- riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline
hõivamiseks ja poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all
poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all
poliitilise korra muutmiseks annektsioon - riik liidab (tavaliselt ebaseaduslikult) enda külge territooriumi, mis varem kuulus teisele riigile autoritaarne valitsemisviis - valitsemisviis, mille puhul kodanikuõigused (N: ühingute-, koosolekute-, sõnavabadus) on piiratud ja ja kogu võimu teostab ükiskisik või grupp (puudub võimude lahusus nagu parlamentarismis) inkorporeerimine - endasse liitmine, N: territooriumi oma valdusega ühendamine korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine isiklike hüvede loomiseks (N: riigiametnik võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all
aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658
1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhteid seoses asjadega. Asjaõiguse tunnused: Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida. Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes,
andmise otsustamise asjad. Ülejäänud on hagimenetlused. Kohtus osaleb kostja ja hagejaga koos ka kolmas isik, kellelt ei nõuta midagi ja kes ka ise ei nõua midagi, aga kelle õigusi või kohutusi võib tehtav kohtuotsus siiski mõjutada. Nt kui hagi esitatakse kindlustushüvitise saamiseks, on kohal ka õnnetuse põhjustaja. Erikaebus on kaebus kohtumääruse peale. Tsiviilkohtumenetlus tegeleb eraõiguslike valdusega, halduskohtumenetlus lahendab avaliku võimu kandjate ja üksikisiku vahelistest avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, peamiselt haldusaktidele esitatud kaebusi. Halduskohtumenetlus erineb tsiviilkohtumenetlusest uurimisprintsiibi pärast. Selle kohaselt on halduskohus õigustatud ja isegi kohustatud tegema menetlusõigustoiminguid ja oma initsiatiivil. Kohus ei piirdu vaid nende tõenditega, mida esitavad pooled, sest on vajadus kaitsta üld- ja mitte erahuve.
aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658
lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber. Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik Liivi sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558 piirasid Paidet vene väed Aleksei Basmanovi juhtimisel, kuid ei suutnud linnust vallutada. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten.Vene väed piirasid Paidet taas 1560, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa.1562 läks Paide koos muude allesjäänud Liivimaa ordu valdusega Poola võimu alla. Samal aastal piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma.1571 piirasid linna taas venelased, kuid ei suutnud seda vallutada.1573 vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV enese juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. 9
kolmas isik jääb asja valdama. Valdus võib üle minna ka pärijale. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 1.2.3. Pärija valdus Pärija saab kaudseks valdajaks või õigemini omandab valdaja õigusliku staatuse, kui ta pärijaks võib saada, seega pärandi avanemisest alates. Pärija saab sellega valduse kaitse õigused - omaabiõiguse kui valduse kaitse nõuete esitamise õiguse. Sellise valdusega kaasnevad ka kohustused, nt majast, mis päritakse kukub alla mõni kivi ja kahjustab mõnd inimest, siis vastutab pärija tekitatud kahju ees, kuna temast oli saanud valdaja. Selleks, et valdus tekiks, tuleb valdust ikkagi tegelikult teostada ja see võib seisneda ka valduse kaitses. 1.2.4. Juriidilise isiku valdus Juriidilistel isikutel on otsene valdus, mida nende organid nende jaoks teostavad, ilma et neid valduse teenijateks nimetama peab. 1.2.5. Valduse teenija
võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli: Kamandada sõjaväge, kuhu kuulusid rootslased, sest talupoegadel polnud relvaluba Nimetada ametisse Kontrollida riigiametnike tööd Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus
Eesti õigus tunneb otsest ja kaudset valdust. Isik, kes valdab teise isiku asja rendi-, üüri-, hoiu-,pandi- või muu sellise suhte alusel, mis annab talle õiguse asja valdamiseks, on otsene valdaja, teine isik aga kaudne valdaja ( AÕS § 33 lg 2). Otseseks valdajaks on ka kasutusvaldajaks. Teine isik, kes on kaudne valdaja, on reeglina omanik. Kuid kaudses valdajaks võib olla ka valdaja, kes on oma valdusse saadud asjaandud kolmanda isiku valdusesse. Loomulikult on valdusega tegemist ka siis kui valdajaks on asja omanik (AÕS § 68 lg 1). Oma- ja võõrvaldus Asja võib samamoodi nagu omanik vallata ka varas. Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat
1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". RootsiVene sõda 16561661 Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure osa Poolast. Sellega oli Läänemeri muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanud sellega kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. Sõja ajal hävisid Võrumaal Kirumpää
Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". ROOTSI-VENE SÕDA 16561661 Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure osa Poolast. Sellega oli Läänemeri muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanud sellega kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. Sõja
1695. aastaks arvatakse Eestis olevat isegi veidi üle 350 000 inimese. Maa oli oma lastega jälle täidetud. RootsiVene sõda 16561661. Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655. aastal sõjakäiku, millega hõivas Kuramaa, Leedu, IdaPreisimaa ning suure tükki Poolast. Läänemeri oli muutunud Rootsi sisemereks. Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris eriti Leedu langemine rootslaste kätte -- oli ta ju arvestanus sellega, kui oma tulevase valdusega. 1655. aasta sügistalvel alustasid venelased suure saladuskatte all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingerimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare
Niisuguse täieliku registri loomisega saavutatakse veel kaks eesmärki: 1. On võimalik ilma igasuguse ohuta teostada põhimõtet, et teatud asjaõigused kinnisasjale ei vaja valduse andmist, vaid neid võib seada ja nad kehtivad ilma õigustatud isikule valduse andmiseta. Omanikule tähendab see suurt kergendust, et ta võib panditud kinnisasja valduse säilitada endale. Just nimelt hüpoteegid ja kinnisvõlad ei ole seotud koormatud kinnisasja valdusega. 2. Valduse puudumine paljude asjaõiguslike kinnisasjaõiguste puhul võimaldab järgida veel ühte majanduslikus mõttes väga olulist põhimõtet: on võimalik ühe kinnisasja mitmekordne koormamine ka samasisuliste õigustega. Eelkõige võib ühele ja samale kinnisasjale seada mitu hüpoteeki või kinnisvõlga. See tähendab omanikule suuremate krediidivõimaluste avanemist kinnisasja pantimise teel. Tänapäeval on see muutunud eriti möödapääsmatuks
Talumiskohustust ei ole kui sellega oli olnud nõus eelmine asja omanik, kuid see ei nähtu kinnistusraamatust. Nõuet võib esitada rikkumise ajal. Negatoorhagi ei aegu, kui nõutakse kasutamisõiguse rikkumise kõrvaldamist. Kui omanik kannab selliste rikkumiste tagajärjel kahju saab ta nõuda hüvitist võlaõiguslikel alustel. Eeldatakse et vallasasjade valdaja on ka selle omanik. Kui asja valdab otsene valdaja, tuleb eeldada et omanik on kaudne valdaja. Kui tegemist mitmeastmelise valdusega, eeldatakse omanikuks olevat kõige kõrgema astme valdaja. Omanik kes eitab vindikatsiooninõude, peab tõendama oma omandi tekkimise õigusliku aluse ja kostja võib sellele esitada vastuväiteid. Kui kostja tugineb valdaja omandi eeldusele, siis peab hageja lisaks tõendama et vaatamata valdusele ei ole kostja omanik. Kui seda ei suuda, siis loetakse omanikuks kostja kui asja valdaja ja hagi lükatakse tagasi. Kui hageja suudab tõendada, et kostja ei ole omanik, siis on tal enda omandi
põhijoontes jäi püsima märksa kauemaks kui Rootsi võim ise a) riiklik haldusjaotus: Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: PõhjaEesti oli Eestimaa kubermang (4 maakonda: Harju, Järve, Viru, Läänemaa) Rootsi kätte sattunud juba Liivi sõjas Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang (3 maakonda: Tartu, Pärnu ja Saaremaa) keskusega Riias Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645. a Taaniga sõlmitud Brömsebro rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidi teatud eriseisundi (erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e konsistoorium, Eesti ja Liivimaast eraldi maksusüsteem viimase Eesti alana läks Rootsi valdusesse 1660. a Oliwa rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla
puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste (TsÜS § 6) suhtes. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad need kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) Omandikaitseõigusi saab realiseerida ainult isik, kellele omand kuulub ehk omanik. Oma omandiõigust saab tõendada vallasasja puhul valdusega (vastupidise väitja peab oma väiteid tõendama) ja kinnisasja puhul kinnistusraamatukandega. Nõudeõigus võib tekkida mingi asjaolu tekkimisel/ lisandumisel. Kuna reeglina on omanik asja valdaja, siis nt valduse kaotamisel tekib omanikul õigus valduse kaitsele (omaabi ning valduse rikkumisest ja äravõtmisest tulenevad nõuded, lisaks omanikuõigused omandi kaitseks asja väljaandmisnõue ja omandi rikkumise lõpetamise nõue, samuti saab esitada
minimaalne jäätmeteke kõrvaldamisel, energiaallikana, teisese toormena, pakendiringlus, puhtad tehnoloogiad, tootja vastutus (eriti probleemtoodetega seoses; kavand toode kkhoidliku käitl nõudeid silmas pidades, kohustus tootest tek jäätmed tagasi võtta), kontrollitud jäätmekäitlus (igaühekohustus, registr, luba ja litsents, nõuetekohane vedu ja äraandmine, teave ja aruandlus, järelevalve). Kohustused seotud eelkõige valdusega (kel on faktiline võim asja üle, sel ka jäätmevastutus). Jäätmete raamdir, OJ dir, prügiladir, jäätmepõletusdir, patareid ja akud, romusõidukid. Jäätmetekke hierarhia: I vältimine, II taaskasutamine (korduvkasutus, ringlussevõtt, energiakasutus), III kõrvaldamine (tähtsus sellises järjekorras) 29
isikutele kuuluvate õigushuvide kaitset. Igaüks võib abistada igaüht, ehkki pigem on meie tavakäitumisele iseloomulik, et abi ei pakuta. Sellist teiste isikute õigushüvede kaitset nimetataksehädaabiks. Vajalik on vaid, et rünnataval on kaitsetahe ja et ta soovib abi. Inimese tegevus, mis ründab isiku õigushüvesid ja mille vastu võib astuda teostama hädakaitset on nt mingi relvaga ähvardamine, koera kallaleässitamine 17 , kinnistule või eluasemele tungimine jt. Valdusega seotud õigusvastase ründe puhul kuulub kohaldamisele asjaõiguslik omaabi instituut (AÕS § 41). Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (füüsilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane rünne. TsÜS § 141 lg 1 sätestab, et
Tulenevalt VÕS § 276 lg 1 peab üürileandja andma üürnikule üle kokkulepitud asja koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagades asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürileandja kohustus anda üürnikule üle kokkulepitud asi koos päraldistega tähendab üürileandaja kohustust võimaldada üürnikule asjaga seotud valduse ülemineku, ehk üürnikul peab olema võimalus teostada faktilist võimu asja üle. Üldjuhul läheb koos valdusega üle ka asja kasutusõigus, mis tähendab, et üürnikul on õigus asja igal ajal kokkulepitud viisil kasutada. Asja üleandmisel peab asi olema ka lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seetõttu tuleks lepingupooltel lepingu sõlmimise hetkel kindlaks määrata ka asja kasutusotstarve ja sellest tulenevalt ka tingimused, milleleõleantav asi peab vastama. Kui eraldi kokkulepe asja kasutusotstarbe kohta puudub, tuleb kasutusotstarbe väljaselgitamisel
Oluline on arvestada, millised on parkimisteenuse osutaja võimalused oma õiguste maksmapanekuks ja parkija võimalused sõiduki kinnipidamise ja teisaldamise vältimiseks. - Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole kostja nõutud leppetrahvi ja teisaldamistasu ära maksnud. Seega on hageja sõiduk kostja õiguspärases valduses (tegemist ei ole valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 järgi ega ebaseadusliku valdusega AÕS § 80 lg 1 järgi) as Seadused: Kommertspandiseadus Võlaõigusseadus § 305-307, 351, 654, 685, 702, 803, 805, 863, 907, 915. Laeva asjaõigusseadus III KINNISASJAÕIGUS 13.-14. Kinnistusraamat Põhimaterjal: Schwab/Prütting: § 15-20. Kommentaar I § 51-632. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-128-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 11-22;
annaabi.ee 
