juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus (edaspidi "põhimälus"). Vahemälu kasutatakse keskprotsessoris (CPU), kõvaketastel, brauserites, veebiserverites, DNS-is ja WINS-is. Vahemälu koosneb kirjete kogumist, mille iga kirje on seotud andmeühikuga või andmete blokiga (väikese osaga andmetest), mis on andmeühiku koopia püsimälus. Igal sissekandel on tunnus-ID, mis määratleb andmeühikute vastavuse vahemälus nende koopiatega põhimälus. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu. Kui vahemälus leitakse kirje ID-ga, mis sobib otsitud andmeühiku ID- ga, siis kasutatakse andmeelementide vahemälu. Seda nimetatakse vahemälu tabamuseks (cache hit). Kui vahemälust ei leitud kirjet, mis sisaldab otsitud ID-d, siis loetakse see põhimälust vahemällu ja on sealt edaspidistel vahemälu otsingutel kättesaadav. Seda
6. Vahemälu (Cache) (171-182) Vahemälu e peidikmälu on komponent, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. Kui vahemälu kasutaja (CPU, veebibrauser, operatsioonisüsteem) soovib andmeid, uuritakse kõigepealt vahemälu. Kui vahemälus leitakse kirje ID-ga, mis sobib otsitud andmeühiku ID-ga, siis kasutatakse andmeelementide vahemälu. Seda nimetatakse vahemälu tabamuseks (cache hit). Kui vahemälust ei leitud kirjet, mis sisaldab otsitud ID-d, siis loetakse see põhimälust vahemällu ja on sealt edaspidistel vahemälu otsingutel kättesaadav. Seda nimetatakse vahemälu möödalasuks (cache miss). Vahemälust leitud tulemuste protsenti võrreldes päringutega nimetatakse cache tabamuse tasemeks või tabamuse koefitsiendiks
neis vahetult üksteise järel V: 33 8) Kui palju aega kulub dünaamilise mälu sisu värsekndamiseks, kui mälurakk koosneb 32768 reast, ühe rea andmete värskendamiseks kulub 6 takti ja mälu taktsagedus on 100 MHz. Vastus esita millisekundites kahe komakoha täpsusega. V: 1,97 9) Mida tähendab inglise keeles lühend PROM? V: Programmable Read Only Memory 12.test Vahemälu 1) Arvuti põhimälus saab salvestada 65536 plokki infot, vahemälus 128 plokki. Ühes plokis on 8 sõna. Mis numbriga vahemälu plokki salvestatakse põhimälus 18751 plokis paiknev info, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Plokkide nummerdamine algab nii vahe- kui ka põhimälu puhul plokist nr 0. V: 63 2) Arvuti mälu aadressid on 64 bitised. Vahemälus saab salvestada 512 plokki infot. Ühes plokis on 28 sõna (lihtsuse mõttes eeldame, et sõnad on 1-baidised).
24. Vahemälu üldistatud struktuurne mudel. Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: kiiretoimeline suuremahuline andmemälu (säilitatakse põhimälust saadud inf kui ka protsessorist väljastatud tulemeid); ülikiire sildikoodi mälu; spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; loogikalülitused (mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje); juhtseade (ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse). 25. Otsevastendusvahemälu. Põhimälu aadressiruum jaotatakse võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühe kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu struktuur H- tabamus; E-väljastus lubatud; M-mittetabamus; V – vahemälu juhtmälu.
kogumassotsiatiivne. Pöördumine mälu poole on protsessori töökiirusega võrreldes väga aeglane. Mälu mis töötaks protsessesori taktsagedusel oleks vajaliku mahtude juures liiga kallis. Aeglase põhimälu poole pöördumine tekitab olukorra, kus kiire protsessor peab ootama andmete ja käskude saamist põhimälust. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse sagedamini kasutatavat osa programmist. Vahemälu on kiire kuid väikesemahuline. Alati on võimalik vahemälus mõni osa asendada teise infoga põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati vajadusel laadida. Vahemälu organiseeimine: Otsevastavusega vahemälu on üks lihtsamaid vahemälu organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi. Vahemälus on igal plokil oma koht
Jagame selle taktsagedusega 40960/200 ja ms saamiseks jagame veelkord 1000’ga ehk 40960/200/1000. Vastus: 0,20 ms i. Mida tähendab inglise keeles lühend ROM/EPROM? ■ Vastus: Read Only Memory/erasable programmable read only memory ● Vahemälu a. Arvuti põhimälus saab salvestada 32768 plokki infot, vahemälus 128 plokki. Ühes plokis on 16 sõna. Mis numbriga vahemälu plokki salvestatakse põhimälus 16018 plokis paiknev info, kui selles vahemälus kasutatakse otsest infopaigutusviisi (Direct mapping)? Plokkide nummerdamine algab nii vahe kui ka põhimälu puhul plokist nr 0. ■ vastus = j
XVII. Pooljuhtmälud /192-201/ Pooljuht RAMi mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta). Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline. SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus, suudab funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga 4-6 transistorit biti kohta, mis nõuab palju kristallipinda; DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse.
andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga
Vahemälud koosnevad järgmistest põhisõlmedest: 1. Kiiretoimeline suuremahuline andmemälu. Selles säilitatakse nii põhimälust saadud informatsiooni kui ka protsessorist väljastatud tulemeid; 2. Ülikiire sildikoodi mälu (sildimälu); 3. Spetsiaalne juhtmälumälu vahemälu iga mälurea tunnusbittide säilitamiseks; 4. Loogikalülitused, mille abil toimub vahemälusse talletatud informatsiooni asendamise ohje; 5. Juhtseade, mille abil ohjatakse kõiki vahemälus toimuvaid protsesse. Informatsiooni vahetatakse põhimälu ja vahemälu vahel plokkide //block// kaupa. Ühe ploki moodustab fikseeritud arv mälusõnu (baite), mis põhimälus paiknevad järjestikuliste aadressidega mälupesades.Vahemälus paigutatakse infoplokk kindlale mälualale, mis moodustab vahemälus ühe vahemälu rea //cache line// ehk kande //entry// Sõltuvalt vahemälu korraldusest, viimane määrab selle, kuidas toimub aadressisõna
Sisend järjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otseväjund = i+1 Set, inversioonväljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 17.Vahemälu(cache) organiseerimine: Otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogunassotsiatiivne. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht. Antud näites on iga segment jagatud neljaks grupiks. Seega on vahemälus ruumi neljale grupile. Korraga saab vahemälus olla üks 0-s grupp, üks 1-ne grupp, üks 2-ne grupp ja üks 3-s grupp. Seejuures võib iga grupp olla ükskõik millisest segmendist. Korraga ei saa olla aga kahte 0-ndat gruppi, 1-st gruppi, 2-st gruppi ega 3-ndat gruppi erinevatest segmentidest. Selleks, et oleks võimalik kindlaks teha millisest segmendist mingi
T-trigerit kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja oendurites. Väljendub XOR kaudu. T- trigeril sõltub väljundi uus väärtus alati eelmisest väljundi väärtusest. Asünkroonsete asendussisenditega trigerid Viib trigeri algolekusse. Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM): Staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on ifo salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga, mida kasuatakse nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallpinda ja seega ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM): Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja neli kuni kuus transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Tänu
registermällu. 2. vahetu adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa konstant. Konstant paikneb mälus käsukoodide vahel või on pandud samasse mälu sõnasse käsukoodi juurde. 3. kaudne adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa adressi aadress. Seejuures võib vahepealne aadressi tabel olla ol põhimälus või vahemälus. 4. autoinkrementne adresseerimine Kasutatakse pinumälust (STACK) lugemisel. 5. autodekrementne adresseerimine Kasutatakse pinumällu (STACK) kirjutamisel. 6. segmenteerimine ja lehekülgedeks jaotamine kk-ga kaasas lühem aadress adress mis viitab operandile segmendi või lehekülje sees. 7. adresseerimine indekseerimisega kk-ga
kallis. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse tihedamalt kasutatavat osa programmist ja andmeid. Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus vaja asendada teisega, kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku. Analoogiliselt hoitakse kiires ja väikesemahulises vahemälus just tihedalt kasutatavat osa programmist ja andmetest. Alati on võimalik mõni osa vahemälust asendada infoga põhimälust. Loomulikult peab olema tagatud, et kui midagi vahemälus muudetakse (protsessor kirjutab resultaadi), siis muudetakse ka vastavat osa põhimälus. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line)
kallis. Lahenduseks on vahemälu kus, hoitakse tihedamalt kasutatavat osa programmist ja andmeid. Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus vaja asendada teisega, kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku. Analoogiliselt hoitakse kiires ja väikesemahulises vahemälus just tihedalt kasutatavat osa programmist ja andmetest. Alati on võimalik mõni osa vahemälust asendada infoga põhimälust. Loomulikult peab olema tagatud, et kui midagi vahemälus muudetakse (protsessor kirjutab resultaadi), siis muudetakse ka vastavat osa põhimälus. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line)
juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot säilitatakse koos aadressiga vahemälus. See teeb protsessori töö kiiremaks. Tavaliselt kasutatakse realiseerimiseks SRAM-i. Otsevastavus: lihtsaim vahemälu organiseerimisviis. Infot loetakse mälust plokkidena, mälu on jaotatud segmentideks, millest iga sisaldab teatud hulga plokke. Aadress sisaldab segmendi, ploki ja sõna aadressi. Igal plokil oma koht
nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Otsevastavusega vahemälu (Direct-mapped cache): Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusega vahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht. Antud näites on iga segment jagatud neljaks grupiks. Seega on vahemälus ruumi neljale grupile. Korraga saab vahemälus olla üks 0-s grupp, üks 1-ne grupp, üks 2-ne grupp ja üks 3-s grupp. Seejuures võib iga grupp olla ükskõik millisest segmendist. Korraga ei saa olla aga kahte 0-ndat gruppi, 1-st gruppi, 2-st gruppi ega 3-ndat gruppi erinevatest segmentidest. Selleks, et oleks võimalik kindlaks teha millisest
liialt kallis. Lahenduseks on vahemälu kus hoitaks tihedamalt kasutatavat osa programmist (käsud ja andmed). Tegemist on millegi telefoni märkmiku sarnasega, kus enamkasutatavad numbrid on märkmikus, ülejäänud aga telefoniraamatus. Alati on mõni number märkmikus asendatav teisega kui teda enam ei kasutada ja kui mõnda numbrit on tihedamalt vaja võib ta ju alati telefoniraamatust kirjutada märkmikku. Analoogiliselt hoitakse kiires ja väikesemahulises vahemälus just tihedalt kasutatavat osa programmist. Alati on võimalik mõni osa vahemälust asendada infoga põhimälust. Loomulikult peab olema tagatud, et kui midagi vahemälus muudetakse (protsessor kirjutab resultaadi), siis muudetaks ka vastavat osa põhimälus. Otsevastavusega vahemälu: Üks lihtsamaid vahemälu organiseerimise viise on otsevastavusegavahemälu. Info lugemine mälust toimub gruppidena (Line). Mälu on jagatud segmentideks (Set). Vahemälus on igale grupile oma koht
tekitada väga pikad mikroprogrammid, mis suurendavad antud operatsioonide täitmise aega. 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Pöördumine mälu poole on väga aeglane. Registermälud on liiga kallid. Lahenduseks on vahemälu, kus hoitakse tihemini kasutatavaid andmeid (analoogia märkmiku ja telefoniraamatuga). Alati on võimalik asendada vahemälus mingi info infoga põhimälust. Asendatav info säilib alati põhimälus ning seda on võimalik vahemällu laadida. Peab olema tagatud, et muutuste korral vahemälus muudetakse ka vastavat osa põhimälus. Vahemälu on tavaliselt SRAM. Arvuti käivitamisel läheb vahemälu juhuslikku olekusse. Lihtsama lahendusena kasutatakse kehtivuse bitti, mis määrab ära põhimälust vahemällu tulnud info kehtivuse (1). Kasutatakse ainult kõrge kehtivuse biti väärtusega sõnu
Väga täpne laser põletab DVD plaadile “täpid” - tegelikult väga väikesed lõhed/ pilud. Just nende väga väikeste täppide tõttu ongi võimalik DVDle ladustada nii palju infot. holograafiline salvesti 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). VAADAKE SEDA ILLUSTRATSIOONI KA, SUHT KERGE MÕISTA : http://csillustrated.berkeley.edu/PDFs/handouts/cache-3-associativity-handout.pdf Tänapäevaste vahemälusüsteemide kasutamise efektiivsus ulatub 90%-ni ehk üheksakümnel juhul sajast mälu poole pöördumisest leiab protsessor otsitava informatsiooni kiirest vahemälust. Kui vajalikke andmeid vahemälus ei leidu, järgneb lugemine aeglasemast põhimälust. Tänapäeval realiseeritakse vahemälu tihti kahes osas. Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks
() ; - (videokokkuvõtte loomine); : , Mäluhaldus suurte andmehulkade puhverdamine vahemälus - : - . . jõudluse suurendamiseks .
minevaid aadresse ning juhul kui protsessori poolt nõutav mälusõna leitakse ka cache'ist , toimub sündmus ,,hit", mispeale peidikmälu paneb mälusõna siinile ning protsessor saab selle kätte hoopis kiiremini kui ta oleks selle saanud suvapöördusmälust. *Peidikmälu jagatakse oma tüübi poolest veel: a). Otsevastavusega peidikmälu See on lihtsaim vahemälu organiseerimise viis. Oletame, et info on põhimälus jaotatud ridadeks (Line), mis omakorda paiknevad segmentides (Set). Vahemälus sisaldub vaid üks pesa iga järjekorranumbriga reale (Line). Seetõttu ei saa vahemälus korraga paikneda näiteks ,,segment 0, rida 1" ning ,,segment 2, rida 1". Selleks, et kindlaks määrata, millise segmendi vastav rida parasjagu vahemälu positsioonis ,,rida 1" paikneb, on vahemälus iga rea kõrval hetkel kasutatava segmendi number. Vahemälu kontroller võrdleb, kas vastava rea juures on soovitud segmendi number. Kui segmendi numbrid kattuvad, toimub hit ning rea sisu
KOGUMASSOTSIATIIVNE Ehk peidikmälu. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Salvestatakse viimatitöödeldud andmed. Cache'i kontroller analüüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse juhul, kui mälusõna leitakse Cache-st (hit), võetakse see sealt. OTSEVASTAVUSEGA lihtsaim. Info põhimälus jaotatud ridadeks (Line), mis omakorda paiknevad segmentides (Set). Vahemälus sisaldub vaid üks pesa iga järjekorranumbriga reale (Line). Selleks, et kindlaks määrata, millise segmendi vastav rida parasjagu vahemälu positsiooonis paikneb, on vahemälus iga rea kõrval hetkel kasutatava segmendi number. Vahemälu kontroller võrdleb, kas vastava rea juures on soovitud segmendi number. Kui numbrid kattuvad, toimub hit ja rea sisu tõstetakse siinile. Kui ei kattu, siis protsessor pöördub põhimälu poole.
Lk 108 näide joonis 2. Suvapöördusmälud. Suvapöördusmälud on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus erinvalt SAM (jadapöördusmälust), kus sõltub asukohast. RAM suvapöördusmälu, kiire aga kallis SRAM staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemis on kiire mäluga, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus. Kiiruselt SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seega pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud. Võrreldes SRAMiga kulub vähem transistoreid biti kohta. Tänu sellele, et vähem transistoreid on biti koha, siis see nõuab SRAMiga võrreldes vähem kristallipinda. Kasutatakse suuremahulise põhimälu
Arvuti B saadab see peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis tabelites muidugi lõputult kaua. IPØARPØEthernetØRARPØIP Kuidas ARP töötab: IP küsib mis etherneti aadressil asub aaa.bbb.ccc.ddd. Kui vastus on vahemälus, siis vastab. Kui ei ole, siis saadab üldaadressil küsimuse ,,Kes on aaa.bbb.ccc.ddd". aaa.bbb.ccc.ddd saadab oma etherneti aadressi. ARP peab selel vahemälus meele ja saadab IP-le. ARP ei vaja konfigureerimist, RARP vajab. Protokollid ARP ja RARP aitavad dünaamiliselt seostada loogilisi (IP) aadresse ja füüsilisi (näiteks Etherneti 48-bitine) aadresse. ARP kasutab leviedastust (broadcasting) selleks, et teada saada mingile
piires kuhu tahes Kogumassotsiatiivne vahemälu on jaotatud kogumiteks, millest igaüks sisaldab mitut andmeplokki. Iga põhimälust vahemällu loetav plokk võib asuda suvalises kogumis, kuid kogumi piires on kindlal kohal. Otsevastavusega iga konkreetne vahemäluplokk vastab kindlatele põhimäluplokkidele. Vahemälu ehk peidikmälu on protsessoris (või sellega vahetult ühenduses) olev mälu. See põhineb transistoritel ja on seetõttu väga kiire. Vahemälus säilitatakse informatsiooni, mida on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas. Kolme tüüpi on: protsessori sees, protsessori juures,
sellisel üksteise parandamisel - samas senise autoriõiguse raamides vaadelduna on seis üpris segane. Üks näide - kui oleme juba maininud, et veebilugemisel toimub tegelikult kopeeerimine ehk siis salvestamine brauseri puhvrisse, siis väga sageli on selles protsessis veel üks osaline - teenusepakkuja või ka muu server, mis kasutab vahesalvestust ehk proxy't. USA-s on selles vallas siiamaani segane seis. Lisaks kõigele muule tekitab teenusepakkuja- poolne proxy veel ühe probleemi - vahemälus olev koopia ei pruugi enam vastata originaalile. Suurema osa veebilehtede puhul pole see eriline häda, küll aga võib seda olla kiirelt muutuva äriinfo (näiteks börsiandmed) sedalaadi aegumine. Samasugune probleemipundar on endiselt MP3 ja muu multimeedia. Kui üldiselt on seis sealmaal, et sedalaadi failide levitamine on illegaalne tegevus ja Napster pandi kinni, siis omaette lugu on portatiivsete MP3-mängijatega - nendesse lugude laadimine leiti olevat vaid
shopping cart. Cookie jätab jälje selle kohta, kus oled käinud. Enda arvutist saab selle eemaldada kui cookie ära kustutad. Cookied on nõrk autoriseerimine - pole sama hea kui parool ja see pole kaitstud, nende eesmärk on pigem töökorraldus (eelnevalt mainitud nt ostukärud ei kao ära). Mitte HTTP’ga seotud, aga vb hea teada - Web caches E proxy server. Pole vaja minna alati originaalserverile. Kõigepealt vaadatakse enda vahemälust, kas seda lehte on külastatud. Kui vahemälus pole pöördud proxy serveri poolde ja kui seal ka pole, alles siis päärdud originaalserveri poole. Eesmärk on vähendada võrgukoormust. Tavaliselt cache on teenusepakkuja (ISP) juures. Kui vahemälu saab täis, siis mingi reeglistiku järgi kustutatakse andmeid nt lehed mida pole ammu külastatud, lehed millel on kõige vähem külastajaid jne. Conditional GET Kui seda lehte on muudetud X ajal, siis saada või ära saada. EHK
ja kustutab need kui TTL (time to live) aegub. DNS records-is hoitakse [Nimi, Väärtus, Kirje tüüp, TTL]. Kui tipite veebiaadressi veebibrauserisse ja vajutate sisestusklahvi (ENTER), saadate päringu DNS-serverile. Kui päring on edukas, avaneb soovitud veebileht, kui mitte, näete tõrketeadet. Need edukad ja edutud päringud talletatakse arvuti ajutises talletuskohas ehk DNS-i vahemälus. DNS kontrollib alati enne DNS-serverisse päringu saatmist kõigepealt vahemälu ja kui leitakse sobiv kirje, kasutab DNS serverile päringu saatmise asemel seda. See teeb päringud kiiremaks ja vähendab võrgu- ja Internetiliiklust. CMD’s saab näha vahemälus sisalduvad käsuga ipconfig /displaydns. 17. Töökindel andmeedastus Töökindel andmeedastus on oluline rakenduskihi, transpordikihi ja kanalikihi jaoks.
järjekindlalt. Põhimälu töökiirus tõuseb seejuures suhteliselt tagasihoidlikumalt. Põhjused on tehnilised ja majanduslikud. Põhimälu suhtelise aegluse kompenseerimiseks kasutatakse vahemälu. Vahemälu idee seisneb väikese ja kiire, põhimälust eraldiseisva mäluseadme kasutamises, kus hoitakse muidu põhimälus asuvaid käske ja andmeid, mida protsessor parajasti kasutab. Idee kohaselt võiks sagelikasutatav informatsioon asuda pidevalt vahemälus, harvemini vajaminev informatsioon toodaks sinna töötluse ajaks. Protsessor suhtleks ainult kiire 8 vahemäluga. Nimetatud idee rakendamine on võimalik teatud seaduspärasuste tõttu, mis esinevad põhimälus asuva informatsiooni kasutamises protsessori poolt. Näiteks suur osa programmist asub mälus täitmisjärjekorras, osa käske täidetakse korduvalt, mõningaid andmeid kasutatakse korduvalt jne. Need asjaolud lubavad protsessorile vajaliku
Seega saab analoogostsilloskoobiga vaadelda ainult perioodilisi signaale. Joonis 34. Analoogostsilloskoop GOS-680. Joonis 35. Elektronkiiretoru põhimõtteskeem. 49 Elekrimõõtmised 15.2. Digitaalostsilloskoop Digitaalostsilloskoobis (joonis 36) registreeritakse sisendpinge muutused diskreetsetel üksteisele järgnevatel ajahetkedel. Mõõdetud väärtused salvestatakse vahemälus. Hetk enne uut mõõtmist nihutatakse eelmised tulemused ühe koha võrra edasi. Käivitusimpulsi saabudes kuvatakse vahemälu sisu ekraanile. Erinevalt analoogostsilloskoobist saab siin soovi korral näha ka signaali kuju enne käivitusimpulssi. Digitaalostsilloskoopi iseloomustavateks põhiparameetriteks on lugemi võtmise sagedus, vertikaalne lahutusvõime ja salvestuse pikkus. Joonisel 36 kujutatud ostsilloskoobil on
Kui vahemälu hakkab täis saama, siis visatakse välja kõigepealt see objekt, mille kasutamisest on kõige rohkem aega möödas või siis see, mida on kõige vähem vaadatud. Samuti on olemas prioriteetide süsteem. Veebis on olemas objektid, mis muutuvad, aga ka objektid, mis on kaua aega püsivad. Kui objekt on selline, et seda tihti ei muudeta, siis ei ole mõtet seda vahemällu alati uuesti laadida. Sellepärast on võimalik saata tingimuslikud päringud, mis määravad ära, kas vahemälus olev objekt on vahepeal muudetud või mitte. Kui ei ole muudetud, siis ka originaalserverist ei pea seda uuesti saatma, aga kui on muudetud, siis saadetakse see originaalserverist uuesti vahemälusse. 14. FTP See on failiedastus protokoll, mis on rakenduskihi protokoll. See on selleks, et saada failiserverist faili kätte. FTP serveri pordi number on 21. Kui kasutaja pöördub IP aadressiga sellesse arvutisse, siis pordi 21 taga on failiserver.
annaabi.ee 
