Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valgustus ja valgustatud absolutism - sarnased materjalid

valgustus, navabadus, absolutism, inkvisitsioon, helepanu, puhastulu, kubermangudesse, ritolu, keisrinna, imalus, ldiselt, tete, preisimaa, piinamine, igustest, locke, omaette, ljendus, valgustajate, pidasid, filosoofiaga, rousseau, kiitis
thumbnail
14
pptx

Valgustus ja valgustatud absolutism

hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Valgustussajand ja valgustatud absolutism

Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1.      Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2.      Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse  suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3.      Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad  kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4.      Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i  jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste v

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Valgustatud Absolutism

Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire ­ Valgustatud absolutism Montesquieu ­ Konstitutsiooniline monarhia Rousseau ­ Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgustatud absolutism

Valgustatud absolutism Keskajal hakkas avarduma maailmapilt ning see arenes jõudsalt uusajal edasi. Tehnika areng on uusaega iseloomustav tegur, sest täna tehnikale saadi uusi tedmisi aladel millest polnud aimu kellelgil. Hakati hindama inimmõistust, juurdlemis võimet ja teaduslike katsetega saadud tulemusi isegi siis kui need olid vastu senistele tõekspidamistele. Valgustus ajastul on olnud palju neid kes on läinud ajalukku oma ütlustega näiteks Rene Descartes kelle juhtmõte oli : ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Voltaire oli öelnud sellise lause: ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik." Need on mõned nendest meestest kes on läinud ajalukku oma tõekspidamiste pärast. 18.sajandil toimus tähtsaim vaimne liikumine ehk valgustus. Valgustajad olid kirjamehed kes üritasid harida inimesi kes ei olnud haritud

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu, valgustus, absolutism

Venemaal ­ Romanovid Inglismaal ­ Tudorid, Stuartid Saksamaal ­ Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Absolutism ja valgustus ajastu

§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise

Ajalugu
220 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Valgustus ja Voltaire

-, millel kõigil on oma ajalugu. Filosoofia ajalugu on inimliku kultuuri ideede ajalugu. See kulgeb mööda mõttemaailma kõrgustike ahelat, kust avaneb avaram vaade kui kusagilt mujalt üle kõige selle, mida inimese vaim on kunagi suutnud luua. Filosoofilise mõtlemise kandjaiks on suured mõtlejad ­ filosoofid Valgustusaja all peame eelkõige silmas 1750. aastale lähimaid kümnendeid, ent see ideestik on püsinud meie päevini. Valgustusajastu ideede tulemuseks olid valgustatud absolutism, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele. Valgustuse teke Valgustusajastul (u 1750-1800), mis 17. sajandi lõpust ulatus Suure Prantsuse revolutsioonini, toimus võimas vaimne liikumine, mis kannab nimetust valgustusfilosoofia. Valgustusfilosoofia moodustab humanismi- ja reformatsiooniajastust pärinenud

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustusajastu algus. (ajalugu)

Pooldas vabariikliku korda kuigi ka selle suhtes oli skeptiline, ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit. Entsüklopedistid: Entsüklopeedia= teaduse, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Absolutism, valgustatus ja valgustatud filosoofid

· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil ­ õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

10. klass Absolutism, valgustus

paremaks reformeerida, inimesed ei ole võrdsed. Montesquieu ­ ei pidanud vajalikuks kogu ühiskonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, looduslikud olud ja kliima määrasid seadused ­ soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat. Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism: Põhimõte ­ kuningas on saanud võimu rahvalt, mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu. Preisimaal ­ Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias ­ Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati,

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist ­ demokraatia kui rahva võim,

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Ajaloo arutlus teemal- Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused

Kadri Laur Pärnu Raeküla Gümnaasium XI B. Ajaloo arutlus Euroopa absolutism ja valgustatud absolutism: erinevused ,sarnasused Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüdsest koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu, absolutismi ajastu. Absolutisimi välised toed olid ühtsest kekskusest juhtitud.Valitsus, majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik, kõik need olid jällegi kinni ühes, et riigi võim oli jagamatu!

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Absolutism ja valgustus

tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu konspekt: uusaeg, valgustus

· Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik. Pr. Absolutism Louis XIV näitel: Louis saatis 1614. Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM -Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine, parandades seadusi ja teostades reforme. · Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele.

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Suverääniks oleku esimeseks nõudeks seadis Bodin võimu eluaegsuse. Teiseks pidi suverääni võim olema absoluutne ja jagamatu. Suveräänsel majesteedil, väitis Bodin, peab olema õigus välja anda seadusi kõigile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu (princeps legibus solutus). Kõik seadused pidid lähtuma ainult suverääni enda vabast tahtest – „sest selline on Meie tahtmine” (car tel est notre plaisir). Mõisted: monarhia, absolutism, despotism, türannia. Prantsuse keeles absolutism on despotism- vastanduvad türanniale. Türannia läheb vastuollu ka jumalike reeglitega. Kahe eelneva puhul on oluline isiku- ja omandipuutumatus. monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Absolutism ja valgustus

Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgustusideoloogiale oli omane uus Saksa-Rooma keisririik:Esindusorgan humanism. Valgustajate vanema põlvkonna Riigipäev koosnes kolmest kuuriast. Riigipäev ei ideoloogiks oli Voltaire. Ta rõhutas ka olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isikuvabadust. Tema poliitiliseks ideaaliks oli isegi vaimulike esindust. 1613­1640 ei kutsunud valgustatud absolutism.Montesquieu keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus peateoseks kujunes 1748.a. avaldatud Regensburgis koos alaline Riigipäev. Riigipäeva ,,Seaduste vaim". Montesquieu analüüsis tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga kolme peamist valitsemisvormi, mis tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust tema arvates olid despootia. Ideaalseks Esile tõusid kolm suuremat riiki: Saksimaa,

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustusfilosoofia ja olulised valgustusfilosoofid

Voltaire positsioon on väga lähedane deismile. Ta on kirjutanud: "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism ­ filosoofide ja kuningate liit. See tähendanuks, et tugeva võimuga kuningas või keiser korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Lootes sellistele ümberkorraldustele, korraldas Voltaire kirjavahetust isegi Vene keisrinna Katariina II-ga ja Preisi kuninga Friedrich II-ga. Voltaire oli Prantsusmaal üks tuntuim valgustusideoloogia levitajatest. Kokkuvõte Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Absolutism, valgustus, Prantsuse revolutsioon.

Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal ­ (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kumb on parem riigivalitsemiskord,absolutism või monarhia

Kumb on parem riigivalitsemisvorm - absoluutne monarhia või valgustatud monarhia Euroopas on läbi ajaloo olnud palju erinevaid vaimseid liikumisi, suur tähtsus on just absolutismil ja valgustusajastul. Just need liikumised on kujundanud euroopat, kus me elame. Olulisemaks liikumiseks peetaks valgustust, kus juhtmõtteks oli usk mõistusesse. Inimeste elu muutus paremaks kui saabus valgustus. Teine vaimne liikumine, mida kutsuti Absolutistlikuks valitsemisviisiks tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KT: Valgustus, Põhjasõda, Ameerika avastamine

1 ­ Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 ­ Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 ­ Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 ­ Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 ­ Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 ­ Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülevaade valgustusajastust

1 ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." ­ "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leks

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ­ ''Riik ­ see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia, tsentraliseeritud valitsusaparaat

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias

FRIEDRICH WILHELM I Valitsusaeg ­ 1713-1740 Riik ­ Preisimaa Iseloomustus inimesena ­ Põlgas valgustusaja teadlasi. Oli kitsi Iseloomustus valitsejana ­ Karm ja äärmiselt kitsi. Kehtestas sõjaväekohustuse. Nõudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist. Karistas eksinud ametnikke valjult. FRIEDRICH II Valitusaeg ­ 1740-1780 Riik ­ Preisimaa Iseloomustus inimesena ­ Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana ­ Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg ­ 1780-1790 Riik ­ Austria Iseloomustus inimesena ­ Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana ­ Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uusaeg

Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin ­ Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII ­ absolutismi algus 1624

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Saksamaa ühendamine, Prantsuse valgustus

1866 provotseeris bismarck austria sõda preisi vastu ja võitis, sõlmiti praha rahu, likvideeriti Saksa Liit. 1867. sõlmiti Põhja saksa liit kuhu kuulus 19 riiki ja kolm vabalinna. See oli föderaalriik, kõrgem võimuorgan riigipäev, riigipeaks preisi kuningas, juhtiv ametiisik liidukantsler ­ bismarck. Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist prantsusmaaga, 18. jaanuar 1871. kuulutati versailles välja saksa keisririik. 2. Prantsuse valgustus Valgustus ­ taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse kiire areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse, seda rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes ­ põhiteos ,,arutlus meetodist" ja põhiprintsiip mis on ka filosoofia põhiprintsiip ­ ,,mõtlen, järelikult olen olemas". Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on valgustus?

Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Absolutism ja valgustatud absolutism – erinevused ja sarnasused Euroopa riikides

Absolutism ja valgustatud absolutism ­ erinevused ja sarnasused Euroopa riikides Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik ­ see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi,

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on valgustus?

konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus. Inimõigused omandasid olulise tähtsuse ning oldi teel vabanemisele seisuslikust süsteemist. Valgustusele omaseid ideid on näha veel täninigi, näiteks võimude lahususe näol.

Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun