olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Friedebert Tuglas avaldas Tarapita ajakirja esimeses numbris võimude vähest kultuurihuvi tauniva kirjutise ,,Kirjanduse ja kunsti osa riigi eelarven". August Alle vastandas poleemilises kirjutises Iseseisvus ja meie" välise, formaalse iseseisvuse tõelisele vaimsele iseseisvusele, kuulutades: ,,Maha iseseisvus kui ainult kroonu! Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja
Kirjandust, hakata looma kõrgkunsti. Siuru rühmituse kohta faktid: 1)tegutses Tallinnas 2)loosung: loomise rõõm- see olgu me ainus tõukejõud 3)jätkasid Noor- Eesti suunda 4)propageeriti modernismi, linna kultuuri arendamist, rõhutati individualismi 5) M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, A. Adson, F. Tuglas, A. Gailit. Tarapita rühmituse kohta faktid: 1)A.Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V
Umber 400 aastat eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid Maia linnriikide hiilgeaeg jääb ajavahemikku u 300-800 pKr. Nagu teisedki toonased Kesk- Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Künnipõllundusega alustasid Kesk- Ameerika rahvad alles pärast eurooplaste tulekut. Sellest hoolimata saavutas maiade arhitektuur, kunst ja vaimukultuur silmapaistvalt kõrge taseme, millele oli mõnes vallas raske leida võrdset kogu toonasest maailmast. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Kuningale allus suursugust päritolu preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade
) Balti aadli privileegid kaotati. Peale tema surma Balti erikord taastati. 18.saj keskel tekkis surve mõisnikele, et nood talupoegade elu kergendaksid. Oluline osa oli siin valgustusideede levimine baltikumis luteri kiriku õpetaja kaudu. Peamine nõue oli pärisorjuse kaotamine. 1765 a.kinnitas liivimaa kinral kuberner nn.positiivsed määrused(tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleda teokoormiseid ja anda talupoegadele õigus kaevata mõisniku peale.) Vaimukultuur 18.saj vaimse kultuuri kandjaks jäi luteri kirik. Luteri kirik pööras suurt tähelepanu talurahva lugemisoskusele. 1739. tõlkis Jüri kiriku pastor Anton Thor-Helle kogu piibli eesti keelde. Luteri kirikus saksamaal tekkisid kolm uut suunda. 1. Pietism-Pietistid taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu
Iseloomulik oli teoste ehk inetuste esteetika.(,,karge meri"isade maa" leegitsev süda"viljeles peamiselt romantilist proosat. nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis,tervikuna kõneleb tõsidusest ja nõudlikusest(Tallinna triloogia(tuli ja raud, õige mehe koda))perekonna romaan põimub isikuromaaniga. Siuri(1917-1919) Gailit,semper,under,visnapuu,adson,tuglas, tähts oli elustada vaibunud eestikirjandust,esile tõusid mitmed head kirjanikud, arendasid armastus ja looduslüürikat, tähtis oma loova vaimu avaldamine,uus romantiline stilisatsioon.
lihtrahvas(maksukohuslased), orjad. Lihtrahvas organiseeritud capulli'desse, juhtis calpuc, kes oli valitav vanematekogust, austati sõdureid ja emasid, kuriteod: argus ja abort. Usund: tuhanded jumalad, enim austati suurt kolmikut: sõja-ja päikesejumal, vihmajumal ja saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID: o Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust o Linnriiki juhtis preesterkuningas, võim oli pärandatav o Usund- maailma looja taevajumal, inimohvrid o Haridus- kättesaadav preesterkonnale
7. Selgitage lühidalt, mida võiks tähendada sõna "kultuur" järgmistes katkendites (esiletõsted minult). Võite, kuid appi võtta loengumärkmete liigituse, kuid tingimata ei tarvitse. Põhjendage, miks teie meelest on silmas peetud just ühte või teist tähendust. Millele "kultuur" neis katkendites vaikimisi vastandub, st mis on neis silmaspeetud "mittekultuur"? Milliste sõnade või väljenditega saaks neis kontekstides sõna "kultuur" asendada? a) Kultuur kui vaimukultuur või kõrged kunstid. Peetakse silmas kõike, mis tegeleb inimese üleva poole arendamise ja mõtestamisega. See vastandub sõnale vaimuloidus või argipäevasus. Sõna kultuur võiks asendada tekstis sõnaga vaimuelu. (https://pluss.postimees.ee/2718732/100-000-kultuurset-eestlast) b) Selles kirjutises peetakse silmas rahvuskultuuri. Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid. Siin vastandub see ehk eraklikkusele või
Auväärseima järgi aastate nimetamine. RAHVA KOOSOLEK: Liikmeteks täisealised spartiaatidest mehed. Õigus geruusia otsused heaks kiita või tagasi lükata. Hääletasid kisaga. SPARTA ÜHISKONDA ISELOOMUSTAVAD: Riigielu stabiilsus ( riigikord pika aja jooksul ei muutunud ). Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ). Kodanike huvid olid allutatud riigi huvidele. Vaimukultuur oli kidur. ATEENA POLIS Atika maakond: Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased. Atika oli maavaraderikas: savi, seatina, hõbe, marmor. Tänu headele sadamakohtadele arenes kaubandus ja käsitöö. Mereline asend: lõi tihedad sidemed erinevate rahvastega tegi Ateenast avatud/uuendusmeelse ühiskonna Maaharijad kasvatasid peamiselt: oliivipuid viinamarju Ateena riigikord: Arhailisel ajajärgul:
Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad. Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga
sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine, halb terviseseisund, tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest: vaimukultuur ja ühiskondlik moraal, perepoliitika ja koduhoid, tööhõive, rahva tervis, regionaalpoliitika, rahvuste integratsioon. Mitmeski nimetatud valdkonnas on Narva Linnavalitsusel viimastel aastatel märkimisväärseid algatusi. Tänapäeval Eesti Valitsuse ja Riigikogu poolt heaks kiidetud mitte-eestlaste integratsioonipoliitika eesmärkideks on hoiakute muutmine mitte-eestlaste
Tema kokku 17 luuletust on zanrilt oodid ja karjaselaulud e pastoraalid. Enim tuntud neist on ,,Laulja" (luuleloomingu vägevusest) ja ,,Kuu" (eesti maakeele ülistus).1922.a ilmus suur osa tema loomingust koguteosena, 1976.a ,,Laulud. Päevaraamat" kommenteeritud täielik väljaanne. Ja siin meie tänavune konspekt. EESTI ESIMESED KIRJALIKUD MÄLESTUSMÄRGID 12.-13. s jõuab kristlus Eestisse, see o avas Eesti uksed Euroopasse, o liitis esivanemad kristliku maailma ja kultuuriga, o vaimukultuur hakkas arenema. Eesti kirjandusega kõrvuti arenes baltisaksa kirjandus, mis on oluline, et saada ülevaade Eesti kirjandusest ja vaimuelust. Kroonikad- esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. Henriku Liivimaa kroonika- esimesed kirjalikud teated eestlaste kohta, tähelepanekud eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede kohta. Taani hindamisraamat-sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid
Ristikivi luule Tema ainuke luulekogu on ,,Inimese teekond",mis on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Lihtne pealkiri avardub ristikivilikuks võrdpildiks kirjaniku enese ja ta kangelaste saatuse kohta. Ristikivi ja Tammsaare Peale Ristikivi ,,Tuli ja raud" ilmumist saatis Tammsaare talle avaliku kirja,milles avaldas oma veendumust R talendis ja meisterlikkuses. T nägi R--oma mantlipärijat.Mõlemad olid viljakad proosa suurvormis romaanizanris.Ühine on ka nende vaimukultuur ja loomingu filosoofiline kanduvus,eetiline põhimõttekindlus ja enesedistsipliid.Mõlemad huvitusid sellest,kuidas inimesed elavad suurte ideede nimel.R romaane ühendav teema on tammsaarelik Mälgu mereromaanid Mälk astus kirjandusse novellidega,kuulsaks sai aga mereromaanidega(nendes avastas ta oma aine).Amatöörkirjanikust professionaaliks sai ta romaaniga ,,Kivine pesa"mis jutustab rannakehviku perest,keda surm nõnda põhjalikult
riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu. Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest · Sokrates filosoof (,,Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides
spartiaadid eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud
Lihtasteegid olid rahuajal talupojad, sõja korral aga väeteenistuses. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID
Mis oli Inimeste ohverdamine, kakao, Alepõllundus, puuvill, part Laamad ja kartulid eurooplastele mais, tubakas, kalkun uudiseks? Usund Tuhandeid jumalusi, inimeste Maailma loojaks taevajumal, Maailma loojaks taevajumal, ohverdamine, sõja -, päikese -, inimohvrid, peajumalaks päikesekultus vihmajumalad vihmajumal Kultuur Kõrgelt arenenud vaimukultuur, Haridus vaid preestritele, Haridussüsteem arvestas riigi kutse ja eliitkoolid, filosoofia matemaatika ja astronoomia vajadusi, kirja polnud, ehitasid kõrgel tasemel, 2 kalendrit, alased kõrged teadmised, hiiglasuuri templeid ja kindlusi piktograafiline kiri, rikkalik leiutati 0, loodi kalender,
lainena 50 000 10 000 aastat tagasi üle Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa katnud jääkilbi. Asteegid valitsuspüramiidi tipus oli pärandatava võimuga keiser lõtv keskvõim sõjal oli usuline ülesanne saada ohverdamiseks inimesi tugevad ja vaprad mehed usund tuhandeid jumalaid nende toiduks peeti inimverd leitud üle 130 000 kolju päritavate tiitlitega ülikkond vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid kõrgelarenenud vaimukultuur riigi ülalpeetavad koolid kutsekoolid ja eliitkoolid piktograafiline kiri rikkalik kirjandus luule, proosa, draamateosed kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj
Et kujutlused muutuksid teadmisteks tuleb saadud materjal läbi töötada mõtlemise abil, mis erineb haistingutest ja represioonidest. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine. Ta oli arvamusel, et inimene ei pea kõike teadma. Tal peavad olema need teadmise, mida tal on vaja praktilise elu jaoks. Ratsionalism( tõe otsimine läbi puhta mõistuse)- Descarted, oli veendunud, et igasuguse õppimise eesmärk peab olema intellekti arendamine vaimukultuur ja oskus väljendada hästi argumenteeritud ja tõestatud otsust. Teadmised tulevad läbi mõtlemise. Selleks, et jõuda tõsikindlate teadmisteni tuleb iga tekkinud raskus jaotada nii mitmeks osaks kui vähegi võimalik, sest alaprobleeme on lihtsam lahendada. Alustada tuleb kergemast probleemist ning liikuda raskemate poole. Descartes’i arvates on tõde absoluutne. Pilet 4 1.I maailmasõja põhjused I maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oldi 20. saj alguseks teravnenud
maailmakäsitlus mõjutas keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Keskaegse kristlik- teoloogilise mõtteviisi tähtsamaks ja õpetatumaks esindajaks oli Aguino Thomas (1224- 1274), kes ühendas Aristotelese vaated kirikudogmadega, mille kohaselt maailm on Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena hakkas keskajal vaimukultuur ja seda kandev tala kristliku kiriku võim ühiskonna elus nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber,
Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja sotsiaalse tegevuse vormide ,,osavõtlik mõistmine", ,,intuitiivne taipamine". Samas, see mõistmine põhineb alati ajaloo tundmisel. Siit joonistubki välja saksa filosoofia kantiaanlik ja neokantiaanlik idealistlik traditsioon, mis jätkub ka läbi 20. saj ja mõjutab mitmeid olulisi kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal. Idealismi puhul on siis huvifookuses 10 eeskätt kultuur kui vaimukultuur, mentaalne sfäär, mis kujundab erinevaid kultuurilisi tegevusi keelt, kunsti, jne. Selle kõrval on saksa filosoofias aga oluline ka materialistlik traditsioon, mis näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus. Kulturwissenschaft Hegel + Kant ja idealism Dilthey hermeneutika (Geistwiss. Naturwiss.)
annaabi.ee 
