- vajum dreenimata olekus, nn algvajum s 0, mis ei - pinnastammid ja muud mullatööd; - tunnelid Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste tegemisel saame ühtlaselt jaotatud koormusega ainult nihkedeformatsioonist ja toimub nõueteta veetiheduse suhtes. Kategooria 3 eriti ristkülikulise pinna keskpunkti vajumi samaaegselt koormuse suurenemisega keerukad või rasketes geotehnilistes tingimustes B vundamendi laius, vundamendile; - filtratsioonkonsolideerumisest ehitised - risk inimestele ja varale on tavatult p pinge talla all põhjustatud vajum s1, mis toimub teatava aja suur, - erakordsed ja väga suured ehitised väga
KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist. Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks. Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu vorme tihendatakse vibrolaual
survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks; hüdrauliline press purustava jõu määramiseks 4. Katsemetoodika 4.1. Segu valmistamine Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat. Tabel 4.1
17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3. Madalvundamentide projekteerimine kasutuspiirseisundi järgi. 21 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. 21 4.3.2. Aluse vajumi arvutus. 22 4.3.2.1. Pinnasekihi vajumine lauskoormuse puhul. 22 4.3.2.2. Kihikaupa summeerimise meetod. 23 4.4. Piirvajumid 24 4.5. Geotehnilise projekti seletuskiri. 5. Vaivundamendid. 25 6. Tugiseinad
aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde käigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Kokku käidi välja ligi 10000 ideed torni päästimiseks, milled hulgas oli palju vaiade variante, samuti tõmbid, toed, vundamendi laiemaks ehitamine, pinnasest vee välja pumpamine. Vajumi peatamiseks puuriti põhja serva alla 41 auku eesmärgiga põhja serva süvitada. Puurimist alustati 8.02.1999. Tegu oli eelpuurimisega, mis vältas 4 kuud. Aastaga vajus põhja serv ca 1,5 cm. 21.02.2000 alustati täis mahus puurimisi mis kestsid 19.01.2001. Sama aasta 25. juuliks oli põhja serv vajunud 16 cm ja üllatuseks tõusis lõuna serv üle 1 cm. Esimene katse oli 1990a. Torni kellad eemaldati leevendadamaks kaalu ja ümber kolmanda astme pandi trossid,
Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti. 1.3.3. Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4
1.2.6 Pinnase struktuur P-se struktuur osade omavaheline asetus 10;5;2;1;0,5;0,25;0,1mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Leitakse iga seejärel asetatakse uus, suurem koormis ja määratakse jälle proovi kõrgus määrab pinnase omadused. P-se struktuuri kujunemist mõjutavad läbimõõdu sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud stabiliseerunud vajumi juures. Kogu protsessi korratakse kuni kavandatud pinnaseosakeste kuju, suurus, mineroloogiline koostis, pinnasevee koostis, kogumassiga. Tehakse graafik lõimisekõver, millega hinnatakse uuritava lõppkoormuseni. Seejärel vähendatakse astmekaupa koormust ja fikseeritakse pinnase genees ja hilisemad mehaanilised ning keemilised mõjud. Struktuuri pinnase terade suurust ja jaotust
Segu segatakse käsitsi, määratakse segu konsistents ja tihedus. Tehakse 6 katsekeha mõõtmetega 100x100x100 mm. Tabelis 1 on välja toodus betoonisegu koostis. Tabel 1 Betoonsegu koostis Segu Komponendid kg/m³ kg/8l Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegur 0,65 Vesi 200 1,6 4.2 Betoonsegu konsistentsi määramine Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Plaadile on asetatud kooniline vorm, mis täidetakse betoonseguga kolmes erinevas etapis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga pinda 25 korda sorkides. Lõpuks tõstetakse vorm üles ja tõstetakse betoonsegust tulnud koonuse kõrvale. Seejärel mõõdetakse betoonsegu koonuse vajum. Koonuse vajumiks tuli 3 mm. 1 4.3 Betooni survetugevuse määramine
Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus
väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast. 17. TIHENDAV PINGE VAJUMI ARVUTAMISEL. Jaotusvundamendid 18. KÜLMAKERGE JA VUNDAMENDI RAJAMISSÜGAVUS. MILLISED FAKTORID PEALE PINNASE KÜLMATUNDLIKKUSE MÕJUTAVAD VEEL RAJAMISSÜGAVUST? Suurte külmakergete põhjuseks on vee tungimine külmumistsooni ja seega pinnase veesisalduse suurenemine. Vee migratsioon on võimalik ainult juhul kui pinnaseveetase on külmumissügavusele kapillaartõusu kõrgusest lähemal. Migreeruva vee hulk sõltub pinnase veejuhtivusest. Seepärast on
Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega.
Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites.
11. Pinnase jäikus. Kompressioonimoodul. Kokkusurutavusmoodul. deformatsioonimoodul. Ületihendamistegur OCR. Pinnase tihendamine. Jäikus on pinnase omadus avaldada vastupanu deformeerumisele pingeseisundi muutudes. Jäikusparameetrid on arvnäitajad, mis iseloomustavad deformatsioonide ja pingete vahelistes seostes materjali jäikust. Praktilistes rakendustes on deformatsioonide määramine vajalik pinnasele rakendatud koormuse mõjul tekkiva vajumi arvutuseks. Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena. Peamine osa vajumisest on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ja pind silutakse. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 3.3Kivistunud betooni survetugevuse määramine. Betooni survetugevuse määramiseks valmistatakse betoonisegust 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm
tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest
.................................................27 4.4.4Töötav armatuur....................................................................................................................28 4.4.5Jaotusarmatuur......................................................................................................................28 4.4.4 Painderamatuuri ankurdus.......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1
1.4. Betoonisegu koostise katseline kontroll 1.4.1. Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu töödeldavuse kontrolliks arvutatakse materjalide kulud 8 liitri kohta. Segude valmistamiseks materjalid kaalutakse. Eelnevalt niisutatud nõus segatakse tsement ja liiv, lisatakse killustik, segatakse ning lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täissentimeetrites) kõrgemaist tipust. 1.4.2
läbisegamisele. Katseplaan betooni kivistamiseks Tabel 4 Betooni Kivistamistingimused segamistehnoloogia Normaaltingimused 0±5ºC Käsitsi 2 vormi - Trelliga 2 vormi 2 vormi 4.2 Segu töödeldavuse (konsistentsi) kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni- seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (∅ 15 mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt üles ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul täpsusega 10 mm).
As1 = = = 1190mm 2 f yd 340 As1 = 1232 mm2, 8Ø14 jooksvale meetrile Vajalik ankurduspikkus lb = Øfyd/4fbd = 14 · 340/4 · 2,7 = 441 mm lb,min = max {0,3lb = 0,3 · 441 = 133 mm; 10Ø = 10 · 14 = 140 mm} = 140 mm lb,net = lbAs,req/As,prov = 1,0 · 441 · 1010/1078 = 413 mm > lb,min = 140 mm kus 1,0 sirge varda puhul, 0,7 konksu või põlve olemasolul 4. VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS 4.1 RASKEMINI KOORMATUD VÄLISSEIN (SEIN TELJEL 1) Peenliiv orgaanikaga k' = 17,5 kN/m3 E = 10 MPa Möll k' = 17,8 kN/m3 E = 12 MPa Möllsavi k' = 18,3 kN/m3 E = 15 MPa Pinnasekihid on jagatud elementaarkihtideks paksusega h järgmiselt: - talla laiuse sügavuseni (B = 2,5 m) 0,2B = 0,2 · 2,5 = 0,5 m - sügavusel B kuni 3B 0,4B = 0,4 · 2,5 = 1,0 m Vundamendi koormusest põhjustatud tihendav vertikaalpinge elementaarkihtide eralduspindadel
vastavad tihendatava ala laiusele. II etapp. Puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest, Tihendatakse mehaaniliselt tampmasinate, vibrotampide või vibraatoritega. ·Vibrosügav tihendamine kraana otsas rippuv vibroseade lastakse mullale ja see tihendab ise oma raskusega vajaliku pinna. Jämepurd materjalid ja lõhatud kaljupinnas tihendamist teostakse raskete tihendusmasinatega. Nõutud tihedust vaadatakse vajumi järgi, tavaliselt 8-10%. Ühtlase terastikuga liivad - Tihendamine on mehanismide raske läbitavuse tõttu soovitav teostada talvetingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskuse sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök- või tampmasinatega. ·Ületihendamine, Alatihendamine, Pinnas liiga märg, Pinnas liiga kuiv. ·Tuleb paigaldada kihtide kaupa. ·Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veereziimi märkimisväärselt veel aastaringsed
II kiht teha.pind tasaseks ebaühtlase&jäigema seguga.III kiht peab olema peene liivaga saavu.sileda.pinda Lubi-kipsm.-kasut.puitpind.&lagede krohvimisel.Tähtis mördi kiirem tardu.mitte kukkumaks laest alla.Kips nakkub puidu külge paremini,kui teised sidea.Tse.-lubim.-kasut.niiske.kohta.&seal kus nõuta.krohvi suurt tug`st.Seguvahekord taval.1:1:6 v.1:2:9(tse.lubjataig.liiv)41.Mördi plast&tug.klas.määra.- Plast.-oluline näit.krohvim.puhul&kontrolli.standardse koonuse vajumi- sega.See oleneb põhili.sideaine&vee hulgast&plastifikaatorite sisal.Kuna mördis ei ole jämetäite- materj,siis vajab mört sideainet rohkem kui nt bet.Tugevus-tähtis omadus,mis jagab mördi tug.klass.(1..15),mis näitab proovikuupide survetug.peale 28p.kivistu.Kuubid valat.imavale alusele, asetatud ilma põhjata vormis,kus tellis imeb vett endasse&nii luuakse mördile analoogsed kivistusting.42.Kuivsegud> nim.valmis ehitussegu.milles ainult H2O puudu. Koosn.sidea.täite- materj.&lisan
taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel. Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni kasutamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel standardi EVS-EN 12350-2 järgi, Koonuse vajumiskatse kohaselt. Koonuse vajumiskatse: Betoonisegu konsistentsi võib spetsifitseerida erijuhul ka sihtväärtuse alusel. Sihtväärtused koos lubatud hälvetega on toodud järgnevas tabelis.
- pinnasevee tase või poorivee profiil - pinnase esialgsed tugevus- ja deformatsiooniomadused - saastatud pinnase või pinnasevee omadused - vähemalt kolme püstlõike uuringut - töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada - vundamendi aluspinna tugevus - vajumi jäämine ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse - vältida külmakergete ohtu vundamendile - keldriruumide soojus- ja niiskusreziim' - vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus - vundamendi vajalik kasutusiga - vundamendi ökonoomsus Ehitamisviis - madalvundament e. jaotusvundament rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi
11 damisega on kiire, kui ka muutusi puude sanitaarses • Kui puu on viltu vajunud, võib see olla juure- seisundis, millest võib probleem kujuneda tulevikus. mädaniku tundemärgiks. Sageli vajuvad ära ka Riskide hindamisel tuleb arvestada ka puu asukohta kännuvõsudest tekkinud puud või puudegru- pargiruumis. Kui nn riskirühma kuuluv puu kasvab pid. Igal juhul on vaja jälgida muutusi vajumi- kohas, kus liiguvad või puhkavad inimesed või paik- ses ning maandada puu võimaliku langemisega nevad pargirajatised või ehitised, siis on ohtude kõr- kaasnevad riskid. valdamisega alati kiire. • Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla sig- Ülevaatuse käigus tuleks tähelepanu pöörata järg- naaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhu- mistele seisundiindikaatoritele
arvestada temperatuuri, niiskuse, konstruktsioonide deformatsiooni, aja jt.mõjudega. Pildil hoone tarindi vajumi mõju tuuletõkestuse tihedusele. 90 45 ... Puitkiudplaadist tuuletõkkega
on kaetud veekindla kilega. Omadused: 1. Inertne enamusele pinnases leiduvatele kemikaalidele; 2. Täiesti veekindel; 3. Mädanemiskindel; 4. Suure tömbetugevusega, margst olenevalt 1,25...8,7 kN/m 5. Torketugevus margist olenevaß 5,8...30 kN 6. Juurestikule läbitungmatu 7. Suure "kohanemisvõimega" pinnase ebatasasustele Drenaaz Enkadrain. kasutatakse hoonete vundamentide juures püstdreenelemendina. Savipinnastes kus on suured vajumid saab kasutada vajumi kiirendamiseks. 33. Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kuivenduse intensiivsus näitab veereziimi vastavust põllumajanduskultuuride kasvunõuetele, s.t. kui veereziim vastab nendele nõuetele, on kuivendus ehitatud vajaliku intensiivsusega, vastupidisel juhul on tavaliselt tegemist nõutavast madalama intensiivsusega. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise tootmistingimuse parandamiseks on vaja maad kuivendada
kõrgus. Vajumise suurus oleneb turbalasundi esialgsest tüsedusest, turba lagundumisastmest ning kraavide (ehk dreenide) sügavusest. Selle arvutamisel määratakse eraldi kraavi sügavuse vähenemise ning kraavi põhja vajumise suurus. Eesti tingimuste jaoks on seda uurinud U.Tomberg. ligikaudselt võib võtta, et haritaval maal kuni 30 cm lasund mineraliseerub täielikult, kuni ühe meetrise lasundi sügavus väheneb poole võrra. Vajumi võrra tuleb drenaaž ehitada sügavam. Seega varem kuivendamata madalsoos ehitatakse torud 1,8 m sügavusele, kus siis aja jooksul jäävad nad 1,3 m peale. 9 Madalsoos (R=50 - 60%) on drenaaži arvutuslik sügavus 1,3 m, vahekaugus 8 – 10 m. Allikalises soos tihedam, mis teeb ehitamise väga kalliks. Seetõttu on mõistlik survelise põhjaveega alade kasutamises haritava maana loobuda. Vajadusel leiate lisainfot raamatust U.Tomberg „Turba vajumine soode kuivendamisel”. Saku, 1992
Vähemalt kolme püstlõike uuringut Töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitiselt tulevaid koormusi Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu Püsiv Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada: Vundamendi aluspinna tugevus Vajumi jäämine ehitise jaoks lubatavasse piiridesse Vältida külmakergete ohtu vundamendile Keldriruumide normaalne soojus- ja niiskusreziim Vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus Vundamendi vajalik kasutusiga Vundamendi ökonoomsus. 25 Ehitamisviiside järgi' Madalvundament ehk jaotusvundament, mis on rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse
palgi (eelkõige alumised palgiread) biokahjustus (eelkõige mädanikseente kahjustus); rõhtpalkseina puhul võib tekkida probleemi seina stabiilsuse kaotuse osas, kuid salapulgad ja siduvad siseseinad on üldjuhul sellele piisavaks takistuseks; seina enda vajumine tulenevalt kuivamisest või mädanikust. Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme seintele. Rõht- palkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ja võivad tekitada avariiohtlikke olukordi. Vundamendi ebaühtlast vajumist (Joonis 2.28) esines uuritud elamutes peamiselt Tartus. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem. Joonis 2.28. Hoone on ebaühtlaselt vajunud
annaabi.ee 
