Loodus on elav maailm. Loodus on hingestatud. Seda iseloomustab maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika, mille abil saab inimene ületada ümbritseva maailma takistused. Seda iseloomustab müütiline maailm. Kõike seletatakse müütide abil. Surm on ebaloomulik. Surnu tuleb õigesti maha matta, muidu tuleb ta kummitama. Surma päritolu selgitab ka müüt. Surmal on alati põhjus. Surnu hing saab olla nii positiivne kui ka negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks. Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend
12. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete “alam mütoloogia” ja “demonoloogia” kasutusele võtmine? Mõiste ”alam mütoloogia” on seotud loodusmütoloogia käsitlemisega, see mõiste võeti kasutusele 19. sajandil ning on samuti seotud tollase aja müüdi uurimisega. Sel ajal uuriti kuidas müüt tekib ja kust on see alguse saanud. Demonoloogia on aga müütide kogum või uskumussüsteem, mille keskmeks on vaimolendid, kes elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid
esimene monoteistlik usk, praegu vähelevinud, usuvad tule jõusse ja tõesse, igavese tule sümboolika, väike aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete "alam mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli vaimolendi erinevus inimesest, vaimolendid kadestavad inimese täiuslikku keha. Eriti oluliseks keskajal, kui ristiusk katsus varasemat rahvausundit piiblipõhiselt seletada ning varasemad vaimolendid muutusid kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile,
Sel aja tegeleti uurimistega kuidas müüt tekib, kust saab see oma alguse. Evolutsiooni idee sunnib meid uurima algseid ideid. Kust tekkis rahvas jne. otsiti algvorme. Jakob Grimm. Jumalate transformatsioon mütoloogias. 37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia on müütide kogum, uskumussüsteem, mille keskmeks on žanri tegelased kes elavad inimeste keskel/kõrval. Vaimolendid ei ole kehalised olendid. Nad soovivad endale keha ning seetõttu kadestavad vaimolendid inimesi. Inimesed on nende arust täiuslikud, kuna omavad keha. Vaimolendid omavad seost maise maailmaga. Nad eksisteerivad inimeste ümber. Nad on sotsiaalsed olendid. Demonoloogia on markeeritud süsteem. Varasem demonoloogia oli tähenduslikum kui tänapäeval. Inimesed ei pane enam tähele mida nad unes näevad – seda ei peeta oluliseks.
Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. Tsükliline mõtlemine. Mineviku, oleviku, tuleviku vahel ei ole põhimeteliselt vahet. Kõik kordub. Seda aitab seletada müütiline mõtlemine. Müütiline mõtlemine. Kõik mõtestatakse läbi lugude. Transedentne maailm(nähtamatu) jumalad, vaimud, surnud vanemad. Imanendentne maailm(nähtav) inimesed, loomad ... Sakraalne Püha. Protaanne ilmalik Vaimolendid Kummitus Inimene kes ei sa surma järgselt rahu. Enamasti halvad. Loodusvaim Võivad ollad nii head kui halvad. Jumalad Juhivad saatust. Esivanemad(surnud) Usutakse et mõjutavad elavate inimeste käekäiku. ,,Spetsialistid" Maaisand - 1)Preester 2)Kohtunik 3)Pealik. Tänapevl on läinud 2 ja 3 üle riigile. Nõid Kasutab maagilisi vahendeid halbadel eesmärkidel. Kardetakse palju. Feti Nõidumiseks kasutatav vägi. Posija Kasutab maagilisi vahendeid headel eesmärkidel
imaam *Jumala ja inimeste vaheline vahendaja, kellesse usuvas siidid islamifundamentalism *eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades *Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi.
Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust. Uues vaimsuses on palju vaimolendeid. Jeesust austatakse kui vaimset meistrit-õpetajat. Vaimolendid jagunevad nendeks, kes on kehastunud ja nendeks, kes ei ole kehastunud. Müüti ei ole püha loona kirja pandud on ,,baaskude" uue vaimsuse kirjanduses. Pole müüdina teadvustatud, vaid on üldine arusaam, idee. Vaimse enesearengu lugu areng on keskne idee, mitte vahend suurema eesmärgi saavutamiseks vms. Kuna inimesed on ebateadlikud, on nende loodu kannatusterohke. Kannatus = õppimiskogemus. Jeesus: ,,Mina olen tee" - vaimse arenguga seostatav.
Indjaanlastel nt koer keda nuumati ja hiljem söödi. 4. Väeotsimisriitus- esemed (kivid, kristallid, väekad kehaosad, küüned juuksed. 5. Kontaktmaagia- füüsiline kontakt olendi endaga või midagi olendilt omandatut 6. Elutu elustamine- elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht) · 35-40 000 aastat tagasi- animismi teke. Ürgne kunst: loomamotiivid, jahikunst, ruudustikud, täpid, käemotiiv kui teispoolsuse sümbol. · Inimene seostab reaalse maailma ja sümbolid ja hakkab elama kahes maailmas korraga. Nt loodus
sõjaline - Thor; Thorsday lepp - punane (lepatriinu, lepa punane koorealune) Riitused: 1) lihasöömine 2) raviriitused 3) ajutine püha 4) väeotsimine - esemed 5) kontaktmaagia 6) elutu elustamine 15.09.2011 Animism - vaimolendid Teispoolsus (eestlastel toonela 35-40 tuhat aastat tagasi tekkis Mõtlemine muutub mitmedimensiooniliseks Kuidas tunne on? Nagu seitsmendas taevas. Dualistlik eksistents. Materialisatsioon teise olendina. Õun - vägi (paralleelnimed) Materiaalsed ühenduslülid Multilokatsioon Karuviga - inimene käib üks külg ees Jäneseviga - jänesemokk Hundiviga - hundikurk Tedreviga - tedretähnid Konnaviga - konnasilm Varieeruv materialisatsioon Käokuiv - lihaskude asendub sidekudega
puudumine. See kandub edasi suuliselt ja traditsioonide kaudu kogukonna sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35
puudumine. See kandub edasi suuliselt ja traditsioonide kaudu kogukonna sees tegutsedes. Rahvausund võib endas ühendada erinevatest kihistustest ja erinevat päritolu elemente (nt kristlik kurat eesti rahvausundis), ilma muretsemata süsteemi ja teisenemises ning realiseerub inimeste tegudes ja uskumustes. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. - Kõrgema mütoloogia jumalate ja vägimeeste asemel domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35
Hingede aeg oli vaikne, lärm vöis hingi pahandada. d) keha keha on surematu hinge koda ja tema eest hoolitseti väga hästi, keha pidi olema puhas. Keha kaunistati maalingute ja tätoveeringutega. Kui inimene suri, siis ta maeti kindlate rituaalidega. Eestlaste muinasusund oli: a) polüetistlik palju jumalaid b) anmalistlik kogu loodus oli hingestatud c) loodususund jumalikustati loodusnähtseid vöi objekte b)Vaimolendid, ohverdamine, ohvripaigad, ennustamine Looduses esines palju vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. NT metsaisad, -emad, nurmeemad, -isad, põllu- ja veevaimud jne. Mõned haldjad elasid iseg taludes, nt Pärnu- ja Viljandimaal koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko. Eeslastel on vähe nn kõrgjumalaid. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse Tarapitat (Taara avita sõja-, palvehüüd) Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal, kuid lendas Saaremaale
loodusobjektiga. -) Loodusvaim oma olemuselt ambivalentsed. Elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes (planeetides, tuules, äikses, veekogus, võib võtta ka olendi kuju). Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime deemoneid. -) Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Kui hing on kehast väljunud, siis on kas: 1) surm; 2) uni; 3) transs. -) Jumalad kõrgemad vaimolendid. Monoteism = ühe jumala usk; polüteism = mitme jumala usk. Loodusreligioonides võib mõlemat varianti esineda. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud. Looduskultuuris isiklikku jumalaga suhtestamist väga palju ei ole ja need inimesed elavad pidevalt erakordses maailmas, koguaeg on põnev. * ,,spetsialistid" -) Maaisand isikud kellest usutakse, et nad ongi mingi konkreetse maa ala kaitsjad maagia abil. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik.
Saj müütide algupäraga – loodusmütoloogiaga (Veedade aeg). Tähtsal kohal evolutsiooniidee levik. Grimmi teooria: jumalate tranformatsioon. Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste kasutuselevõtt? Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja
150 105 Pidustused Jagunesid kaheks, peresisesed ja -v¨alised. Esimesel pu- hul tehti meelehead perega seotud vaimolenditele, teisel, loodus- 131 128 vaimudele ning v~o~orh~oimude vaimudele. 132 Puhastusrituaal alkoholiga 48 T~orjemaagilised puhastusrituaalid hoidsid ebasoovitavad vaimolendid eemal ning kaitsesid vaenulike 48 harilik tulbipuu (lad.k.Liriodendron tulipifera , mille aromaatseid ~oisi segati rituaalides kasutatava alkoholiga. 92 loitsude eest. Alkohol on u ¨ks t~orjemaagilise toimega segusid. ¨ had riistad S~ojariistad olid sakraalt¨ahendusega, seotud ohver- Pu damistega
Lisa 2. Küsitluse tulemused diagrammide kujul: Lisa 2.1. Kes on haldjad? 8% 2% 25% 50% ei tea 15%fantaasia vili maagilised vaimolendid inimesetaolised olendid surematud olendid Lisa 2.2. Kuidas/millest on haldjad tekkinud? 5% 9%headusest 10% ei tea on kogu aeg olemas olnud surnute hingedest maaväliste tegurite tõttu 15%
tuntavamalt Petsamo kloostri mõjupiirkonnas elavaid koltasid. Tänapäeval on õigeusu järgijad peamiselt need koltasaamid, kes elavad Soomes ja Norras. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on misjonärid püüdnud Koola poolsaare saamide seas levitada nii õigeusku kui luterlust. Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning jahipidamisse ja kalapüüki suhtuti austavamalt kui muudesse tegevustesse. 83
need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne. Eksisteerib peale välja ka aine näiteks när- vitegevus. Ka inimesed liigitatakse morphsete eluvormide hulka. Samuti ka planeet Maa elusloodus. Amorphsed olendid on aga meie jaoks nagu vaimolendid või lihtsalt hinged nemad eksisteeri- vad ainult psüühika ( teadvuse ) energiavälja vormis. Selleks energiaväljaks on elektromagnetväli, mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust
need on bioloogilised ja elektroonilised eluvormid. Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne. Eksisteerib peale välja ka aine näiteks när- vitegevus. Ka inimesed liigitatakse morphsete eluvormide hulka. Samuti ka planeet Maa elusloodus. Amorphsed olendid on aga meie jaoks nagu vaimolendid või lihtsalt hinged nemad eksisteeri- vad ainult psüühika ( teadvuse ) energiavälja vormis. Selleks energiaväljaks on elektromagnetväli, mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust
Morphsed olendid eksisteerivad nö. ainena – need olendid on nagu meie ( Maa inimesed ), kes eksisteerivad aineosakestena ( elementaarosakestena ), nende osakeste süsteemidena – nagu näiteks hapnik, DNA, rakud, koed, organid, elundkonnad jne. Eksisteerib peale välja ka aine – näiteks när- vitegevus. Ka inimesed liigitatakse morphsete eluvormide hulka. Samuti ka planeet Maa elusloodus. 33 Amorphsed olendid on aga meie jaoks nagu vaimolendid või lihtsalt hinged – nemad eksisteeri- vad ainult psüühika ( teadvuse ) energiavälja vormis. Selleks energiaväljaks on elektromagnetväli, mis eksisteerib ka morphsetel olenditel närvikudedes, kuid on sõltuvuses närvitegevusest. Amorph- sed olendid eksisteerivad siis mateeria vormidest ainult väljana. Aine ( aatomid, molekulid, elemen- taarosakesed ) struktuur aga puudub. Amorphsed olendid elavad sõltuvana edenevast närvitegevuse arengust
annaabi.ee 
