EKG konspekt (0)

Kodade dilatatsioon. Vaatad II ja V1 lülitusi  Parema koja dilatatsioon. P pulmonale (tingitud 
kopsuhaigustest) 
  Vasaku koja dilatatsioon. P mitrale(mitraalklappi rikked) 
      •  P-sakki amplituud rohkem kui 2.5mm alumistes  lüitustes: II, III, and aVF.   •  P-sakki elektriline telg nihkub paremale 
•  P-sakki kestus ei muutu  •  V1 lülituses P- sakki lõpposa rohkem kui 1mm  allpool isoelektrilise joonest  •  P-sakki lõpposa kestus ületab 0,04 sek (1 väike ruut) 
•  P-sakki telg ei muutu (normis domineerib nkn vasak  koda)  Vatsakeste hüpertroofia  Parema vatsakese hüpertroofia. Kopsuhaigused ning 
kaasündinud rikked  Vasaku vatsakese hüpertroofia. Süsteemne hüpertensioon 
ning klappihaigused    QRS negatiivne, aVF positiivne, bifaasiline II 
lülitus (+60). Telg kas 150+ või -30 (ei sobi).    Normis V1 algab bifaasiliselt ning R-sakk neg ja S-
sakk suurelt negatiivne. Minnes edasi, R-sakk 
positiivseks läheb, ja S negatiivseks.     V5-R on väiksem kui V6-R; V6-R üle 20mm; V1-
S+V5-R üle 35mm   


aVL-R üle 11; aVF-R üle 20mm; I-s R-sakk +III-S-
sakk üle 25mm  •  QRS-kompleksi elektrilise telje nihkumine  paremale  •  I lülituses QRS-kompleks on rohkem  negatiivne kui positiivne  •  V1: R-sakk suurem kui S-sakk 
•  V6: S-sakk suurem kui R-sakk  Rinnalülitused: 
1. R-sakki amplituud V5/V6 + S-sakki amplituud V1/V2 
ületab 35mm 
2. V5-s on R-sakk suurem kui 26mm 
3. V6-s on R-sakk suurem kui 20mm 
4. V6 R-sakki amplituud on suurem kui V5 R-sakki oma 
Jäsemetelülitused: 
1. aVL-s R-sakk üle 11mm 
2. I-s R-sakk üle 13mm 
3. aVF-s R-sakk üle 20mm 
4. I-s R-sakk +III-S-sakk üle 25mm 
 
aVL-R+V3-S on üle 20mm naistel, üle 28 meestel   
  Secondary repolarization abnormalities. 
1. Downsloping ST-segment depressioon 
2. T-wave inversion  
 
REPOLARISATSIOONI HÄIRED LÜLIDES 
KÕRGE R-SAKKIDEGA  Parema vatsakese repolarisatsiooni anormaalsused kõige 
paremini tuvastatavad  V1 ja V2; 
Vasakese vatskese repolarisatsiooni anomaalsused kõige 
paremini tuvastatavad I, aVL, V5, V6. 
Left ventricular secondary repolarization abnormalities are 
far more common than right. 
   
 
A) aVL in a patient with aortic stenosis and left ventricular 
hypertrophy. Pikk R-sakk, vasake vatsakese hüpertroofia 
kriteerium täidetud. ST-segment lame, T-sakk tavaline. 
(B) Aasta pärast sama lülitus näitab secondary repolarization 
abnormalities, ST segment is depressed, and the T wave is 
inverted.      Arütmiad.  Siinusõlme ärütmiad.    Normaalne siinusrütm: 60-100 bpm.  
Lugemiseks: 1500/R-R vahelised väiked ruudud; 300/R-R 
vahelised suured ruudud 
 
 
 
Üle 100 bpm - tähhukardia. Füsioloogiline või patoloogiline: 
hüpertüreodism, kopsuhaigused, congestive heart failure, 
sümpaatikuse ületoonus,  
 
 
 
 
Alla 60 bpm- bradükardia. Ravimid (beta-blokad, Ca-blokad, 
opiodid), akuutne MI, vaguse ületoonus. 
 
 
 
 
 
Sinussõlm lõpetab impulsside saatmist.  
 
 
 
Teine südameosa hakkab pacemaker-iks.  
Atrial pacemaker- 60-75 bpm 
Junctional/ AV sõlm- 40-60 bpm 
Ventricular - 30-45 bpm 


  Ektoopilised ning reentrant rütmid. 
 
Kuidas ära tunda? 4 küsimust:  1.  Kas esineb normaalseid P-sakke? Normaalselt välja näevad ja normaalse teljega (II positiivne ja aVR negatiivne).   Kui jah, siis tõenäoliselt arütmia allikas paikneb kodades.  
Kui P-sakke ei ole, siis rütm tuleb kodade alt, AV-sõlme või vatsakeste piirkonnast.  
Kui esineb ebanormaalsed P-sakke, siis: (1) Rütm tuleb kodade piirkonnas, aga väljaspool SA-sõlmest (2) Retrograadne 
aktivatsioon läbi AV-sõlme või lisateed pidid.  2.  Millised on QRS-kompleksid - kitsad (<0.12 sek kestvad) või laiad (>0.12 sek kestvad)?   Kitsas QRS tähendab seda, et depolarisatsiooni laine levib läbi normaalse juhtetee (AV-His-Purkinje). Kuna see on kõige 
efektiivsem ja kiirem võimalus - on QRS kitsas. Kitsas QRS- rütm pärineb kas ülevalt AV-st või AV-sõlmest. 
Lai QRS tähendab, et vatsakeste depolarisatsioon pärinebki vatsakeste müokardilt, mitte juhtesüsteemilt ning seega on 
aeglane.  
 
1. ja 2. küsimus annavad teada, kas ärütmia on ventrikulaarne või supraventrikulaarne? 
  3.  P-sakki ja QRS-kompleksi korrelatsioon.   Normaalne korrelatsioon- ühele P-sakkile järgneb üks QRS-kompleks, tõenäoliselt rütm pärineb kodadelt või siinuselt.  
Korrelatsioon puudub, kui kojad ja vatsakesed depolariseerivad ja kontraheeruvad teineteise sõltumatult - AV dissociation  4.  Kas rütm on regulaarne või irregulaarne?   
Supraventrikulaarsed arütmiad. Allikaks kojad, AV-sõlm. Remember: The key to diagnosing a 
supraventricular tachyarrhythmia is to look for P waves. They are most likely to be prominent in leads II and V1. 
  Atrial premature beat  •  P-sakki kontuur  erineb tavalisest SA 
põhjustatud P-
sakkist  •  Premature beat liiga  vara     Kolmas löök on premature; P-sakk erineb normaalsetest  Junctional (AV) 
premature beat  •  P-sakk  puudub/retrograadne     Kolmas löök on premature, vara, P-sakk puudub  AV nodal reentrant 
tachycardia (AVNRT)/ 
paroxysmal 
supraventricular 
tachycardia  •  150-250 bpm 
•  Regular rythm 
•  II/III retrograde P 
•  V1 pseudo-R′    •  Carotid massage:  slows or terminates   
 
 
 
 
 
A. Kojad ja vatsakesed 
töötavad samal ajal- 
retrograadsed P-sakkid 
kaovad 
B.  
C. Retrograde P-sakk 
D. V1 pseudo-R’   


  Atrial flutter (kodade 
laperdus)  •  Erutustekke 250- 350 bpm   •  P-sakkide vahel ei  ole lamedat 
isoelektrilist joont  •  2:1; 3:1,4:1 block  (2-4 P-sakki, üks 
blokk)  •  Flutter waves      Atrial fibrillation 
(virvendus)  •  350-500bpm  •  Irregular 
•  This irregularly  irregular appearance 
of QRS complexes 
in the absence of 
discrete P waves is 
the key to 
identifying atrial 
fibrillation.      Multifocal atrial 
tachycardia (MAT)  •  100-200 bpm 
•  Irregulaar 
•  Erinevad P-sakkid    Multifocal atrial tachycardia. Note that (1) the P waves vary dramatically 
in shape, (2) the PR intervals vary, and (3) the ventricular rate is 
irregular.  Paroxysmal atrial 
tachycardia (PAT)/ 
ectopic atrial 
tachycardia  
  •  100-200 bpm 
•  Regular  •  No effect of carotid  massage    AV reciprocating 
tachycardia (AVRT)  •  WPW syndrome 
•  Reentrant loop  reciprocates 
between the atria 
and the ventrcles  •  Orthodromic  tachycardia (kits 
QRS)  •  Antidromic  tachycardia (wide 
QRS)       
   


Ventrikulaarsed arütmiad. Põhinevad allpoolt AV-sõlme.  Premature Ventricular 
Contractions  •  QRS lai, veider,  mitte vähem kui 
0,12sek  Ohtlik: 
1.Sagedased 
2.Järjestikused (nt. 3 
järjest)  
3. Erinevad e multiform 
4. R-on-T, PVC langeb 
T-sakkile 
5. PVC akuutse MI ajal     
 
 
 
Ventrikulaarne 
tahhükardia   
 
 
•  120-200 bpm 
•  Slightly irregular     
 
 
 
Ventrikulaarne 
fibrilatsioon (virvendus)   
 
 
•  QRS kompleksid ei  ole eristatavad  •  Tavaliselt eelneb  ventrikulaarne 
tahhükardia     
 
 
Accelerated 
Idioventricular Rhytm   
 
 
•  50-100 bpm     
 
 
Torsade de Pointes   
 
•  Like ventricular  tachycardia, but QRS 
change amplitude, 
axis and etc.     
NB! Supraventrikulaarsed arütmiad on kitsa QRS-kompleksiga, samas on ventrikulaarsed arütmiad  laia QRS-
kompleksiga!   Lai QRS võib olla samuti supraventrikulaarse päritoluga, kui 
depolarisatsiooni laine levib kõrvalekallega (aberrantly). Nt. 
parema vatsakese Purkinje kiud ei ole repolariseerunud veel, 
kui algab Premature atrial contraction. Laine ei saa levida 
parempoolsetele Purkinje kiududele, depolariseerub vasak 
pool. 
 
 
C. Kolmas P-sakk on premature atrial contraction, mis levib 
vatsakestes kõrvalkallega, tekitades laia a veidra QRS   
 


AVNRT ja Ventrikulaarne tahhükardia sarnase rütmiga. 
Kliinilised ja kardgraafilised erinevused: 
1. Ventrikulaarne tavaliselt haigetes südametes 
(puudulikkusega, infarktiga) 
2. Unearteri massaaž võib kõrvaldada AVNRT-i, ei mõju 
teist 
3. 75% ulatuses ventrikulaarsed tahhükardiad on koos AV 
dissociation-iga, mille tulemusel täidavad jugular veins. 
        Ashman fenoomen 
 
The Ashman phenomenon. The fourth beat looks like a 
PVC, but it could also be an aberrantly conducted 
supraventricular beat. Note the underlying atrial fibrillation, 
the short interval before the second beat, and the long 
interval before the third beat—all in all, a perfect substrate 
for the Ashman phenomenon.  
        Implantable Defibrillators        Conduction blocks. 
  First-degree 
AV block   •  PR interval üle 0,2sek  (5 väikest ruudu)   
 
 
 
 
 
 
 
 
  Second-
degree AV 
block:  •  P:QRS ei ole 1:1  •  2 tüüpi     
 
Mobitz type 
1, 
Wenckeback   
•  PR-interval  progressiivselt pikeneb  •  Mingi hetk P-sakkile ei  järgne QRS-kompl.  •  Hakkab uuesti  progresseeruma PR-int  •  Kordub     


Mobitz type 
2.  •  Mõned normaalsed  löögid: P+QRS  •  PR-intervall konstante  •  Ühele P-le ei järgne  QRS  •  Uuesti normaalsed  P+QRS  •  Kordub      Third-degree 
AV block  •  60-100 bpm kojad 
•  30-45 bpm vatsakesed 
•  AV dissosiacion 
•  P-sakkid normaalse  rütmiga, kuid 
korrelatsioon QRS-ga 
puudub  •  QRS lai (ventr.   päritolu)  •  Ventrikularne rütm  aeglasem, kui 
sinus/nodaal rütm     
Bundle branch block is diagnosed by looking at the width and configuration of the QRS complexes.   Right bundle 
branch block 
 
Parema sääre 
blokaad  •  QRS lai, üle 0,12 sek 
•  V1: RSR’ (vasak pool on  depolariseeritud, ei suru maha 
parema poole, mis on aeglasem - 
siit R’)  •  V1: jänesekõrvad  •  I, aVL, V5, V6 sügavad S-sakkid  (parem poolne depolarisatsioon ei 
ole maha surutud)  •  V1: ST-depression, T-inversioon 
•  QRS lai alati, jänese kõrvaid ei  pruugi olla, nt:        Left bundle 
branch block 
 
Vasaku sääre 
blokaad  •  Viivitus vasaku vatsake  depolarisatsioonis  •  QRS lai, üle 0,12 sek  •  I, aVL, V5, V6-s QRS kuju  muutus  •  R-sakk laieneb 
•  I, aVL, V5, V6-s ST depression,  T-inversion  •  Võimalik telje kale vasemale   


Critical rate  Sometimes, bundle branch block only 
appears when critical rate, is 
achieved- the ventricles conduct the 
electrical impulse normally at slow 
heart rates, but above a certain rate, 
bundle branch block develops. Rate is 
so rapid that a bundle branch cannot 
repolarize in time, there will be a 
temporary block to conduction, 
resulting in the classic EKG 
appearance of a rate-related bundle 
branch block.    An example of critical rate (lead V2). As the heart accelerates, 
the pattern of right bundle branch block appears.   
Left bundle branch koosneb kolmest osast: septal fascicle, left anterior, left posterior.  
  Left anterior hemiblock 
Eesmise fastsiikli 
blokaad  •  Left axis deviation 
•  QRS tavaline, ST- ja T- normis  •  Vasaku kõrvalekallet põhjustavad paljud seisundid, seega vasaku hemiblocki saab  diagnoosida ainult sel juhul, kui teiste faktorite poolt põhjustatud vasaku telje kõrvalekalle 
on ära jäetud (excluded)  •  You can only diagnose left anterior hemiblock when no other cause of left axis deviation is  present.      Left posterior 
hemiblock 
Tagumise fastsiikli 
blokaad  •  Right axis deviation 
•  QRS, ST, T ok 
•  Just as with left anterior hemiblock, there are other causes of right axis deviation. You can  only diagnose left posterior hemiblock if no other cause of right axis deviation is present.      
 
 
 
 


Bifascicular block (bifastsikulaarne blokaad)- blok. on täielikult parem säär + vasaku sääre eesmine või tagumine fastsiikel.  Parema sääre blokaadi 
tunnused:  •  QRS üle 0,12 sek 
•  RSR’ V1-V2  Eesmise fastsiikuli blokaad:  •  Left axis deviation    Parema sääre blokaadi 
tunnused:  •  QRS üle 0,12 sek  •  RSR’ V1-V2  Eesmise fastsiikuli blokaad: 
•  Right axis deviation      
Blokaadi otsimisel:  
1. Kas esineb AV-blokaad? Vaata P-ja QRS korrelatsioonile! 
2. Kas esineb sääre blokaad?  Otsi prekordiaalsetes lülides ebanormaalseid QRS, ST- ja T muutusi! 
3. Kas esineb hemiblock? Axis deviation! 
 
Pacemakers.    EKG from a patient with a ventricular pacemaker.  
 
When a pacemaker fires, a small spike can be seen on the 
EKG. With a ventricular pacemaker, the QRS complex will 
be wide and bizarre, just like a PVC. Because the electrodes 
are located in the right ventricle, the right ventricle will 
contract first and then the left ventricle. This generates a 
pattern identical to left bundle branch block, with delayed 
left ventricular activation. A retrograde P wave may or may 
not be seen.      EKG from a patient with an atrial pacemaker    EKG from a patient with an AV sequential pacemaker.   
   


Preexcitation syndromes.    
 
 
Wolf-Parkinson-White 
 
WPWs tihti:  -  AVNRT  -  Kodade virvendus   
 
 
 
 
 
 
 
 
    •  Lühike PR-interval,   alla 0,12 sek  •  0,1 sekundi võrra laiem,  QRS  •  delta-laine    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
     
 
  •  Atrial fibrillation in  WPW  •  AV viivitus ei ole 
•  Vatsakesed kuni 300  bpm, sõltub lisatee 
refraktaarusest  •  Erinevad QRS (ühed  läbi AV, teised läbi 
lisateed)    EKG: short PR interval and delta wave.  
    The PR interval is short, but there is no delta wave.       Laiade kompleksite tahhükardia diferentsiaaldiagnoos:  1.  Ventrikulaarne tahhükardia 
2.  Supraventrikulaarne tahhükardia järgneva blokiga 
3.  AVRT (antidromic) 
4.  Paced rythms   
Myocardial Ischemia and Infarction.  •  STEMI 
•  NSTEMI/ non-STEMI   
STEMI- kolm EKG muutust:  1.  T-wave peaking, millele järgneb T-wave inversion (A, B) 
2.  ST-elevation (C) 
3.  Uute Q-sakkide moodustamine (D)   


 
 
T-sakk; 
T sakki 
muutused 
peegeldava
d müokardi 
isheemiat.  •  Pikk, võib olla pikkem kui R-sakk 
•  Hyperacute T waves 
•  Aja pärast (mõned tundid) T-sakki inversioon   •  T-sakki inversion sümmeetriline 
•  NB! Juhul kui patsinedil juba oli inverteeritud  T-sakk, võib isheemia muuta seda positiivseks- 
pseudonormalisatsioon  •  Normis T-sakk neg. lastel, teenagers, afro-  V1,V2,V3    1. Sümmeetriline T-inversion isheemia 
korral. 2. Assümeetriline inversion vasaki 
vatsakese hüpertroofia korral ja repolarisatsiooni 
häiretega.   ST-
segment 
 
 
 
 
 
EI kehti 
Hisi kimbu 
blokaadi 
ja vasake 
vatsakese 
hüpertroof
ia puhul  •  T-wave is merged with ST segment    •  ST-elevatsioon J-punktis jäsemete lülitustes   1mm kahes järjestikuses sama piirkonda 
kajastavas lülituses  •  ST-elevatsioon J-punktis rindkere lülitustes  2mm kahes järjestikuses sama piirkonda 
kajastavas lülituses    1. ST-elevatsioon T-inversioonita. 2. 
STelevatsioon + T-inversioon   NB! J 
point 
elevation  •  ST segment takes off from QRS 
•  V1, V2, V3 - noortel, tervetel  •  Elevated J, notched R    •  T-wave is independent      Criteria for distinguishing ST-elevation in cardiac ischemia and J-point elevation:    Kui ei tea, kas ST-elevatsioon on ohtlik:  1.  Kui olemas vanemad EKG, siis võrdle neid uuemaga. Kui ST-elevatsioon on värske, suur tõenäosus et akuutne  koronaarne sündroom  2.  Ajaga ST-segmenti elevatsioon võib tõusta (15-60 min), J alati konstantne   
 
 
 
Q-sakk muutus 
 
 
Loeng- Q patoloogiline, 
kui: 
-jäsemetes: 20%R-st 
-III: 25%R-st 
-V4-V5 4mm 
-V62mm  •  Pöördumatu rakku  kahjustus  •  MI 
•  ST-elevatsioon taandub,  Q-sakki muutus tavaliselt 
persisteerib elu lõppuni  •  Q-sakk normaalne leid  I, aVL, V5, V6  •  Patoloogiline Q-sakk üle  0,04 sek  •  Patoloogiline Q-sakk  suuruselt 25% R-sakkist 
samas QRS-s    1. III lülitus, terve patsient. 2. Alumine STEMI, Q muutus 
 
 
 
 
 
 


-V5-V6  15%R-st  •  aVR ei kasutata infarkti  diagnostikas, tavaliselt 
suured Q-sakkid!  •  Patoloogilised Q-sakkid  tavaliselt esinevad 
järjestikudena lülides  •  Isoleeritud sügavad Q- sakkid on norm III 
lülituses (kui ainult III 
sügav Q-sakk, siis ok)   
 
 
A. Laius üle 0.04 sek 
B. Sügavus üle 25% R-sakkist   
Lai Q-sakk + ST-elevatsioon puudub -kahtlus varem läbi põetud infarktile külg: i avl eesein v2 v 4 v6   Infarkt:   
VV ees- ja tagasein (anteroseptaalne ja anteroapikaalne) V1-V4; 
 VV tagasein (inferioorne) II;III;aVF; 
 külgsein (anterolateraalne V5,V6, I,II,aVL)  Inferior 
infarct  •  Okklusioon paremas  koronaar arteris  •  Changes in II, III, aVF 
•  Reciprocal anterior  (V2-V4), left lateral (I, 
aVL, V5, V6)  •  T-inversion aVL-s  common reciprocal      Sügavad Q-sakkid II, III, aVF  Lateral 
Infarct  •  Left circumflex arterty  occlusion  •  I, aVL, V5, V6 
•  Reciprocal alumises  (II, III, aVF)   
 
 
 
 
 
 
PIlt: 
Värske infark - ST-
elevatsioon I, aVL, V5, V6; 
Möödunud: Sügavad Q II, 
III, aVF, sügavad Q V3-V6     


Anterior 
Infarct  •  Left anterior  descending artery  •  V1-V6  •  Normaalses südas R- sakki amplituud peab 
kasvama 1 mV võrra 
ühe lülitustes V1 kuni 
V4 (sage ka V5)  •  V4 peab R olema  suurem kui S  •  Poor R-wave  progression  •  R wave in lead V3 is  not larger than 3 mV 
- poor R progression        Anterior - 
deWinter 
T-sakkid  •  Hyperacute T-sakkid  V1-V6    Anterior -  
Wellens-
sakkid  •  Deeply inverted T- sakkid/ Biphasic T-
sakkid V2-V3    Anterolateral 
infarct  •  Left main artery  occlusion  •  V1-V6; I, aVL    Posterior  •  Right coronary artery  occlusion  •  Reciprocal changes in  anterior leads (V2, V3, 
V4),  like tall R   


Right 
ventricle 
infarction  •  Sarnane alumise  infarktiga  (ST elev. II, 
III and aVF)  •  T-wave changes and  ST- elevation V1.  •  If there is also ST  elevation in lead V2, it 
will be smaller than V1  •  Often V2 will show ST  depression.  •  In the limbs leads, one  tipoff that an inferior 
infarction is 
accompanied by a right 
ventricular STEMI is 
that the ST elevation in 
lead III is greater than 
that in lead II        NSTEMI/Non-STEMI 
The only EKG changes seen with non-STEMIs are T-wave inversion and ST-segment depression (not elevation).   NSTEMI  •  ST depression 
•  T inersioon    ST-segment depression is most prominent in leads V2, V3, and V4, 
and T-wave inversion can be seen in leads V2 through V6.  Takotsubo 
cardiomyopathy      The ST-segment elevation looks for all the world like a typical inferior 
wall STEMI. 


Angina Without 
Infarction 
 
 
 
 
 
 
 
 
Prinzmetal angina: 
 
   (A) T-wave 
inversion; 
(B) ST-segment 
depression, and (C) 
ST-segment 
depression with T-
wave inversion (the 
ST-segment and T 
waves merge 
seamlessly).         
 
   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Varia 
 
Hüperkalemia: EKG kulg:  1.  T-sakki pikenemine kõikides 12-s lülides 
2.  Akuutse MI ajal sarnane pilt, aga T-sakkid pikenevad ainult infrarkti kolle lülides, hüperkaleemia kõikides 
3.  K+ suurenemisega kaovad P-sakkid ära, T pikeneb veelgi 
4.  QRS laineb, lõppuks ühuneb T-sakkiga 
5.  Lai QRS paljude asjade puhul, hüperkaleemia puhul elektrilise telje kõrvalekanne paremale 
6.  Võivad kujuneda blokaadid (AV; His) 
7.  NB! Mis iganes hüperkaleemiast põhjustatud EKG muutus vajab sekkumist!              Peaked T-waves                              P- kaovad ära, T-amplituud kasvab        QRS liitunud T-sakkiga 
 
  
 
 
Leads I and aVF in a patient with hyperkalemia.  
The QRS complexes are wide, and there is a rightward axis.  
The rhythm is a slow junctional escape rhythm. 
 


Hüpokaleemia:  •  ST depression  •  T-sakki lamenemine + QT-intervali pikenemine 
•  U-sakki tekke 
•  Võib tekkida QT pikenemine   
 
 
 
Kaltsiumi häired  •  Kaltsium mõjutab QT intervali 
•  Hüperkaltseemia lühendab QT-intervali 
•  Hüpokaltseemia pikendab QT-intervali (Torsales de pointes oht)    Hüpotermia                                                                                          •  Kõik aeglusub: Sinus bradükardia, kõik segmentid ja intervalid pikenevad.                      
•  Spetsiifiline ST-elevatsioon - J-laine/ Osborn laine 
•  Arütmiad: sinus bradükardia, aeglane kodadevirvendus jne                                       
•  Lihaste tremor võib segada (sarnane laperdusega):     
 
Perikardiit  •  ST-segmenti ning T-sakki muutused väljendunud rohkemates lülides (infarkti puhul pigem konkreetset lülitused) 
•  T-sakki inversioon peale ST-segmenti tagasitulekut isoelektrilisejoonele (infarkti puhul T-inversioon enne ST- tagasitulekut)  •  Q-sakki ei ole 
•  PR-interval depressed paljudes lülides (vä aVR)  (A) V3-s ST-elevatsioon 
akuutse perikardiiti puhul. 
Mõne päeva pärast ST-on 
tagasi, ning T inverteeritud    •  Võib tekkida pericardial effusion, mis põhjustab väikest voltaazi kõikides lülides:  1.  The sum of the total QRS voltage in leads I, II, and III is less than 15 mV 
2.  The sum of the total QRS voltage in leads V1, V2, and V3 is less than 30 mV.  
3.  More specific criteria are (1) the QRS voltage in all limb leads is less than 5 mV or (2) the QRS voltage in all  precordial leads is less than 10 mV.  


  Lead I before (A) and after (B) the 
development of a pericardial 
effusion. Decreased voltage is the 
only significant change.       
Hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia  •  Vasaku vatsakese hüpetroofia 
•  Left axis deviation  •  Sügavad Q-sakkid              Müokardiit - blokaadid  The 9-Step Method for Reading EKGs   Before you start, make sure the standardization mark on the EKG paper is 10 mm high so that 10 mm = 1 mV. Also 
make sure that the paper speed is correct.   1.  Heart rate. Determine the heart rate. 
2.  Intervals. Measure the length of the PR and QT intervals and the width of the QRS complexes. 
3.  Axis. Is the axis of the P-waves, QRS-complexes, and T-waves normal, or is there axis deviation?  
4.  Rhythm. 4 checkpoints:  •  Are the normal P-waves present?  •  Are the QRS-complexes wide or narrow? 
•  Correlation between P and QRS 
•  Is the rhythm regular or irregular?  5.  Conduction blocks.  •  AV block. 
•  Bundle branch or Hemiblock  6.  Preexcitation 
7.  Enlargement or Hypertrophy 
8.  Coronary artery disease. Look for Q-waves, ST-segment and T-wave changes 
9.  Other conditions