Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga
Jõed: Uural, Volga, Rein, Doonau, Dnepr, Don, Neeva, Visla, Daugava Pinnavormid: Mont Blanci mäetipp, Alpid, Karpaadid, Sudeedid, Maagimäestik, Dinaari mäestik, Soti mägismaa, Reini Kiltkivimäestik, Püreneed, Apenniinid, Balkani mäed, Kesk Doonau madalik, AlamDoonau madalik, Olympose mäetipp, Pindose mäestik, Zemgale madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed
kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid
Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast. 2002. aastaks oli neid järel 93 344. Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989
5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Peamised settekivimid: Savid (üle 50% alla 0,01mm materjali) koosnevad savimineraalidest
Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enim lõunapoolsetel aladel. (Uibopuu, 1984) Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on peaaegu välja surnud ehk neid leidub seal väga vähe. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 4 2. Keel Karjala keel on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soome-ugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest
kliima. (19) 6.1. Vene Föderatsioon Pindala: 24170 750 000 km² Rahvaarv: 147 976 000 Pealinn: Moskva Riigikeel: vene keel Rahaühik: rubla ( 7 lk 298) Suurema osa Ida-Euroopast võtab enda alla Venemaa. See on hiiglasuur ühetooniline lauskmaa, mida läbivad jõgede orud ja laiad lamedad küngastikud ja maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299)
Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste asukoha muutumise,mitmesuguste protsessidega atmosfääris ja teste loodusnaähtustega . Weichseli jääaja esimesel poolel veel mandrijää Eestini ei ulatunud ning 35000—
Lepp, osatähtsust, ka mullas rekolonisatsiooni tõttu astelpaju). Nüüdisreljeefi põhivormid Vähendab võimalust, et kohalik kooslus muutub liiga väikseks Mõned elavad vabalt mullas. Kujunenud alates Valdai (Würmi) jäätumisest mis algas ca 70000 a.t. Suurendab tervete järglaste arvukust .......Geenivahetus kohalike Asotobakterid ja mõned anaeroobsed bakterid Kogu jääaja kestus 60000 aastat populatsioonide vahel Sinivetikad (cyanobacteria) tavalised veekogudes ja nt. riisipõldudel. Liustik erineva liikumiskiirusega. Liustikukeeled Rahuldab indiviidide liikumise vajadust ..
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et
peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes. A) Kui aktiivse liustiku serv taandus pidevalt ja jääalune pind oli lavamaaliselt tasane, jäi maapinda katma ebaühtlane moreenist kate, moodustusid lainja pinnaga moreentasandikud. Näiteks Ugandi lavamaa
tegevus: tekib pinnasest läbinõrgunud vee tekkel ja jääb pidama kihile, mis ei lase hästi vett läbi. Liikuv põhjavesi lahustavad materjale koopad, karsti alad. .5 Tuule geol. tegevus: kulutab, transpordib. Tuule erosioon on väiksem vee omast. Luide ei ole kunagi paiknev ta liigub kogu aeg edasi. .6 Jää geol. tegevus: jääliustikud, mandrijää. Jää sulamisega tekivad kärestikud. Kolm jäätumise perioodi on tabatud Valdai, Dnepri, Lihvini jäätumise periood. Tekkisid moreenid. Moodustusid voored, voorestik, Kagu Eesti moreen kuplistik. Jää peal voolasid jõed ja nendes toimus samuti erosioon. Maa jõgesid tähistavaks pinnavormiks nim. oodeks?? Setetest on tekkinud sandulid suured liiva-kruusa alad (Aegviidu) Jääsetted e. moreenid nendest kujunesid mullad välja. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis.
Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud. Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa. Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid. Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on
Nende kallastele on rajatud seetõttu mitmeid suuri linnu (Budapest, Bonn, Pariis jt). Jõed on olnud sageli ka riikidevahelisteks piirideks (Oder, Doonau, Narva). Euroopa jõgedevõrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suurbritannias, Taanis on neid ümberkujundusi tehtud nii suures ulatuses, et on hakatud tegelema jõesängide taas looduslikuks muutmisega. Volga on Euroopa pikim jõgi, ühtlasi ka suurima valgla ja äravooluga. Volga saab alguse Valdai kõrgustikult, voolab läbi Kesk-Venemaa ja suubub Kaspia merre. Volga jõgikonnas paikneb Venemaa kahekümnest suurimast linnast 11. Volgale on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu, veehoidlaid, kanaleid. Volga suuremad lisajõed on Kama, Oka, Vetluga. Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena. Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarzwaldis
„ideoloogiline eluruum” (õigeusk või kommunism mis põhineb omasele kultuurile), ning tuguneb L. Gumiljevi Euroaasia kontseptsioonile. Euroaasia ehk Mackinderi Südaterritooriumi (Headlandi) teljeks ja tugipinktiks on Venemaa. Kuigi Euroaasia on täpselt piiritlemata,, on tal Tšingishiidide- ja Nõukogude Impeeriumi ulatus, Euroaasia on sisemaa (Venemaa, Hiina, Mongoolia), kus Läänes on peetud Euroaasia piiriks Lääne- ja Musta mere vahelist ala, mis kulgeb mööda Valdai kõrgustikke Dnepri ülemjooksule ja sealt Musta mereni. Vahelduvalt on Venemaa tunnistanud K. Haushoferi Vahe-Euroopat. Euroaasiat ümbritsev on perifeeria, kus Euroopa, india ja Indo-Hiina on Euroaasia poolsaared. Teiseks, Venemaa (Moskva, Venemaa ja Vene impeerium) loeb geopoliitiliselt läänes omadeks kõiki õigeusklikke ja slaavlasi (Potjemkini doktriin ja Molotovi 1940. a. läbirääkimised Hirleriga Balkanite ja Türgi suhtes). Kõik vene tsaarid, s.h
obulusliivakivi, glaukoniitliivakivi (roheline), diktioneema kiltkivi (sisaldab raskmetalle ja radioaktiivseid elemente, süttib kokkupuutes õhuga põlema), lubjakivi ja dolomiidi lademed (tüsedad kihid, nende vahel on põlevkivi) 3)silur- lubimergel 4)devon- keskdevoni liivakivi, ülem- devoni lubjakivid. Aluspõhjaks on Põhja-Eesrid merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja- Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid). Savi on aterjal, kus osakeste läbimõõduga alla 0,01 mm osatähtsus ületab 50% kogu massist
kannavad paranenud haavade jälgi. Ka naiste omad. Aga nad olid paranenud – see tähendas, et oma haavatuid raviti ja toideti. See oli n.ö. koopainimene, kes elas muuseas ka koobastes (sealt leitakse kõige sagedamini toonast kultuurkihti) ja tegi sääl lõkkeid. Arvatavasti ta kõneles, kuigi vist mitte nii keeruliselt kui meie. Arheoloogide vanema kiviaja kalendris vastab temale Moustier’ kultuur. Kadus alles 30 000 a. eest, viimase suure (Würmi ehk Valdai) jääaja keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas? Homo sapiens ehk “tark inimene”(?), igatahes meie oma liik, eristus heidelbergi inimese tüvest umbes 200 000 aasta eest LõunaAafrikas, ilmselt väikese populatsioonina (“läbi pudelikaela”) mingil raskel ajal. Umbes 100 000 aasta eest väljus osa “meie inimestest” (Homo sapiens) Aafrikast ja
vallseljakuid. moodustavad põhilise osa kvaternaari setetest Eestis. Nende suuremate kuhjealade, Otepää Viimased on kuni 20 km pikkused kitsad järsunõlvalised seljakud, mis kulgevad peamiselt ja Haanja kõrgustiku setete põhituumik pärineb dnepri ajajärgust. Seda katavad, nagu loode-kagu ja kirde-edela suunas. kõikjal Eestis, hilisema jäätumise, valdai ajajärgu setted, mis on põhilisel osal Eesti Kõrg-eesti põhjaosas esineb ulatuslik aluspõhjaline Pandivere kõrgustik, mis territooriumist mulla lähtekivimiks. Need esinevad liustikusetetena e. moreenina ja moreenmaastikust on tasasem ja vähem liigestatud kui mujal Eestis. Pandivere kõrgustikuga liustikujõe- ning -järvesetetena
mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust. Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske. Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest). Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale. Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest. 2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi, Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu, Karuküla, Kõrveküla. Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige enne jääst vabaneba kagunurk. Eesti kõige paksem turbakiht on leitud Haanja kõrgustikult.
(Ajalooline Ida-Karjala jääb kunagise Soome suurvürstiriigi idapiiri taha. II maailmasõja tulemusena ühendati Ida-Karjalaga (Nõukogude-Karjalaga) ka Laadoga- Karjala, enamik Lõuna-Karjalat (sh kannas) ning osa Põhja-Karjalat.) Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna- Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri karjalased, vene keeles ka Ülem-Volga karjalased - verhnevolzskije), Novgorodi oblastis (Valdai piirkonnas) ja Leningradi oblastis (Tihvini piirkonnas). Soomes, peamiselt linnades, elavad hajali NSV Liidule loovutatud Karjala aladelt evakueeritud karjalased (siirtokarjalaiset, 1976. aastal umbes 200 000). Arvukus 1989. aastal loendati Venemaal 124 921 karjalast (Narodõ 1994: 433). 2002. aastaks oli neid järel 93 344 (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1). Niisiis on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive
annaabi.ee 
