organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon Looduslikult kõige mürgisemad ühendid ongi valgud: a) baktermürk botuliin, mis mõjub närviülekannetele. Botoxravis kasutusel, halvaksläinud konservides, sest on kuumuskindlad mürgid b) riitsinus ehk ritsiin, mis hävitab rakkude membraantranspordi, mis hävitab raku
põiekestest, kanalikestest. 15. Golgi kompleks täidab järgmisi ülesandeid valkude ümbertöötlemine, valkude pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse ja taimedes rakukesta moodustamine 16. Mitokondrites toimub raku varustamine energiaga. 17. Raku tugi- ja liikumissüsteemiks võib lugeda tsütoskeletti. 18. Mitokondri sisemembraani kurde ja sopistusi nim. harjakesteks. 19. Elektronmikroskoobiga näeme, et lihasrakudes esinevad valgulised kiud ehk müofibrellid. 20. Rakkude jagunemisel lähtuvad tseantrioolidest valgulised fibrellid kääviniidid. 21. Taimerakkudes esinevad värvilised kromoplastid. 22. Lüsoomid kujutavad sadasi ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesi. 23. Endoplasmaatilise retiikulumi kare pind on tingitud seal asetsevatest ribosoomidest. 24. Fagotsütoosi teel viiakse rakku tahkeid osakesi ja pimotsütoosi teel vedelaid tilgakesi. 25. Kolestorooli leidub raku kõigis membraanides.
Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte *Näiteks kui retseptorid ei tunne ära insuliini ei pääse see rakku ja inimene on diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised
heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4] Sisukord · 1 Vähi biomarkerite uurimise ajalugu · 2 Vähi biomarkerite rakendusi · 3 Biomarkerite tänapäeva rollid ja piirangud · 4 Vähi biomarkerite tüübid o 4.1 DNA-põhised vähi biomarkerid o 4.2 RNAl põhinevad vähi biomarkerid o 4.3 Valgulised vähi biomarkerid · 5 Põhilised molekulaarsed vähi biomarkerid · 6 Viited Vähi biomarkerite uurimise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti] Kõige varasemaks vähi biomarkeri näiteks võib tuua immunoglobuliini nn Bence Jones'i valgu, mis leiti uriinist 1848. aastal. Seda valku leitakse umbes 75% müeloomihaigetel.[5] [6] Vähkkasvajate molekulaarse uurimise kaasaegne ajastu algas 1960-tel aastatel seoses
üle 15%. Valkude suur osakaal on kajulik maksale, neerudele ja nõuab suuremat veekäivet organismis. Iga kehakaalu kilo kohta 1,1-1,2 g valke. 2) Ehituslik struktuurne. Täidavad näiteks viirusosakeste kapsiidivalgud, naha, karvad, sulgede, soomuste valgud. 3) Transpordi funktsioon. Hemoglobiin. 100% ulatuses O 2 transport ja teise mehhanismiga 20% CO2 transport. Vereplasmavalgud täidavad samuti transpordi funktsiooni albumiinid. 4) Signaalfunktsioon. peptiidsed ja valgulised hormoonid. Kõhunäärme hormoonid. Insuliin, glükagoon. Insuliin alandab veresuhkru taset ja glükagoon tõstab veresuhkru taset. 5) Retseptoorne funktsioon. A) membraani välispinnal olevad valgulised retseptorid. B) silma võrkkestal olevad valgustundlikud valgud. 6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH
* tagab ainevahetuse * tagab taimeraku turgori ehk taimeraku siserõhu Rakumembraan tagab ainevahetuse, kaitseb teda ja tagab taimeraku turgori. Turgor tagatakse osmoosi teel. Osmoos ainete liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema konst. Suunas. Loomarakkude membraani peal on õhuke süsivesikute kiht, mida kutsutakse Glükokalüksiks, mille ülesandeks ainevahetuse reguleerimine. Raku membraan: * 2 kihti * valgulised kanalid * retseptorvalgud * kolesterool (mitte taimerakkudes) 2 fosfolipiidide kihti. Membraanis on valgulised kanalid, retseptorvalgud (ei läbi membraani) ja kolesterool (ainult loomsetes rakkudes). Membraani ülesanded: * eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast * kaitseb kahjulike mõjude eest * toimub aine- ja energiavahetus läbi rakumembraani * toimub infovahetus Rakud on omavahel liitunud kudedeks desmosoomide ehk plasmodesmide abil.
Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon
5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale. Valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. 7. Histoon on kromosoomi valk, mis kaitseb DNA-d ning aitab kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
Nt: lagundab inimese süljes esinev ensüüm amplaas tärklist. 2. Ehituslik ülesanne: Valgulise ehitusega on paljud nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7. Valkude liikumisfunktsioon: Nt alkgloomade viburite ja ripsmete liikumine- selle tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA-desoksüriribonukleiinhape.
3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
neid ühendavatest kanalikestest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse, Mitokonder on raku energiat tootev organell. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid(ATP). Tsütoskelett on võrkjas struktuur, mis koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahelrakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikke rakuorganelle. Müofibrill on valgulised kiud lihasrakkudes. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist ning sel on oluline osa raku jagunemisel. Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Mikrotuubul on valguline toruke, mis kuulub mõningate organellide koostisesse. Kääviniidid on raku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid., mis osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel.
Neil on kõrge spetsiifilisus, st et iga reaktsiooni jaoks on oma kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vajalik vitamiinide juuresolek. 14. VALKUDE ??????????????????????????? 15. EHITUSLIK FUNKTSIOON- raku organellid on valgulise ehitusega. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised (küüned, juuksed, kabjad). 16. TRANSPORTFUNKTSIOON- rakumembraanis asuvad transportvalgud. Verevalk hemoglobiin transpordib hapnikku. 17. REGULATOORNE FUNKTSIOON- seda täidavad valgulised hormoonid. Veresuhkru sisaldust reguleerib insuliin, mida toodetakse kõhunäärmes. Adrenaliini toodavad neerupealsed.
bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi RNA molekule, mida nimetatakse aga sageli ensüümide asemel ribosüümideks. Valgulised ensüümid koosnevad aminohappejääkidest ja nende süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Ensüümidele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Valdav enamik taimede, loomaliikide, bakterite, viiruste ja protistide füsioloogilistest nähtustest on allutatud ensümaatilisele kontrollile. Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine,
Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline
Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid E. Reageerivate ainete iseloom Puit põleb õhus, klaas mitte F. Gaasi rõhk Kui tõsta gaasi rõhku, suureneb ka gaasilise aine hulk ruumalaühikus, s.t. kasvab aine kontsentratsioon Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid G. Katalüsaator Katalüsaatorid on ained, mis kiirendavad reaktsioone. Reaktsioonide kiirendamist katalüsaatori abil nimetatakse katalüüsiks. Ensüümid on valgulised biokatalüsaatorid, mis juhivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides mõõdukal temperatuuril. Vasta järgmistele küsimustele. Nimeta · mõni aeglaselt toimuv reaktsioon · mõni kiiresti toimuv reaktsioon Miks tööstuses on oluline, et keemilised reaktsioonid toimuksid kiiresti? Kummas nõus toimub keemiline reaktsioon kiiremini? Miks? Kas Sa oled proovinud teha lõket või süüdata tuld kaminas või ahjus?
Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsev atesse koodonitesse. Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoo don A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Translatsiooni terminatsioon Translatsiooni terminatsioon on protsess, mille kaigus lopuni sunteesitud polupeptiid ribosoomist vabaneb ning 70S ribosoom laguneb subühikuteks. Ka terminatsioonil osalevad valgulised faktorid, mis stimuleerivad polupeptiidi ulekannet tRNA-lt veele ja subuhikute dissotsiatsiooni. Polupeptiidahela elongatsioon termineerub, kui ribosoomi A-saiti satub uks kolmest terminatsioonikoodonist, UAA, UAG voi UGA. Stop-koodoneid tunnevad ara terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2. RF-1 tunneb ara UAA ja UAG terminatsioonikoodoneid ning RF-2 UAA ja UGA terminatsioonikoodoneid. RF3
5. Lõpeta laused. 1. Valgud koosnevad __________________________________________________________ 2. Raud, tsink ja seleen on ______________________________________________________ 3. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib _________________________________ 4. Süsivesikud koosnevad, Süsinikust, vesinikust ja _________________________________ 5. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati ______________________________ 6. Organismisiseseid reaktsioone kiirendavad valgulised ühendid _______________________ 7. Süsivesikute taimne varuaine on _______________________________________________ 8. Ühe kindla vitamiini puudujääk organismis ______________________________________ 9. Ained, mis vees ei lahustu on _________________________________________________ 10. Vesi moodustab rakus esinevatest ainetest üle ___________________________________
püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan niiskustsiduva ja -säilitava komponendina mitmete kreemide ja nahahooldusvahendite koostisse. Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. Seda valmistatakse peamiselt mitmete vähiliste koorikrüüdest, millest erisuguste töötlusviisidega eemaldatakse nii mineraalsed kui ka valgulised lisandid. Kitosaani reklaamitakse eeskätt efektiivse rasvapüüdurina ja loodusliku kaalulangetajana. Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu. Moodustuvad suured kompleksid ei seedu ega imendu. Seedumatu kiudainena vähendab ta kõhukinnisust ja sellest tulenevaid terviseriske.
· Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. · Ganglion närvisõlm. · Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3.2. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised ja hulkraksed organismid. · Üherakulisi organisme on mitu korda rohkem. · Mükoplasma väikseim rakk (on bakter). Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. · Amööb ja inimese munarakk on suured. · Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu). Ka hahamunas peituv munarakk kuulub suurte rakkude hulka. · Naksur on putukas.
kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
Nt. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. Ehituslik; nad kuuluvad kõigi rakuorganellidekoostosesse. Nt. On valgulise ehitusega küünised. Trantsportfunktsioon; Trantsportvalgud juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku kui sealt välja. Nt. Veres hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon; edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt. Aitavad keele limaskesta meil toidu maitset tunda. Regulatoorne; seda täidavad valgulised hormoonid nt. Vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin. Kaitsefunktsioon;antikehade moodustumine. Nt. Nad seostuvad haigusetekitajadega ja kõrvaldavad need organismist. 6.Nimeta süsivesikute bioloogilised funktsioonid ja too vastavad näited ( 4+4) ( 1 p. ) Energeetiline; nt. Piimasuhkurt kasutab organism energia saamiseks. Varuaine; nt. Glükoosi oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis salvestatakse ja mida organismid saavad kasutada elutegevuseks.
täidavad ka transportfunktsiooni (hemoglobiin,rakumembraani koostises esinvad transportvalgud). 3.Retseptor ülesanne rakumembraanis esineb mõningaid valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine,maitse tundmine). 4.Liikumisülesanne valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine (algloomade ripsmete ja viburite liikumine). 5.Regulatoorne ülesanne regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. 6.Kaitse ülesanne organismile mitteomaste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. 7.Energeetiline ülesanne valkude täielikul lagunemisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides.
21.Valgu molekul 4 järku struktuur- tekib valgu adrekaat 22.Valkude denaturatsioon see on valgu struktuuri lõhkumine 23.Valkude renaturatsioon-denaturatsiooni pöörprotsessi nim renaturatsiooniks 24.Valkude funktsioonid ehk valkude ül 25.Valkude ensümaatiline struktuur-ensüümid on bioloogilised katalisaatorid mis kas kiirendavad või aeglustavad organismis toimuvat reaktsiooni 26.Valkude rregulatoorne funktsioon-seda täiendavad valgulised hormoonid 27.Valkude kaitse funktsioonseda täidavad valkude vereliblede hulka luuluvad õgirakud ja antikehad 28.Valkude energeetiline funktsioon iseenda valke hakkab organism lagundama alles pärast pikka nälgimist
Transpordifunktsioon: Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) Kaitsefunktsioon: Passiivsed kaitsevalgud (nahavalgud). Aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, kaitsevalgud mdalate ja kõrgete temp. Mõju eest) Geeniregulatoorne: Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. Primaarstruktuur – valgu aminohappeline järjestus (nt sirgedjuukse) Sekundaarstruktuur – spiraal e biheeliks (nt keemiline lokk) Tertsiaarne struktuur – kera nt muna keetmine Kvarternaarne struktuur – omavahel ühinenud kerad – gloobul
Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma Trantspordi funktsioon- valkude lagunemisel vabaneb energia Nukleiinhapped (DNA ja RNA): ... on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid: Nii DNA-s kui ka RNA-s on : A, G, C Ainult DNA-s on: T Ainult RNA-s on: U DNA lõigud on geenid. BIHEELIKS(DNA ehitus 2 ahelat kõrvuti keerdus) DNA ülesanded: 1.Säilitada päriliku infot 2. Anda päriliku infot edasi RNA osaleb pärilikuse avaldumises. RNA tüübid on: 1. informatsiooni RNA- mRNA 2
tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. o Gaasi rõhk-Mida suurem on rõhk gaasis, seda kiiremini toimub reaktsioon.
iii. Kiirguse toimel II. renaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuri taastamine. Valgu süntees toimub rübosoomides (Translation). Valkude ülesanned: · ensümaatiline - ensüümid kiirendavad reaktsioone. Ensüümi tööks on vaja kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka
Besee kujunemise eelduseks on munavalgete vahustamine piisava suhkrukogusega. Eri tüüpi beseeretseptide puhul on munavalgete ja suhkru vahekord erinev, tihti on olulised ka suhkru lisamise etapid ja vorm – kas kuivainena või siirupina. Samuti on erinevusi kuumutamise viisis ja kestuses. Eeltoodust lähtuvalt on ajalooliselt välja kujunenud lausa kolm põhilist beseede valmistamise menetlust, mida tuntakse vastavalt Prantsuse, Itaalia ja Šveitsi variandina. Vahustamisel moodustuvad valgulised pindkiled ja selle protsessi edukusse panustavad mõlemad “peategelased”. Munavalged peaksid olema soojenenud toatemperatuurini ja nende sekka ei tohiks sattuda rasvarikkaid rebujääke. Suhkru puhul on tähtis eeskätt kristallide väiksus, sest nii saavutatakse suurem kokkupuutepind. Vahustamise tulemusena vangistatakse õhk valkkiledest kujunenud ja suhkru stabiliseeritud ruumidesse. Väga oluline on beseetoodete valmistamisel nende küpsetamise temperatuur ja aeg
a) lõhe F) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda d) kuivatatud puuviljad 3.Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud tsink ja seleen on mikroelemendid C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib disahhariid. D. Süsivesikud koosnevad süsinikust , vesinikust ja hapnikust. E. DNA ahelas lämmastikaluse tsütosiin vastas on alati G-guaniin. F. Organismisiseseid reaktsiooni kiirendavad valgulised ühendid ensüümid. G. Süsivesikute taimne varuaine on tärklis. H. Ühe kindla vitamiini puudjääk organismis avitaminoos I. Ained, mis vees ei lahustu, näiteks õli ja rasvad. 5. Orgaanilised ained täidavad organismis mitmeid funktsioone. Täida tabel lisades sobivad näited. funktsioon Süsivesikud Lipiidid valgud struktuurne Ketiin (lülijalgsed), Rakumembraani Rakumembraanide
· Regulatoorne funktsioon( N: insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust; organismi tasandil) · Kaitsefuntksioonid(antikehad; antigeen(võõrkehad); antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud; lümfotsüüdid toodavad antikehasid; MAKROFAAG toitub antikehadega ümritsetud vaenlastest; · Liikumisfunktsioon(lihasvalkudel on kontarktsiooni võime see annab loomale liikuvuse; raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed.lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud) · Energeetiline funtksioon(valkude lagundamisel vabanev energia)Keha ei kasuta valke energia saamiseks sellepärast , et saadud aminohapetest ehitatakse oma kehale vajalikud valgud. RNA-ribonukleiinhappe RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.Fosfaatrühm,lämmastikalus ja riboos. Üheahelaline. A=U C G
5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuumata Tuumaga 1 tuumaga mitme tuumaga enamus nutthallik *Väikseim rakk - Mükoplasma 0,1-0,3 Mikromeetrit *Suurim rakk- Jaanalinnu munarakk 0,5 kg *Heeringhai munaraku läbimõõt 27 cm *Vöötlihasrakk 30 cm *Kaheksajala närvirakk 8 m *Raku kuju oleneb ülesandest Loomaraku ehitus 1) Raku välisehitus 2 kihti fosfolipiide, oligosahhariidid, kanalid, valgud, kolesterool, valgulised retseptorid 2) Ülesanded Kaitse Piiritleb rakku Side rakkude vahel Pigmendid Ainevahetus: 1)Passiivne: läbi kanalite H2O ja vees lahustunud ained. Madalama rõhuga konts poole. 2)Aktiivne: kasutatakse ATP energiat, valguliste kandjate abil. 3) Tsütoplasma Koostis: H2O 60-90%; Anorgaanilised ja orgaanilised ained; Pigmendid, regulaatorained, gaasid. 4) Raku struktuurid
reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüsahhariid) , Geen- DNA lõik, mis määrab 1 RNA molekulti sünteesi
Mitokonder: ovaalse kujuga ümbritsetud kahekordse membraaniga, millest sisemine on sopistunud sisemust täidab maatriks Talitlus: varustab rakku energiaga Tsütoskelett: a) tsentrosoon: koosneb kahest risti paiknevast tsentrioolist Talitlus: tagab raku jagunemisel kromosoomide võrdse jaotuse b) fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid: erineva läbimõõduga valgulised niidikesed Talitlus: raku väliskuju muutmine; organellide rakusisene ümberpaigutamine; fago- ja pinotsütoos; viburite koostises tagavad raku liikumise; võimaldavad lihasrakkude kuju muutmist. Tsütoplasma: Koostis: vesi, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, mono- ja oligosahhariidid jt.), biopplümeerid, pigmendid jt. Talitlus: osaleb pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks Taimerakku eripära
Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENATURATSIOON-kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt juuste struktuuri taastumine peale lokki,vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline-ensüümid kiirendavad reaktsioone,nt valk amülaas lagundab suus tärklist 2.transport-hemoglobiin transpordib hapnikku,membraanides valgulised transportijad 3.regulatoorne-hormoonid,histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 4.retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad edasi välissignaale 5.liikumine-algloomade viburid,ripsmed,lihaskoe valgud 6.varuaine-munavalge,piim 7.kaitse-antikehad,verehüübimisvalgud 8.toksiline-putukate mürgid,madude mürgid,valgu liigtarbimine kahjustab neere ja maksa 9.energeetiline-1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6kJ energiat Nukleiinhapped
joogikõlbmatuks muutmist. Kõnekeeles nimetatakse denatureeritud alkoholi tinaturkaks Renaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride taastumine. 9. Milles seisneb valkude liikumisülesanne? Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 10. Nimeta DNA põhiline ülesanne. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus). 11. Mis on komplementaarsus? 12. Nimeta RNA põhiline ülesanne. RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks 13. Missugust ülesannet täidab informatsiooni RNA?
Kromoplastid- sisaldavad värvilisi pigmente-kartinoide. Ainevahetuslik funktsioon-taim vabaneks nende abil jääkainetest. leukoplast- ülesandeks on varuainete talletamine , näiteks tärklis koguneb amüloplastidesse. Pigmendivabad,värvuseta. Plasmiid neil on geenid , mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud. Vibur- aitab liikuda Spoorid- moodustavad bakteritel ebasoodsate tingimusteks üleelamiseks ühes rakus moodustub üks spoor. lülid raku pinnale olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. Seened- üherakulised Hüütis 1 seeneniit Mütseel seeneniidistik.
17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). 18. Fibrillaarvalgud on kiulise ehitusega nemad vees ei lahustu (luude ja naha struktuur, valgud, karvad). Globulaarvalgud on korrapäratu kujuga, kerajad molekulid. Osa on vees lahustuvad(ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad). Sidemed peptiidsidemed( nende abil moodustub valgu primaarne struktuur), vesiniksidemed(nõrgad), disulfiidside(kovalentne side) 19. Omadused kõrgemal temp. võivad katkeda nõrgemad sidemed. Valkude aktiivsus võin väheneda. Denatureerumine hapete, aluste, soolade ning orgaaniliste vedelike toimel võivad valgud välja sadeneda. Kui ei rikuta primaarset struktuuri on sobivate tingimustes võimalik valku taastada s.o renatureerumine.
harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel. · Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. · Taimeraku põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomaste organellide plastiidide esinemine. · Taimeraku tsütoplasmas arenevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud ka rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos.
Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud, mis osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakuorganellid -Tsütoplasmavõrgustik e. ER Raku tsütoplasmat läbib sileda ja karedapinnaline ER.
gloobuli ( ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) nimetust. Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. *Kvaternaarstruktuur kuulub paarikaupa kaks erinevat polüpeptiidi. Nt hemoglobiin, ühendatud vesiniksi. ÜLESANDED ensümaatiline kiirendavad reaktsioone. Ehituslik rakumembraanide ehitus, küüned, karvad, suled, sarved. Transport hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid)
Mitokondrite arv rakus sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest ehk mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem on temas mitokondreid. 9. Lüsosoomid on ühekordse rakumembraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eristatakse kahesuguseid lüsosoome: 1) Sisaldavad lagundatavat ainet ja ensüüme 2) Sisaldavad ainult ensüüme 10. Tsütoskelett on tugi ja liikumise süsteemiks. Selle moodustavad valgulised fibrillid. Muutused fibrillide struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja raku organellide asukoha muutusi. 11. Autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed. 12. Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13
15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? · · 16. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? · Denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks · Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine 17. Valkude ülesanded ja näited nende kohta. · Transport (NT: Hemoglobiin transpordib hapniku, membraanides valgulised transportijad) · Liikumine (NT: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid) · Varuained (NT: munavalge, piim) · Kaitse (NT: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud) 18. Mis on AIDSi ja HIV erinevus? · HIV ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on inimese immuunsüsteemi kahjustav retroviirus · AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille 19. Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda
Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Aktiivne Passiivne 13.Loomaraku skeem
- Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD: - Vees lahustumatud, kiulised, kollageenid (nahk, karv, küüs) GLOBULAARVALGUD: - Lahustuvad vees, ensüümid, valgulised hormoonid, antikehad Omadus: - Valgu molekuli hoiavad koos nõrgad sidemed, molekulide vahel - Temperatuuri muutustele väga tundlik (vesinikside) Organism ei salvesta aminohappeid!! DENATUREERIMINE – valgu struktuuri muutumine,, valgu molekul keerdub lahti RENATUREERIMINE – on võimalik taastada valgu esialgne vorm KOAGULEERIMINE – valgu primaarse struktuuri lõhkumine
2)Rasvlahustuvad- ringlevad veres transportvalkudega seotult. Jätavad transportvalgu maha, läbivad membraani, kinnituvad tuumale muutes geeni avaldumist. Nt. Sugu-,kilpnäärmehormoonid. Põhilised klassid: 1) Steroidhormoonid on rasvlahustuvad derivaadid, väikesed, läbivad kergelt rakumembraani. Nt: östrogeen ja progesteroon Kohe pärast rakku sisenemist interakteeruvad s.hormoonid hormoonretseptoriga. Selle kompleks liigub siis tuuma ja käivitab vastava geeni. 2) Peptiidhormoonid(valgulised) Liiga suured, et pääse rakku ja annavad info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda.
Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ehituslik funktsioon. Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke
Nende pärilikkuseainet, DNA-d või RNA-d, kaitseb valgukiht, mis tavaliselt on moodustunud vaid mõnest erinevast valkaine tüübist. Viiruseid on nii kestatuid adenoviirus kui ka kestaga (nt HIV ja herpesviirused). Nende vastu on ainult antikehad. Bakterid kui patogeenid: Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Toksiinid on reeglina valgulised. Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused, mille tekitajateks on taimse ja loomse päritoluga tõvestavad mikroorganismid. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk oisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigustekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad. Näiteks soolenakkuste korral suu kaudu ja neid teid on veelgi
Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku
· Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed) · Energeetiline funktsioon Aminohape- orgaaniline hape, mis kuulub valgu koostisesse Antikeha- kaitsevalk, mis teeb kahjutuks kehasse sattunud võõrained ehk antigeenid Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt.) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine
põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises). 5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus. Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid
annaabi.ee 
