sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel). 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodusobjektide seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taime- liiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukoh- tade kahjustamise. Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pida- mine ja kasvatamine tehistingimustes ning loo- made sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine,
hakkas kehtima ,,Looduskaitseseadus". Sellega seoses muutusid oluliselt ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana on nüüd kaitse all ka samblikud. Samas on oluliselt lühenenud kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue seaduse alusel on isendipõhise kaitse korraldamise kõrval oluliselt suurenenud ohustatud liikide püsielupaikade säilitamise nõue. 3) Kaitsekategooriad I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taimeliiki, igaühel neist on Eestis teada ainult kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Et tagada sellesse rühma kuuluvate liikide säilimine Eestis, on loomade puhul vajalik kaitsta antud liikide kõiki teadaolevaid püsielupaiku ja taimede puhul kõiki teadaole- vaid kasvukohti. Seda tagatakse reeglina väikeste liigikaitsealade loomisega. Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis-
Eesti majandus on läbi elanud väga mitmeid kriise ning tõuse. Me oleme olnud Lääne-Euroopast enamuse ajast poole vaesemad. Meil on kõrge sissetulekuga turumajandusriik. Eesti on olnud üks suurimaid majanduskasvuga riike Euroopas. Kuid me ei jää maailmast eraldatuks, ning maailma majanduskriisid mõjutavad ka meid. Eesti iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli NSV Liidu majanduselu ümberkorraldamine ja uute turgude leidmine. Eesti oli peamiselt põllumajanduslik riik, mille juhtivaks haruks oli loomakasvatus. Elatustasemega jäime küll arenenud maadest maha kuid püsisime Euroopa keskmisel tasemel. Samuti oli Eesti majandus umbes 10 aastat tagasi alustanud tõusuteed. SKP tõus oli üllatavalt kiire ja suur Euroopas. See aga ei kestnud kaua, vaid tekkis majanduslangus. Majanduskriis on väga aktuaalne teema
looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel. Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Seaduse alusel jagunevad kaitstavad liigid kolme kategooriasse. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taimeliiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10 II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid.15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki
Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes
väljauhtumisest A-horisontidest ning nende sisseuhtumisest B-horisonti. A-horisontide mineraalosa on Fe ja Al poolest oluliselt vaesem kui sama mulla B-ja C-horisont. MULLA VILJAKUS. Saviliiv- ja liivsavi lõimisega muldadest on enamik (70%) kasutusel haritava maana. Metsadest on valitsevaks kuusikud ja segametsad. Kahkjate muldade kultuurmaana kasutamise seisukohalt on tegemist üle keskmise viljakusega muldadega. Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavateks teguriteks ajuti tekkiv ülavesi, mis takistab agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, madal huumuse- ja kaltsiumisisaldus ning tiheda kihi tekkimine künnikihi alla, mille kõrvaldamine vajaks sügavkobestamist. Mullad vajavad põllumaana kasutamisel lupjamist, kompenseerimaks ainete väljauhtumist. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on nad kergesti haritavad ja sobivad hästi ka rühvelkultuuride kasvatamiseks, kartulit on
Need peavad olema ka pehmed ja lõhnama värskelt. GNLD pesuloputusvahend Soft pakub lihtsat ja tõhusat moodust, kuidas seda saavutada. Soft ei tee ainult pesu pehmeks, vaid kõrvaldab staatilise elektri ja muudab rõivad kergesti triigitavaks. Vahendit kulub korraga vähe. Seetõttu on kasutushind väga soodne. Pesuloputusvahend teeb pesu pehmeks ja värskelt lõhnavaks. 7slaid Definseerimisvahend: GNLD Disinfectant on välja töötatud ennekõike puhastamist ja samaaegset desinfitseerimist vajavateks juhtudeks. Toode töötab nii külma kui kuuma veega ning sobib kasutamiseks nii kodus kui ka avalikes ruumides. Nagu näiteks koolides, haiglates, hotellides, spordisaalides ja saunades, kus hügieeninõuded on eriti olulised. GNLD Disinfectant ei peida ebameeldivat lõhna, vaid kõrvaldab selle tekitaja. Tänapäeval on selge, et mitmel pool tuleb puhastamiseks kasutada nii puhastus- kui desinfitseerimisvahendit. Parim oleks kasutada toodet, mis teeb samaaegselt mõlemat – puhastab ja
Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui
Maailmas tehtud uuringute andmetel esineb autismi ja autismisarnaseid arenguhäireid 1-5 juhul 10 000 sünni kohta. Meessoost isikutel esineb autismi 3-4 korda sagedamini kui naissoost isikutel. Autismiga inimesed erinevad üksteisest autismile omaste iseärasuste raskuse, vaimsete võimete ja kaasnevate haiguste poolest. Mõned neist saavad tänu headele vaimsetele võimetele ja vähestele autismile omastele käitumisjoontele täiskasvanuna iseseisvalt hakkama. Paljud jäävad pidevat abi vajavateks isikuteks. Autismiga lapsed ei tule enamasti ilma abita toime tavakooli programmiga ka siis, kui vaimsed võimed seda lubaksid. Autismiga inimesele on iseloomulik: - pilkkontakti vältimine ja kehalisest lähedusest hoidumine - eakohase kõne puudumine, kõne mittemõistmine või kõne puudumine - kõnekuulmise puudumine - ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga - uutuste mittetalumine - omaette hoidumine või ebatavaline tegevus
See saade on muutunud justkui inimeste iganädalaseks "vajaduseks". Saade ise jutustab inimeste tõsielulisi juhtumisi, nii lõbusaid kui ka kurbi ning arutleb selle üle, andes sellega meile kindlad käitumismallid, mis panevad meid vastavalt ka käituma ja ka mõtlema. Käitumise pealt, tõsi, ta küll annab meile paremini käituva sotsiaalse ühiskonna, aga ühtemoodi mõtlevate inimestega pole eriti tore suhelda. Ja sellised inimesed muutuvad kui karjust vajavateks lammasteks, kes teevad kõik nii nagu nende karjus neile ette näitab. Väga mõjuvad veel ka eetri edastatavad üleskutsed, näiteks mõne sotsiaalse mässu või muu taolise ürituse suhtes, milles enamus inimestel pole aimugi, miks nad seal on ja mida see üritus tegelikult kujutab. Hea näide oleks veel "Vigla show" üks ettevõtmine, kus saatejuht palus kõigil televaatajatel kindlal hetkel pista pea aknast välja ning hõigata teatud fraasi. Suurem osa televaatajatest tegidki seda
Põhja- ja pinnavee kaitse on reguleeritud Veekaitseseadusega ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga. Sõnnikukäitlus nitraaditundlikul on alal reguleeritud Veeseaduse paragrahvidega 263 (Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal) (NTA üle 10 LÜ farmide..., 2010). 3.1. Veeseadus Veekaitse seaduse paragrahv 36, lõige 4 järgi loetakse nitraaditundlikud alad kaitset vajavateks aladeks (RT I 1994, 40, 655). Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal on reguleeritud Veekaitse seaduse paragrahviga 263, mis: 1) defineerib nitraaditundliku ala 6 2) sätestab nitraaditundlike alade kehtestamise korra 3) määrab lämmastiku andmise normid haritava maa ühe hektari kohta
kandmisel (EÜT L 212, 07.08.2001, lk 12 - 23); 2) Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ miinimumnõuded varjupaigataotlejate vastuvõtmisele (ELT L 031, 06.02.2003, lk 18 - 25); 3) Nõukogu direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 03.10.2003, lk 12 - 18); 4) Nõukogu direktiiv 2004/83/EÜ, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute pagulasteks või muidu rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks kvalifitseerimise ja vastava seisundi miinimumnõudeid ning antud kaitse sisu (ELT L 304, 30.09.2004, lk 12 - 23); 5) Nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta, (ELT L 326, 13.12.2005, lk 13-34); 6) Nõukogu 18.02.2003 määrus nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi
sõjalaevastiku mõjusfääri. Demokraatlikest suurriikidest äralõigatuna jäi Eesti kahe totalitaarse suurvõimu -- natsliku Saksamaa ja stalinliku Nõukogude Liidu vahele. Pingete kasvades Euroopas kuulutas valitsus 1938 aastal Eesti neutraalseks. 4 Majandus Iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli endise Vene impeeriumi provintsi majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu riigi vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Aastail 19201923 domineeris valitsuse majanduspoliitikas industriaalne orientatsioon, ent suured riiklikud krediidid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. 1923.1924. aasta majanduskriisi järel võttis valitsus suuna
2) Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3 km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. Rohestruktuur on üheks tähtsaks osaks sellise teedevõrgu kujundamisel ja samas ka tihti sihtkohaks teede kasutajatele. Kui aasta keskmine liiklussagedus on üle 10 000 auto ööpäevas või mootortranspordi liikumiskiirus on suurem kui 50 km/h, tuleks rattateed teistest sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga
Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest
või uurimise otstarbel, röntgenaparaatide, kiirendite või radioaktiivsete ainete kasutamine ravimiseks. Igast kiirgusega seotud tegevusest tuleb teatada võimudele, välja arvatud juhul, kui radioaktiivsete ainete hulk või kontsentratsioon on alla määratud taset või kui doosikiiruse väärtus 0,1 meetri kauguselligipääsetavast pinnast on väiksem kui 1 mikrosiivert tunnis. Sellised tegevused võib ametlikult kuulutada tegevusluba mitte vajavateks. Doosi piirmäärad kiirgustöötajatele ja elanikkonnale on juba määratud ja selgitused piirangute optimiseerimiseks esitatud. Kiirgusalane töökaitse hõlmab töökohti, kus on võimalus saada ioniseerivat kiirgust üle 1 mSv aastas kogukeha doosina või üksiku kehaosa ekvivalentdoosina. Eristatakse kontrollalasid, kuhu sisenemisel nõutakse eriprotseduure ja kuhu on juurdepääs vaid eriettevalmistusega inimestel.
Muutusin oma tegevustes enesekindlamaks. Töökogemuse omandamine oli suur, kuna sain väga erinevatel tööülesannetel praktiseerida. Nõrkades külgedes oleks välja tuua minu võõrkeelte(vene ja soome keel) oskamatuse, mis tekitas vahel keerulisi situatsioone, kuna ma ei osanud klienti aidata. Hästi tulin toime kauba väljapanekul müügisaali, kassas kohanemisega ja klientide teenindamisega, kauba vastuvõtuga ja hindade kontrolli ning väljapanemisega. Rohkem praktiseerimist vajavateks töödeks on kindlasti liha- ja kulinaarialetis klientide teenindamine ja teadmised erinevate tehnilise abiseadmete kohta. Õppisin juurde teadmisis toidukaupluse töökorralduse kohta töötaja vaatepunktist. Oskan klientidega paremini suhelda ja nende vajadused välja selgitada. Kokkuvõttes sain oma tööga hästi hakkama ning praktika oleks võinud olla veelgi suurema mahuga. Kui praktika oli sooritatud töötasin antud ettevõttes ka 3 kuud
taastugi ja tulemuseks on meie kohalike liikide väljatõrjumine. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja nende maale sissetoomise vältimiseks on vajalik inimeste teadlikkuse tõus ja rahvusvaheline koostöö. Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Seaduse alusel jagunevad kaitstavad liigid kolme kategooriasse. I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on loetletud seaduses. Kõige rangemat kaitset vajavateks liikideks on meil tunnistatud 22 taimeliiki, igaühel neist on Eestis teada ainuIt kuni viis leiukohta. Loomaliike on selles nimistus 10. Et tagada sellesse rühma kuuluvate liikide säilimine Eestis, on loomade puhul vajalik kaitsta antud liikide kõiki teadaolevaid püsielupaiku ja taimede puhul kõiki teadaolevaid kasvukohti. Seda tagatakse reeglina väikeste liigikaitsealade loomisega. Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis- või
Kasutatud tuumkütuse võib pärast „jahtumist“:1.) ümbertöödelda uueks tuumkütuseks 2.) vahe-/ lõppladustada. 6. Ümbertöötlemistehases eraldatakse kasutatud kütuses sisalduv uraan, plutoonium ja väikeaktiniidid lõhustusproduktidest (kildtuumadest). Uraan, milles on lõhustuvat 235U rohkem kui looduslikus, suunatakse tagasi kütusetsüklisse: konversioon, rikastamine jne. Lõppladustamist vajavateks radioaktiivseteks jäätmeteks lähevad ainult viimased, so umbes 3 % kogu kasutatud kütuse asemel. Ümbertöötlemine on igal juhul soodne nii kütuse säästliku kasutuse kui radioaktiivsete jäätmete koguse olulise vähenemise seisukohalt. 7. Kasutusel on maapealsed või maapinna-lähedased vahehoidlad. Kasutatud tuumkütusekomplektid pakendatakse lõppladustamiseks hermeetiliselt korrosioonikindlatesse konteineritesse.
Muu liigituse aluseks võivad olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad, jäätmete kasutusviis (põletamine, taaskasutus, kompostitav, prügilasse ladustatav) ning materjal või keemiline koostis (orgaaniline või mineraalne). Töötlemise või kasutamise järgi võib jäätmed jagada olme- ja segamajandusjäätmeteks, tootmisjäätmeteks, ohtlikeks 24 jäätmeteks ning erilist käitlemist vajavateks erijäätmeteks (nt suuremõõtmeline prügi, transpordivahendid, rehvid, haiglajäätmed). Eestis on jäätmed liigitatud Jäätmeklassifikaatoris, kus on 20 gruppi. Igal jäätmeliigil on vähemalt 6-kohaline kood, kaks esimest numbrit näitavad jäätmete päritolu ja ülejäänud täpsustavad jäätmeid. Praegu kehtiv Jäätmeseadus jõustus 2004. a. Jäätmeseadus sätestab Euroopa tavapärased jäätmete liigituse ja käitluse põhimõtted, riigi, omavalitsuste ja kodanike kohustused
Lääne-Eestit peetakse ploomikasvatuseks ebasoodsaks kohaks, sest seda iseloomustab kõrge temperatuuride summa, pikk vegetatsiooniperiood ning kõige pehmem talv. Suuremahuliseks ploomikasvatuseks on vähem sobiv Kesk-Eesti rohkete soode ja rabadega, kus vegetatsiooni- ja külmavaba periood on lühem ning öökülmad sagedasemad. Ka Kagu-Eesti ei ole kõige soodsam koht, sest talved on karmid. (Mägi, Niiberg 1999) Lupjamine Ploomipuud loetakse nõrgalt happelist või neutraalset mulda vajavateks taimedeks. Kaltsiumi on vaja juurtele. Mulla happeline reaktsioon takistab kaltsiumi sisenemist taimedesse. Seega muudakse mulla happesust nõrgalt happeliseks või neutraalseks, mida tehakse lupjamisega, viies mitmesuguste lubiväetistega mulda kaltsiumkarbonaati (CaCO3). (Mägi, Niiberg 1999) Kündmine Sügavpõhjalistel muldadel tuleb künda 30...40 cm sügavuselt ja anda enne kündi mulla viljakusest olenevalt 40...60 t sõnnikut, fosfor- ja kaaliumväetisi 150..
Kui tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib töötaja esitada selle oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Kui töötaja ei ole 1 aasta möödumisel töösuhte lõppemisest oma tööraamatut välja võtnud, võib tööandja esitada selle TLS § 134 lg 2 kohaselt tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Tööraamatus on säilitamist vajavateks andmeteks info pensioniõigusliku staaži kohta, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Pensionikindlustusstaaži puhul, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist, omab tööraamat tähtsust eelkõige soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. 24 § 79 POOLTE KOKKULEPPE, s. t et nii TA kui T saavad töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
8-8.2. Tulenevalt lapse kõnearengupuudest, on vaja arendada tüdruku suulist tekstiloomeoskust. Uurimistöö ülesanne oligi koostada spetsiaalne metoodika spetsiifilise kõnearengupuudega lapsele tekstiloomeoskuse arendamiseks ning kirjeldada ja võrrelda tekstiloomeoskust enne ja peale arendamisperioodi. Töös viidi läbi kompleksne kõneuuring, mille tulemuste alusel valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja
pensionikindlustuse registrisse kandmiseks enne pensioni määramist. 1. Paragrahvide 133 ja 134 kohaselt tuleb TLS jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraa- mat anda töölepingu või teenistussuhte lõppemisel töötajale või avalikule teenistujale. 2. TLS ei näe ette tööraamatu pidamise kohustust, mistõttu jääb tööraamatu säilitajaks pärast töösuhte lõppu töötaja või avalik teenistuja. Tööraamatus on säilitamist vajavateks 184 § 135 / § 136 / § 137 R akendussätted 8. ptk andmeteks info pensioniõigusliku staaži kohta, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. det- sembrini. Pensionikindlustusstaaži puhul, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanua- rist, omab tööraamat tähtsust eelkõige soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni saamiseks. Tööraamatus sisaldub töötaja ametinimetus, mille alusel tal on
annaabi.ee 
