinevatesse andmebaasidesse. Tegelikult ei tohiks andmebaasi sisse murdmine olla suurem probleem peaaegu ühelegi inimesele kellel on olemas vastav programm ja natuke IT alast teadmist. Probleemiks osutub, aga see kuidas murda anbebaasi sisse ilma, et seda keegi näeks. Sellest tulenevalt pean ma tunnistama, et eelistan valimisjaoskonnas käimist selle tõttu, et valimisjaoskond on mu kodu kõrval. E-riigi juurde kuulub kahtlemata ka ID-kaart. Ning peab mainima, et ma tõesti kasutan ka seda isikut tõendavat dokumenti. Näiteks siis, kui poes mu nooruse tõttu mult vanust küsitakse. See on minusilmis naeruväärne, et ID-kaarti saab kasutada nii vähestes kohtades, jah tõesti mitte ainult vanuse näitamiseks vaid ka bussiga sõitmiseks ja ID-kaardi lugeja olemasolul ka erinevatesse kohtadesse sisse logimiseks
karistada". Seda sõnumit korrati jätkuvalt ajakirjanduses ja raadios... (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63) Valimissedelid, kus oli valimisringkonna kommunistliku kandidaadi nimi......oli saabunud juba paar päeva varem. Lõikasime täpselt samasuurused valge paberi tükid ja läksime valimisjaoskonda, mis asetses paari minuti tee kaugusel meie kodust ühes koolimajas. Lähenedes koolimajale, nägime midagi sellist, mida kunagi varem ei olnud valimisjaoskonnas nähtud: jõuk relvastatud Vene mundrites sõdureid seisis välisuksel. Sisse astudes kohtasime neid veelgi enam nii teisele korrusele viival trepil kui valimisruumis.... Esitasime isikutunnistused...Üks laua taga istuvatest meestest registreeris meid. Seejärel anti meile tembeldatud ümbrik ja kummalegi uus valimissedel ilmselt igaks juhuks, et äkki oleme endise ehk koju unustanud. Seejärel läksime võimalikult rahulikult sirmi taha, seal võtsime oma tühjad paberid ja panime
Euroopa Rahvapartei fraktsioon (218 kohta), Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (191 kohta), Euroopa Konservatiivide ja reformistide fraktsioon (71 kohta). Kes on Europarlamendis tähtsaim tegelane ja kelle poolt ta ametisse valitakse? Tähtsaim tegelane president Martin Schulz, kes valitakse ametisse parlamendi liikmete poolt. Mitmeks aastaks valitakse Europarlamendi saadikuid ja kus seda teha saab? Liikmed valitakse 5 aastaks. Valimised toimuvad elukohajärgses valimisjaoskonnas ning valimised toimuvad igas riigis samaaegselt. Kes esindavad hetkel Eestit Europarlamendis (2014 - 2019)? Milline on nende fraktsiooniline kuuluvus Eestis ja milline Euroopa Parlamendis? (www.europarl.ee) Kaja Kallas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti Eesti Reformierakond Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Eesti Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis
Oli palju lahendamata tülisi ning õhk vastasseisudest paks. Moskvas loodeti jäärapäiselt impeeriumi koospüsimisele. 17. märtsil otsustasid aga mitmed Nõukogude Liidu liikmesriigid mitte osa võtta üleliidulisest referendumist. Tulemuste järgi pooldas 77,3% hääletanuist Nõukogude Liidu püsimist. See on minu meelest aga vägagi ebaobjektiivne tulemus, sest on väheusutav, et Vene valitsus ei käinud inimestele peale liidu pooldamise poolt hääletada. Valimisjaoskonnas avaldas oma arvamust ka M. Gorbatsov Balti riikide iseseisvumise üle: ,, Meil on olemas liiduvabariikide NSV Liidust väljaastumise põhiseaduslik mehhanism. Isiklikult pooldan aga nende jäämist rahvaste enesemääramisõiguse alusel uuenevasse liitu." 7 Kui 18. augustil suleti Gorbatsov oma Krimmis asuvasse suvilasse koduaresti, loodeti teha Venemaal kaootiline riigipööre, kuid tulemus oli vastandlik
vastasid kõik jah. Üks küsitletu vastas, et temal on täiesti ükskõik. Inimeste arvates on e-hääletus positiivne ning teretulnud uuendus , kuid samas peab tõdema seda, et kuuest vastajast ainult üks vastas, et kasutab seda teenust. Üks kodanik vastas, et ei käi üldse valimas. Seega on e- hääletamine nende inimeste arvates oluline ning kasulik, kuigi ise nad seda teenust ei kasuta. Enamasti ei kasutanud vastajad e-hääletust ,kuna neile meeldib valimisjaoskonnas kohal käia. Vastanutest ainult üks ei käi valimas, kuna teda poliitika ei huvita ning tema arvates ei puuduta see kuidagi tema elu . Ülejäänud vastasid, et käivad valimas, kuna soovivad Eesti poliitikas kuidagi kaasa rääkida ja see on üks võimalustest. Enamasti lubasid kõik vastajad Riigikogu valimistest edaspidi osa võtta, kui valimissüsteem ja riigikord ei muutu. Kui küsiti, kas vastajad eelistavad anda oma hääle suure või väiksema erakonna kandidaatide
kelle nimekiri pääses Riigikokku (st ületas 5% künnise). Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide arv nimekirjas võib olla maksimaalselt 125 inimest. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele antud ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri oma valimissedelile. Eelhääletamise ajal (kuus kuni neli päeva enne valimispäeva) saab valija hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: ISIKUMANDAAT Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu või rohkem hääli. Lihtkvoot on
Probleemiks on nii kodus hääletamine kui ka e-hääletamine. Öeldakse, et see on tagatud ümberhääletamise võimalusega. Salajasus on ka objektiivne nõue kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut valimiskomisjonis kõvahäälega. Salajasuse eesmärk on kaitsta valimiste vabadust, teiselt poolt pole valimised enam vabad, kui tekib ühiskondlik surve. Valimisakti kontekstis peaks kehtima kohustus mitte avaldada oma poliitilist eelistust valimisjaoskonnas. · Valimisproportsionaalsus (Täiendada PS §60 lause 2 ,,Valimisproportsionaalsus"). !!! Proportsionaalsuse põhimõte on teine mõiste! Valimisproportsionaalsus nõuab, et häälteloleks võrdne kaal see nõue on sees juba ka valimiste ühetaolisuse põhimõttes.Valimis proportsionaalsus välistab majoritaarse valimissüsteemi. (peaksid olemas olema kandidaatide nimekirjad). Kevadel: kas valimisõiguse põhimõtted kehtivad ka rahvahääletusel??? 5
Vastava riigi kodakondsuse omamine. 91. Kellel on Riigikogu valimistel passiivne valimisõigus? Kui vähemalt 21 aastane hääleõiguslik Eesti kodanik kandideerib Riigikokku omab ta passiivset valimisõigust. 92. Mida tähendab hääletamistulemuste kindlakstegemine, mida valimistulemuste kindlakstegemine? Hääletamistulemuste kindlaks tegemine tähendab lõppkokkuvõttes erakondadele ja kandidaatidele antud häälte arvu kindlaks määramist. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Häälte lugemine on avalik. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. Valimistulemuste kindlakstegemine seisneb lõppkokkuvõttes selles, et tuvastatakse isikud, kes on Riigikokku valitud. 93. Kas Eestis kasutatakse Riigikogu valimistel majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Kirjeldage Riigikogu valimistulemuste kindlakstegemist. (Eristatakse majoritaarset ja proportsionaalset valimissüsteemi
erakondadel peavad olema tagatud võrdsed tingimused (nt võrdne eetriaeg) o OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) 6 o SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse
on, asuma igale kandidaadile antud häälte lugemisele, mille juures viibivad valimiste läbiviimise eeskirjadele vastavust kontrollivad isikud, kui nad seda soovivad, aga ka abi ja klerkid (kui need on), lubamata kedagi teist ruumi; kohe peale häälte lugemist teatab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja temale usaldatud valimisjaoskonna hääletamise tulemused. 2)Iga valimisi korraldava ametiisiku asetäitja peab kohe peale valimistulemuste selgumist temale usaldatud valimisjaoskonnas, viivitamatult neist teatama telegrammi teel või muul kiirel viisil valimisi korraldavale ametiisikule. 3)Peale seda peab valimisi korraldava ametiisiku asetäitja koostama antud häälte üldnimekirja, kus on igale kandidaadile antud hääled eraldi märgitud, iga selline nimekiri peab olema kinnitatud valimisi korraldava ametiisiku asetäitja ning ta abi poolt, aga ka valimiste läbiviimise eeskirjadele vastavust kontrollivad isikud oma allkirjadega, kui nad on kohal ja soovisid seda teha.
isiku- või ringkonnamandaadi. g. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette
nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis
või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: · ringkondade kaupa, · üleriigiliste koondnimekirjadena. Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja
või valla või linna valimiskomisjoni liikme tegevuse, kes on seadust rikkunud; 2) tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsuse või tunnistada jaoskonnakomisjoni toimingu või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu seadusevastaseks ning teha jaoskonnakomisjonile või valla või linna valimiskomisjonile ettekirjutuse seaduserikkumise kõrvaldamiseks; 3) teha Vabariigi Valimiskomisjonile ettepaneku tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas kehtetuks ning korraldada valimisjaoskonnas kordushääletamine, kui seaduserikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamise ja kaebuse läbivaatamise kord Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile
Kampaania õiguslik reguleerimine toimub järgmistel viisidel: *seatakse piirid erakonna kampaania maksimaalsetele kuludele; *kandidaate tutvustavaid plakateid finantseeritakse riigi poolt; *piiratakse kandidaatidele antavat eetriaega ja nõutakse, et eetriaega jätkuks ratsionaalselt kõigile; * keelatakse sots. uuringute tulemuste avaldamine vahetult enne valimisi ja valimiste päeval; *keelatakse igasugused poliitilised avaldused ja agitatsioon valimiste päeval valimisjaoskonnas. Kui ilmnevad ol. valimiste reeglistiku rikkumised, siis on valimiste keskkomisjonil sageli võimalus lugeda valimised mittetoimunuks kas terves riigis v. selle mõnes osas, millele järgnevad kordusvalimised. Mõnel pool on antud ka konstitutsioonilisele kohtule võimalus tunnist. valimised terves riigis kehtetuks. Parlament § 1. Parlamendi mõiste, sotsiaalsed funktsioonid ja pädevus
annaabi.ee 
