Keskmine sisaldus Element elementide kogumassist (%) Hapnik 65 75 süsinik 15 18 vesinik 8 10 Makroelemendid lämmastik 1.5 3 fosfor 0.2 1 väävel 0.15 0.2 Kaalium 0.15 0.4 kloor 0.05 0.1 kaltsium 0
Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke, sp et neil on rakus täita palju ülesandeid. Järgmisena lipiidid(rasvad,õlid,vahad) ja sahhariidid(glükoos,tärklis,tselluloos) need on org peamisteks energiallikateks. Dna on
3. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel täimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. 4. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf). 5. Vesi osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. Osa loomi higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Katioonid ehk positiivselt laetud osakesed K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises. Samuti reguleerivad vee tasakaalu (rakurõhk), kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas.
BIOLOOGIA KT 1 Kordamiseks. Lk. 4445 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. VÄÄR Makroelemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ainete koostisse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. TÕENE 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR
6. Suhkrud: 1.monosahhariidid-riboos, desoksüriboos, glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad,
Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus
Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Nukleotiidide järjestust molekulis nim RNA esimest järku struktuuriks. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Informatsiooni RNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika- tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport RNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine Ribosoomi RNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5
fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes) III järku struktuur eriilmeline DNA molekuli peaülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA e ribonukleiinhape on bioplümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Moodustub lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Koosneb lämmastikalustest A, G, D, U. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur tRNA, ristikulehe sarnane RNA ülesanne on pärilikkuse avaldamine. Enamiku rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: *mRNA- toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika *tRNA- mõtestab lahti
Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond
väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne.Millised ained on rakkude koostises?
karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. Teist järku struktuuriks nimetatakse kruvikujulist biheeliksit. DNA kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerimise. RNA jaotub kolmeks: 1) informatsiooni-RNA ehk mRNA(toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika). 2) Trantsport-RNA ehk tRNA(ülesandeks on informatsiooni RNA lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesiva valgu ahelasse).
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises
membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus.
faktid) - > hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus, teaduslikud faktid) - > hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, nende tulemused) - > tulemuste analüüs ja järeldused (tulemused) ORGANISMIDE KOOSTIS Üldine keemiline koostis · Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. · Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. · Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. · Makroelemendid on ained, mida organism vajab suurtes kogustes ( · Mikroelementideks nimetatakse aineid, mida organism vajab üliväikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud. · Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ( ~ 70- 95 %, kuid nt. mõnede meduuside veesisaldus rakkudes on 98%). · Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on esindatud lipiidid (rasvad, õlid) ja sahhariidid (glükoos, tärklis).
Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik)
POLÜSAHHARIIDID-kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikes lülideks on(monomeerideks) on monisahhariidid RENATURATSIOON- valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järkuruumiliste struktuuride taastumine,denaturatsiooni pöördprotsess. RETSEPTORVALK-rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse RIBONUKLEIINHAPE-(RNA)biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse Mrna, Trna ja rRna molekule. RIBONUKLEOTIIDID- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RIBOOS- pealmiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahharii rRna- kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. SAHHARIIDID(süsivesinikud)-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidiks. STEROIDID-
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhar
Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Ensüümid on globulaarsed valgud, mis toimuvad biokatalüsatoritena. Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappeid on 20. Valgud moodusutvad vaid elusorganismides. Sp nim. neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel?
*rakuline ehitus *aine-ja energiavahetus, nt. toitumine, hingamine, eritused *sisekeskkonna stabiilsus, nt. imetajad ja linnud on püsisoojased *paljunemine, nt. suguline, mittesuguline, pooldumine *pärilikkus, nt. haigused puuliikidel *areng, nt. kasvamine *reageerimine ärritusele, nt. silmapupillid laienevad pimedas, valges ahenevad *kõrge organiseerituse tase 3. Elementide ja ainete rühmad ELEMENDID Makroelemendid Mikroelemendid *organism vajab suures koguses *organismidel läheb väga väikeses koguses vaja *hapnik, süsinik, lämmastik, vesinik *vask, raud AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis
vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb
hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jäävad väljavenitatud niitjateks.*4 järk str on kui ühinevad omavahel 2 või enam polüpeptiidimmoodustutb valk.*valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks.valk strk muut *valgulahustit kuumut siis soojusenerg toimel nõrgad keemili sidemed katkevad.selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks
hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNAle on RNA koostisse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad, mis DNAl: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin (T), kui RNAl on erinev uratsiil (U). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. 6. Missugused ülesanded on DNA molekulidel? DNA põhiline ülesanne on päriliku info
Informatsiooni RNA e mRNA (massenger) toob geneetilise info rakus asuvatest kromosoomidest tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse. Transport RNA e tRNA ribosoomidesse saabunud imfo lahtimõtestamine. Ribosoomi RNA e rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgusünteesis. DNA ja RNA on nukleiinhapped, mis on kõigis organismides. DNA on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot. Geneetilise info realiseerimine toimub RNA kaasabil. Rakus on vett üle 80% - hea lahusti, osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismisisest püsivat temp. Ebasobivates tingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Rasvade lagundamisel vabaneb 2* rohkem energiat kui valkude oksüdeerimisel. Desoksüribonukleiid on DNA monomeer. Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks.
DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Tümiini asemel esineb aga RNA's uratsiil (U) uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis
Leiduvad ümbritseva keskkonnaga peaaegu kõik need samad, mis eluta looduseski. Bioaktiivsed ained on ühendid, mis väikeses kontserntratsioonis mõjutavad orfanismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi: ensüümid, Keemiliste elementide jaotus : vitamiinid ja hormoonid 1) Makroelemendid – 96-98%: O (65-75%), C (15-18%), H (8-10%), N (1,5- 3%), P, S ning ioonsel kujul elemendid Ca, Mg, Na, K, Cl Sahhariidid e. süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises on Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närvi-impulsi moodustumises. süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid.
vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas siis teine. o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada
· liikumisfunktsioon · transportfunktsioon hemoglobiin albumiinid · retseptorfunktsioon · energeetiline funktsioon valkude lagunemisel vabaneb energiay 17.6kJ/g NUKLEIINHAPPED(A,T,C,G) DNA- desoksüribonukleiinhape DNA on polümerr,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. Kõigis nukleotiidides on: · fofaatrühm · desoksüriboos · lämmastikalus ( A,T,C,G) RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. informatsiooni RNA( mRNA) Päriliku info kandmine 2. transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju) Transpordib aminohappeid. 3. ribosoomi-RNA(rRNA) Ribosoomi koostisosa. Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukelotiid
Komplementaarsusprintsiip DNA molekulis esinev printsiip e. ahelatele üksteisele vastavus, A=T, C=G. DNA tähtsus salvestab päriliku informatsiooni ning tagab, et informatsioon kanduks edasi. DNA on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. Replikatsioon DNA kahekordistamine, selle tulemusena saab ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. RNA ehk ribonukliinhape, on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, monosahhariid ja lämmastikalus. RNA puhul C=G, aga A=U Tavaliselt RNA molekul on heeliksi kujuline. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimisel. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm RNA'd on 3 erinevat sorti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest tsütoplasmasse, kus on ribosoomid. · tRNA transpordiRNA mõtestab mRNAga saabunud geneetilise info lahti, osaleb
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
