turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata. Va Demeteri naispreester. Jooks : staadionijooks, diaulos, dolichos, relvisjooks. Viievõitlus: kettaheide, kaugushüpe, odavise, maadlus, jooks.
Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed kalendrid koostasid tuhandeid aastaid tagasi Egiptuse preestrid. Kalendri aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel. Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva. Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma
määramine 2) mõõdetavate tunnuste ja mõõtmistäpsuse määramine 3) valimi moodustamine 4) kodeerimiseeskirja fikseerimine 5) andmekirjelduse lisamine 7 Variatsioonirida saadud tulemused on järjestatud kasvavalt või kahanevalt Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse Hea ülevaate annab graafik (tulpdiagramm, sektordiagramm, ...) (pideva tunnuse korral võib sagedustabeli jaotada vahemikeks ehk klassideks). 8 Jaotustabel näitab tunnuse väärtuse suhtelist sagedust ehk sageduste osakaalu Kumulatiivne sagedus (sageduste summa) absoluutsed sagedused liidetakse (kasutatakse ka kumulatiivset suhtelist sagedust). 9 Näide sagedustabeli kohta Brutopalk (EEK) Sagedus Suhteline Kumulatiivne sagedus sagedus
11.18. Milliseid võimalusi teate Mohr'i integraali väärtuste arvutamiseks? *katkevate funktsioonidega integreerimisvahemik 0 ... l jagatakse pidevate funktsioonidega vahemikeks: x = l1 ... l2, kus M = M2(x) ja m = m1(x) jne. * vahemiku integraal on osavahemike integraalide summa: Näitab kui palju mingis punktis on varras väändes 11. PAINDEDEFORMATSIOON 11.19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud materjali tugevusega? 11.1. Mis on varda elastne joon? 11.20
11.5 leitud usaldusvahemikega. 12. Koostada osade A ja B lahenduste kohta lühike kokkuvõte. Andmete valimi A keskväärtuseks on 45,76 (usaldusvahemikuga 34,57...56,95), dispersiooniks 1070,27 (usaldusvahemikuga 705,38...1854,89), standarhälbeks 32,72, mediaan on 44 ja haare 97. Valimi A normaaljaotuse kontrollimiseks testisin kahte hüpoteesi ( ja ) ning mõlemast selgus, et tegemist on normaaljaotusega. Jagasin valimi A võrdlaiadeks vahemikeks 0-20, 20-40, 40-60, 60-80, 80-100. Valimi järgi hinnatud parameetrite järgi leidsin, et põhikogu jaotuseks ei ole normaaljaotus ega eksponentjaotus. Fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 selgus, et jaotuseks on ühtlane jaotus. Kolmogorovi-Smirnovi testi abil testisin hüpoteesi, et fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100 on kogu valim A ühtlane jaotus, mis osutus tõeseks. Jagasin seejärel valimi A viieks võrdse mahuga osaks ning kasutades dispersioonianalüüsi
· Kvantimine · Kodeerimine Piiratud ribalaiusega signaali diskreetimine peab toimuma sagedusega, mis on kaks korda suurem kõrgeimast ülekantavast sagedusest. Telefoniühenduste korral kasutatakse diskreetimissagedust 8000 Hz, st. kahe lugemi vaheline aeg on 0,125 ms. Kvantimisel mõõdame diskreetimise tulemusena saadud lugemite amplituudid ja omistame igale lugemile numbrilise väärtuse. Selleks, et piirata antavate väärtuste hulka, jagame amplituudi teljestiku vahemikeks ja omistame kõigile samasse vahemikku jäävatele lugemitele ühesuguse väärtuse. Kvantimine tähendab ka seda, et tulemusena me vähendame edastatava signaali täpsust. Tekkivat viga nimetatakse kvantimisveaks või heli edastuse korral ka kvantimismoonutuseks. Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv. Telefonitehnikas kasutatakse 256 kvantimisvahemikku.
B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Vastavalt valemile on absoluutselt musta keha kiirgusvoog võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega. Wieni II seadus ütleb, et absoluutselt musta keha maksimaalne kiirgusvõime B (m,T ) kasvab koos temperatuuri 5-nda astmega. kus c'' = 1.30110-5 W /(m3 K5). 9. Päikese kiirgusspektri jaotus? Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): · -kiirgus ( < 10-5m); · Röntgenikiirgus (10-5m << 10-2m); · Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m << 0.39m); · Nähtav kiirgus (0.39m << 0.76m); · Infrapunakiirgus (IP) (0.76m << 3000m); · Raadiolained (> 3000m). Eraldatakse välja veel lähis UV (0.29-0.39 m ja lähis IP (0.76-2.4 m) spektriosad 10. Solaarkonstant?
0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 5.5 -2 -4 12. Koostada osade A ja B lahenduste kohta lühike kokkuvõte Valimi A mahuga N=25 keskväärtuseks on 44,84, dispersiooniks 814,056 standarhälbeks 28,53, mediaan on 41 ning haare 86. Valimi A normaaljaotuse kontrollimiseks testisin kahte hüpoteesi ( μ=50 ja σ 2=800 ), mõlemast selgus, et tegemist on tõesti normaaljaotusega. Jagasin valimi A võrdlaiadeks vahemikeks 0-20, 20-40, 40-60, 60-80, 80-100. Valimi järgi hinnatud parameetrite järgi leidsin, et põhikogu jaotuseks ei ole normaaljaotus. Parameetritega a=0 ja b=100 selgus, et jaotuseks on ühtlane jaotus. Kolmogorovi-Smirnovi testi abil kontrollisin hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0 ja b=100, mis osutus tõeseks. Jagasin seejärel valimi A viieks võrdse mahuga osaks ning kasutades dispersioonianalüüsi
ei ole saa kindlalt väita, et jaotus on normaaljaotus. Kontrollimaks samal olulisuse nivool, kas jaotus on ühtlane, arvutasin ühtlase jaotuse korral vahemikesse sattumise tõenäosused, mis on võrdsed, ning leidsin selle jaotuse korral vahemikesse sattuvate vaatluste arvu. Kasutasin sama valemit kui varem 2- statistiku leidmiseks väärtus oli väiksem kui kriitiline väärtus, seega järeldasin, et jaotus on ühtlane. 5. Histogrammide (joonis 2) vahemikeks on väärtused 0-20, 21-40, 41-60, 61-80 ja 81- 100. Tulpade kõrgusteks on empiiriline tihedus (vahemikkesse sattumise suhtelise sageduse jagatis vahemike laiusega h=20). 2 -( x- ) 1 2
integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): v = EI dx : 0 katkevate funktsioonidega x = 0 ... l1, kus M = M1(x) ja m = m1(x); integreerimisvahemik 0 ... l x = l1 ... l2, kus M = M2(x) ja m = m1(x); jagatakse pidevate x = l2 ... l3, kus M = M3(x) ja m = m2(x); funktsioonidega vahemikeks: vahemiku integraal on osavahemike integraalide summa: 1 l l1 l2 l3 Mm v= dx = M 1 ( x )m1 ( x )dx + M 2 ( x )m1 ( x )dx + M 3 ( x )m 2 ( x )dx ; 0
Tihumeeter 2,50 1,50 1 Joonis 6. Halupuude puistekuupmeeter Joonis 7. Ruumimeeter laotud halupuid, halu pikkus 33 cm P uitkütuste standardid ja kvaliteedinõuded Kütuste klassifitseerimise näiteid Enamkasutatavate biokütuste klassifitseerimiseks on enamik kütuse kvaliteedi näitajaid jagatud vahemikeks, mille ulatuses kütuse vastav omadus võib kõikuda tarbijale ebaolu- listes piirides. Näiteks hakkpuidu niiskuse klass M20 näitab, et tarbimiskütuse niiskus ei tohi ületada 20%. Järgmine niiskuseklass M30 määrab tarbimiskütuse niiskuse piirideks 20 30%. Samal põhimõttel tähistatakse ka kütuse teiste omaduste klasse. Iga tarbijagrupp ja põletusseadmete tüüp vajab või eelistab teatud omadustega kütuseid.
sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. Diskreetimissagedus peab kvaliteetse tulemuse saavutamiseks olema kvanditava analoogsignaali kõige kõrgemast sagedusest vähemalt kaks korda suurem. Bittide arv, mis kulub analoogsignaali iga kvanditud väärtuse esitamiseks, sõltub täpsusest, mida soovitakse saada. Multipleksor, demultipleksor 00 MUX 01 y 11 10 S1 S0 X0 &
Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks
kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber
kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber
madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus 29.Magnetmälu seadmed. Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal
muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 6. PILET 1. Multipleksor, demultipleksor Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi
ehk üldisemalt n n =0 kus a on mingi arv, nimetatakse astmereaks. Arve a n nimetatakse astmerea kordajaiks. Muutujavahetusega x - a = t võib alati realt (2) üle minna reale (1). Iga astmerea korral leidub selline R , kus 0 R , et astmerida (1) (või (2)) koondub absoluutselt, kui x < R vastavalt ( x - a < R ), ja hajub, kui x > R (vastavalt x - a > R ). Vahemikke (- R; R ) ja (a - R; a + R ) nimetatakse vastavalt astmeridade (1) ja (2) koonduvus- vahemikeks ja suurust R koonduvusraadiuseks. Koonduvusvahemike otspunktides võib astmerida koonduda (tingimisi, absoluutselt) või hajuda. Astmerea koonduvusraadiuse R leidmiseks võib kasutada järgmisi valemeid: 1 a 1 = lim n +1 ja = lim a n , R n a n R n kui a n 0 ja need piirväärtused eksisteerivad
(helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli (ja ka video) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. PILET 6 MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR Multipleksor kujutab endast andmeselektorit. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori
ionosfääri häiritusi, eredaid virmalisi ja muid nähtusi. Suurt tähtsust omab seoste väljaselgitamine päikese aktiivsuse ning Maa atmosfääris toimuvate nähtuste ja protsesside vahel. Sellele probleemile on viimastel aastakümnetel pühendatud palju uurimusi. Kuid rahuldavat tulemust pole saadud. Ikkagi on selgusetu päikese aktiivsuse seos nähtustega troposfääris ja stratosfääris. Päikese kiirgusspekter on jagatud reaks vahemikeks (sulgudes on näidatud lainepikkuste piirid): 1. -kiirgus ( < 10-5m) ; 2. Röntgenikiirgus (10-5m < < 10-2m) ; 3. Ultraviolettkiirgus (UV) (10-2m < < 0.39m) ; 4. Nähtav kiirgus (0.39m < < 0.76m) ; 5. Infrapunakiirgus (IP) (0.76m < < 3000m) ; 6. Raadiolained ( > 3000m) . Üle 95 % kiirgusest on nn optilises aknas (0.29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi)
60 63 L3e 80 63 L7e 100 63 M1 N1 Vahemike keskpunktid Vahemikeks on 0-20, 21-30, 31-40 jne, vahemike Täida nominaaltunnuse sagedustabel leides keskpunktide leidmiseks tuleb vahemike i kategooria sõidukite esinemissageduse moodustamise alus (käesoleval juhul 20) jagada gistris. Kasuta funktsiooni COUNTIF. pooleks ja lahutada see vahemike ülemisest piirist. Täida vahemiktunnuse sagedustabel leides ootori erinevate võimsuste Sagedus inemissageduse registris
60 50 36 L3e 80 70 224 L7e 100 90 0 M1 N1 Vahemike keskpunktid Vahemikeks on 0-20, 21-30, 31-40 jne, vahemike sagedustabel leides keskpunktide leidmiseks tuleb vahemike sinemissageduse moodustamise alus (käesoleval juhul 20) jagada ni COUNTIF. pooleks ja lahutada see vahemike ülemisest piirist. sagedustabel leides ste Sagedus s. Kasuta Märgista piirkond R2:R6; sisesta funktsiooni FREQUENCY atribuudid; lõpetuseks vajuta klahve
(helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Helikaardi andmetes alati leiduv bittide arv (bit rate, bit depth) näitab tegelikult DACi poolt kasutatava "sõna" pikkust. Mida rohkem bitte, seda loomulikuma esituse saame. Loomulik heli -(ja ka video-) signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus. 26. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Käsukood ja aadresside arv käsus Kõigis käskudes on alati käsukood, mis määrab ära tegevuse, midatuleb teha ja samuti, kuidas leida operandid ning kuhu salvestada resultaat.Operandi leidmise ja resultaadi salvestamise koha leidmiseks on terve rida eri meetodeid, mida nimetataksegi adresseerimise viisideks. Null aadressiga arvuti
vahemike laiuse Width väljale ning esimese vahemiku lõpppunkti asukoha First Cutpoint Location lahtrisse. Klõpsa kursor kolmandasse, veel tühja lahtrisse (Number of Cutpoints), mille sisu täidab programm automaatselt. Sisesta Binned Variable lahtrisse uue loodava) tunnuse nimi (ilma tühikuteta). Andmesiltide loomiseks klõpsa Make Labels nupul. Andmesildid luuakse automaatselt vastavalt eelnevalt määratud intervalli laiusele. Enamlevinumad andme- ja failiteisendused 2012 Vahemikeks jagamise tulemusena loodi SPSS-i tabelisse (kõige lõppu) uus tunnus sissetulek1: 5. Väärtuste selekteerimine Oletame, et me soovime uurida mingis analüüsi osas ainult neid, kellel on 1 laps. Seega me soovime, et meie andmetabelis oleks vaid need vastajad, kellel on 1 laps. Vali Data/Select Cases Kasutame selekteerimiseks If tingimust. Need väärtused, mis peaksid andmetabelisse jääma, kirjeldame ära tingimuses: lastearv=1
Token-Passing Protocol - puudub master seade, mis reguleeriks kõike, vaid selle asemel eksisteerib nö luba (token), mis kuulub igal ajahetkel ainult ühele seadmele. Mingil hetkel see seade edastab loa järgmisele. 39. ALOHA ja CSMA/CD ALOHA ja CSMA on multipöördusprotokollid (täpsemalt Random Access Protocols), vaata 38. (eelmist) teemat. Slotted ALOHA. ● Aeg on jaotatud kindla pikkusega vahemikeks. ● Kõik seadmed antud kanali peal on sünkroniseeritud nii, et teavad täpselt, millal järgmine ajavahemik algab ning kaua see kestab. ● Kui mingil seadmel on vaja saata kaadrit (kanalikihi paketti), siis ta ootab järgmist ajavahemikku ning üritab selle alguses saata. ● Kui saatmisel ei tekkinud kokkupõrget, siis jõuab kaader ilusti sihtseadmeni.
pindala valem ühtib täpselt tee pikkuse leidmise valemiga: Probleem on aga selles, et mäest alla veeredes kiirus aina suureneb. Seega küm- nendaks sekundiks läbitud tee pikkuse leidmiseks ei piisa enam sellest, kui vaa- taksime spidomeetrit näiteks alles viimasel sekundil ning kasutaksime seda kii- rust oma läbitud tee pikkuse leidmiseks. Probleemi lahendus on siiski üsna lihtne: jagame aja lühikesteks vahemikeks ehk vaatame spidomeetrit üsna tihedalt. Idee peitub selles, et väga lühikese ajavahemiku jooksul kiirus väga ei muutu. Seega võime igas lühikeses ajavahemikus läbitud tee pikkuse leida üsna täpselt, kui korrutame lihtsalt ajavahemiku pikkuse ning spidomeetrilt saadud kiiruse. Liites seejärel kokku igas lühikeses ajavahemikus läbitud tee pikkused, saamegi päris täpse vastuse. 341
annaabi.ee 
