Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kujutised (0)

1 Hindamata
Punktid
Kujutised #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karu98 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Kujutised

KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.

Optika
thumbnail
12
docx

Geomeetrilise optika põhiseadused

Seda nähtust nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks, mida võib eesti keelde tõlkida kui värvilinemoonutus. Spektroskoop Sinna tekkinud vikerkaarevärvides riba nimetaks ta spektriks. Nimi tuleneb ladina keelsest sõnast spectrum, mis eesti keeles tähendab nägemust või kujutluspilti. Hiljem on hakatud spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektri saamiseks, jälgimiseks ja mõõtmiseks kasutatakse spektraalriistu. Neid võib jaotada kahte gruppi: spektromeetriteks ja spektroskoopideks. Spektromeeter (kr metreo ­ mõõdan) on riist spektrite mõõtmiseks, st erineva lainepikkusega valguse intensiivsuse määramiseks. Spektroskoop (kr skopeo ­ vaatlen) on riist spektrite vaatlemiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, s.t. erineva värvusega valguslained hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langes

Füüsika
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

136. Isel valguse peegeldumist, läbilaskvust ja neeldumist. Valguse peegeld: kvandid ei neeldu vaid pöörduvad saabumiskeskkonda tagasi. Näeme neid värvusi, mis tagasi peegelduvad. Läbilaskvus: valguse kvandid ei neeldu keskkonnas, mida ta läbib, vaid liiguvad läbi kk edasi. Seejuures võib läbilaskvus olla vaid osaline. Ln Io/I näit. Läbi tulnud hulka. Valguse neeldumine: valguse kvandid neelduvad kk-s näeme mustana seda keha, milles on neeldub kõikide spektri värvustele vastavad lainepikkused. 137. Mitu min kulub jalakäial 2km läbimiseks, kes liigub keskmise kiirusega 1,5m/s? v=s/t. t=s/v=2000/1,5=1333,3s=22,2 minutit. 138. Miks Universum gravitatsiooniliste ja elektriliste tõmbejõudude mõjul kokku ei kuku? Kui üks taevakeha läheneb (nt lõpmatusest) teisele (elektron tuumale), siis tema potentsiaalne energia väheneb. Samavõrra peab kasvama tema kineetiline energia

Bioloogiline füüsika
thumbnail
14
docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

12. klassi kordamisküsimused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrofüüsika? Millega tegeleb makrofüüsika Mikrofüüsika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seaduspärasustega (prootonid, elektronid). Makrofüüsika tegeleb makromaailma füüsikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni täpselt võrdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda lühidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline väärtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt.

Füüsika
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25

Füüsika
thumbnail
12
docx

Valgusõpetus

Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui

Füüsika
thumbnail
18
doc

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016

Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus  I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks.  II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et registreerida seadmete koordi

Füüsika
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................

Füüsika



Lisainfo

Värvusõpetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun