Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast.
"), rituaalne palve (salat; 5 korda päevas Meka poole, sooritatakse moseedes, kodudes ja ka lahtise taeva all, juurde kuulub pesemine ja kummardused), rituaalsed almused (zakat; Üleüldine maksustatus, vastavalt rikkuse astmele 5-40%, läheb eelkõige vaeste abistamiseks), paastumine Ramadaani kuul (saum; Päeval ei tohi süüa, juua, suitsetada, seksida. Öö algab, kui ei saa eristada musta ja valget. See on liikuv kuu) ning palverännak Mekasse (hadz; jalgsi). Islamis ei ole vaimulikkonda kui Jumala ja inimeste vahendajaid. On valitavad koguduse vanemad. Muhamed sündis a. 570, elas umbes 90. aastaseks. Kuni 40 eluaastani oli kaupmees rikka naisega. Teekonnal Mekasse ilmutas talle peaingel Gabriel, teatades, et mehest saab Allahi saadik. Koraanist on suur osa tema värsistatud. Kunsti iseloomustab vaen ebajumalate vastu (pilte ning kujusid jumalatest ei tohi luua isegi mõttes). Araabia mehel võib olla 4 naist, keda ta peab võrdselt kohtlema ja kelle varale tal õigust pole
Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all
Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka Luther kirjutas kirikulaule , nende hulgas luteri kiriku hümniks peetavat '' Üks kindel linn ja varjupaik'' ning tänini tuntud jõululaul ''Ma tulen taevast ülevalt''. Reformatsioon ja rahvaliikumine: Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkonda ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahvas leidis Lutheri õpetustest, sageli seda küll valesti tõlgendades ,võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus , nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamisõigust . Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all
aritmeetikat, astronoomiat ja muusikat. Kehalisi harjutusi hinnati vaid sõjalise tubliduse tõstmise vahendina. Rüütlite ( seitsme vooruse ) hulka olid arvatud küll peale muu ratsutamine, vehklemine, ujumine, vibulaskmine ja malemäng, kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt lootsid keskaegsed '' soomusväelased '' rohkem hobuse kui enda jalgadele. Õnneks haarasid seitse nn. kunsti ja voorust peamiselt ülemkihi ja vaimulikkonda. Lihtrahvale oli hobune tihti üle jõu käivaks luksuseks. Kesk Euroopa mägirajoonides jõudis jalamees tavaliselt alati enne ratsanikku sihtkohta. Sellest lähtudes palkasid paljud vürstid kulleritena oma teenistusse kiirejalgseid noormehi. Originaalsust oli säärases praktikas siiski vähe. Varem olid jooksjad endale suurepäraste kulleritena nime teinud. Ligi 4000 aastat vana seinamaal kirja edasiandvast käskjalast
See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist. Minu arvates see lihtsustas rahva olukorda paljuski, sest võrdustati kõigi seisuste vahel maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel. Talupojad vabastati teotöödest ning kaotati ka kirikukümnised. Mitmed ümberkorraldused puudutasid ka kirikut ja vaimulikkonda, eelkõige sellepärast, et kiriku maad võõrandati ning pandi oksjonile. 1790.aastal kaotati aga aadliseisus,mille käigus keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamist. Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne.
Võib siiski esineda nende värvide variatsioone. Kui religioosse ordu liige saab vaimulikuks, saab ta oma ordu tunnusvärvi sutaani. Ordusutaanid on neid kasutava ordu tunnusvärvi, erineva lõike ja sümboolikaga. Tsistertslastel oli keskajal hall, hiljem valge riietus. Kooris valge kuub, must skapulaar koos kapuutsiga ja must nöörvöö. Ilmikvennad kandsid tumepruuni kuube. Kokkuvõtteks Alates vara keskajast võib näha mitmekordset vaimulikkonda kuuluvate inimeste arvulist suurenemist. Eeldused olla vaimulik olid väga head. Küll tuli teha rasket tööd, aga see oli siiski privilegeeritud seisus ja tagas turva ja kindlus tunde. Kuna vaimulikud ei abiellunud ega saanud ka järglasi toimus vaimulikkonna juurdekasv seisustega seonudvalt ülemvaimulikud ja alamvaimulikud. Kiriku peaks oli Paavst. Kõiki vaimulike võis eristada ja liigitada ka nende riietuse järgi. Ka iga
jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ül'ks esinemine külalistele. Nii muutus ka õukonna- ja linnamuusiku staatus ja varasemast tähtsamaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus
jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore. Barokiajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ül'ks esinemine külalistele. Nii muutus ka õukonna- ja linnamuusiku staatus ja varasemast tähtsamaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus
sajandil toimunud sõjas Pisanside poolt. 11. sajandi lõpus tehti sellest käsikirjast koopia, millest sai Bolognas Rooma õiguse ja kanoonilise õiguse uuringute alus 1150-1250 aastatel. 13. sajandi jooksul tehti jõupingutusi kogu Euroopas ja pandi kirja kogu õigus. Bolognast sai kõige atraktiivsem õppekeskus Lääne- Euroopa õpilaste seas, kes soovisid saada uusi teadmisi. Keegi aga ei suutnud omandada põhjalikult teemat vaid paari aasta jooksul. Paljud õpilased kuulusid vaimulikkonda. Nemad õppisid peamiselt Rooma õigust ja selle funktsiooni kanoonilises õiguses, mis oli üldjuhul peateemaks õiguse õppimisel. Rooma õiguse tundmine aga nõuab palju ulatuslikumat tööd. Bologna õpetamismeetodid alates 13. sajandist näitavad, kuidas Justinianuse koodeksi süsteemi järgi peeti eraldi loengud Digestidest, Codexitest ja Institutsioonidest. Esiteks oli arutelu ja selgitus iga raamatu ja pealkirja ning seejärel paragrahvi ja tekstiasetuse kontekstis.
Hirm ja meeleheide on aga väga halvad loovuse alused. Pigem võib loogiliselt tuletada, et keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Samal ajal, toetudes kirjalikele ja ainelistele allikatele, võib kindlalt väita, et see aeg andis maailmale elurõõmsa, tugeva, andeka ja teotahtelise inimese. Nagu eelpool öeldud, oli keskaja inimene suures enamuses kirjaoskamatu. Koole oli vähe ja need olid kloostrite ja kirikute juures ning valmistasid ette peamiselt vaimulikkonda. Õpetatust hinnati, aga see oli võõras. Lugeda oskasid küllalt paljud, aga see oskus oli algeline. Koolidest käisid läbi suhteliselt vähesed. Samal ajal kasvatas keskaegne ühiskond kõiki oma liikmeid, järgides "monopedagoogika" põhilisi ettekirjutusi. Tulemuseks oli inimene, kes olles ka täiesti kirjaoskamatu, tundis ühiselu reegleid, allus üldnõutavatele kõlbelistele normidele ja püüdis end vastavalt nendele võimalikult turvaliselt sisse seada, püüdis vastavalt käituda
vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas nelja seisust-vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke, talupoegi. See jätkus ka pärast Karl XI surma, kuid kasvavat rolli etendas Riiginõukogu, keda juhtis kantsler. Hiljem asus valitsema Gustav II Adolf (1611-1632), kes suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi, tugevdades seejuures ka kuningavõimu. Kuningavõim tugevnes ka Karl XI ajal. Ta kehtestas 1680. Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks
P r o t e s t a n t i s m eraldus katoliiklusest usupuhastuse käigus või hiljem. Põhjalike muutuste vajadus katoliku kirikus oli päevakorras olnud sajandeid. Tegelikud jõud oma põhimõtete elluviimiseks leidis Wittenbergi ülikooli usuteaduse professor MARTIN LUTHER ( 1483 - 1546). 1517. aasta 31. oktoobril naelutas ta kiriku uksele oma 95 teesi, millega ta astus välja patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad
1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler.Kutsuti kokku ka Riigipäev,esindas vaimulikkonda,aadlit,linnakodanikke,talupoegi.Rootsis puudus pärisorjus! talupolid isiklikult vabad.Gustav II Adolf(hindas väga teadust,haridust) suutis koostööle tmmata kõrgkigi aadlike,tugevdas kuningavõimu.Olulist osa etendas selles ka Oxenstierna,juhtis ka kuninganna Kristiini pärast Gustavi langemist Lützeni lahingus.Kunigavõim tugev.järsult Karl XI ajal(troonile 4a-na)Kehtestas kuninga absolutismi.riiginõuk.tähtsus vähenes,otsustas
nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi seostatakse ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid süsteem toimis häireteta 400a jooksul, vaevalt oleks see nii olnud, kui feodalism poleks pakkunud ka midagi muud peale rõhumise
ROOTSI 13.Kuningavõim Rootsis ja valgustatud absolutism. Kuningavõim Rootsis 17.saj. Absolutismi algus 1599 vabanes Rootsi liidust Poolaga. Kukutati katoliiklik monarh Sigismund ja tema asemel hakkas valitsema Karl IX. Sama Riigipäeva otsusega muutus kuningavõim päritavaks ka naisliinis. Tähtsat osa kuningriigi valitsemises etendas Riiginõukogu, millle kooseisus oli juhtiv roll kantsleril. 14 Aeg-ajal kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke ja talupoegi. Teravad suhted Poolaga, head Venemaaga. 1611 Kalmari sõda Taaniga. Rootsis ei olnud pärisorjust. Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu).
jumaliku õpetaja peatseks ilmumiseks, kes juhataks inimkonna ülemaailmse rahu ajastusse. 32 Aastal 1863 teatas Bahá'u'lláh, ("Jumala Auhiilgus"), et tema on isik, kellest Báb rääkis, ja nii sündis baha'i usk. Usu ühtsus on säilitatud kirjalikus "lepingus" antud korralduste tõttu, mis pani paika usu õigusjärgluse ja institutsionaalse võimu põhimõtted. Baha'i usus ei ole vaimulikkonda. Baha'i kogudust valitsevad kohalikul, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil rajatud valitavad nõukogud. Iraani baha'id on pidanud kannatama tagakiusamist oma uskumuste tõttu usu algusaegadest peale. Bahá'u'lláh' ilmutuse põhiteema on ühtsus. Ta õpetas, et "maailm on üks riik ja inimkond selle kodanikud". Tema kirjutised sisaldavad põhimõtteid, seadusi ja institutsioone maailma tsivilisatsioonile, sh igasuguste eelarvamuse kõrvaldamist, sugupoolte võrdõiguslikkust, maailma
Tegelikkuses oli liiderlus väga levinud. Feodalismi analüüs näitab, et tegemist oli vastastikusele kohustusele rajatud süsteemiga. Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides. Talupoegade täielik maaomand eksisteeris suuremal või vähemal määral kõikjal. Samas oli küll ka rõhumist. Religioonil inimeste jaoks üsna tähtis osa, kuid ei tähendanud absoluutset kuuletumist kirikule. Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine. Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta. Olukord halvenes, kui Euroopat tabasid kliima halvenemine, katk ja sõjad. 12.-13 saj iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Uuriti antiigi pärandit, usk loogikasse. Tegeleti teadusega. 16. Mis on gooti stiil?
väljaõppe ja rikkuse poolest kuulsaks ja kadestatavaks üle kogu Euroopa. Õpipoisivorm kasvatamises-õpetamises tähendas meistri isiklikku eeskuju. Nüüd ei istu mungad enam kloostriüksinduses, vaid nende peaeesmärgiks saab jumalasõna viimine rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks.
väljaõppe ja rikkuse poolest kuulsaks ja kadestatavaks üle kogu Euroopa. Õpipoisivorm kasvatamises-õpetamises tähendas meistri isiklikku eeskuju. Nüüd ei istu mungad enam kloostriüksinduses, vaid nende peaeesmärgiks saab jumalasõna viimine rahva hulka. Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka hulk naisi- begiinid, noviitsid, nunnad. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaesteabi. Vaimulikkonda kujundas seotus teispoolsuse ja Jumalaga kogu keskaja vältel austatav askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks.
vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat vagaduslaadi, sealsetes linnades oli väga palju vaimulikkonda. Reeglina olid nad alatasustatud ja viletsa haridusega. Inimesed muretsesid oma hinge heaolu pärast ja hakkasid vaimulikelt ka seda nõudma. See eristab Saksamaad ka Inglismaast ja Prantsusmaast, kus tõuseb 15. sajandil esile teine tendents – tsentraliseerimine, absolutism. Detsentraliseerituse ja absolutismi vahele jääb Habsburgide dünastia imperialism. Tekivad rahvuslikud alged. Etnosümbolism – meil on biloogilise rahvsluse varasemal astmel
sunnismaastamine. Keskaegses ideaalis igasuguse tootmise eesmärk on äraelamine, mitte rikastumine. Hiliskeskajal Lääne Euroopas siiski talupoegade seisukorra paranemine sotsiaalselt. Talupojad moodustasid rahvastiku põhimassi, ent põhirolli mängib aadel. Aadel kui õiguslik seisus kujuneb varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond. On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti, loomad võeti ära). Aadel on õilsam,
Aga tõenäoliselt eesti keele sõna sant on pärit ladina keele sõnast sanctus - kerjusmunkade vahendus. Hiliskeskaja jutlustamises, eriti kerjusordude poolt rakendati laialdaselt exemplumit - nali, anekdoot, millega elavdati jutlust. Kohaliku vaimulikkonna hulgas oli ka kohapeal üles kasvanud inimesi. Lisaks kihelkonnakirikutele oli maal väga arvukalt kabeleid, ehk siis kohalikke pühakohti, siinses kontekstis tähendab pisikest kirikut, millel pole oma püsivat vaimulikkonda, nt Saha? kabel Tallinna lähistel, enamus olid väikesed ja puust. Need kompenseerisid kihelkonnakirikute hõredust, nendes kabelikohtadest teame luteri ajast pärit vaidlusi nende kabelikohtade üle luterlaste ja katolike vahel. Üks fenomen see, et al 16. saj on nendesse kohtadesse visatud raha - vb märk sellest, et varem said annetused endale kabeli omanik, nt mõisnik, aga kui reformatsiooni järel see institutsioon kadus, siis hakati annetusi panema koha peale
annaabi.ee 
