Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5.gleistunud GLEISTUMINE - mullatekkeprotsess, mis toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks.
Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha
Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal. Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa maades on kartul üks põhilisi toiduaineid, ilma milleta ei ostakski läbi saada. Sama maksev Ameerika Ühendriikide idaosariikide kohta, kus kartulit kasvatatakse üsna palju. Mujal maailmas peetakse kartulit enamasti köögiviljaks. Kartul on põhiliselt parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades, subtroopika aladel Vahemeremaadel, Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias. Kui kartulit kasvatatakse peamiselt Euroopas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes, et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda
õhuhapniku toimel pruuniks. · Selleri kasutamisvõimalused toiduvalmistamisel on mitmekülgsed, peamiselt kasutatakse liha-ja kalatoitude maitsestamiseks.Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt. Kikerhernes e. Nuut e. Põishernes · inglise k: chickpea või garbanzo bean · soome k: kikherne või kahviherne Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel ja Kesk-Aasias kasvatatav vanakultuutaim väga valgu- (16- 30%) ja rasvarikaste (4-7%) seemnetega. Kasutataksenii värskelt, konserveeritult kui kuivatatult. Kikerhernest jahvatatakse jahu, sellest tehakse suppe, salateid, hautisi ning kogu Põhja-Aafrikas väga populaarset dipikastet hummust, mille nimetus tähistab araabia keeles just kikerhernest. Vaestel aegadel on röstitud kikerhernest kasutatud kohviubade aseainena. Arvatavasti just seetõttu on soomlastel käibel kikerherne
Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest.
· Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. · (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Punamullad (Ferralsol, Alisol) Vihmametsade puna- mullad
niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid kastanmuldi. Katanmuld Punamullad Rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranzide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist on punamullad mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased,
Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse (näiteks akadeemia, bioloogia, -graaf, tele-). Rahaühikuks oli Kreeka drahm(umbes 0,053 EEK) Paberrahadest on olemas 100-ne, 500- ne,1000-ne ja 5000-ne. Müntidest on aga olemas 1-ne, 2-ne, 5-ne,10-ne,20-ne ja 50-ne. Praeguseks on Kreekas juba eurod. Riigikord: Kreeka on ühtne vabariik. Riigipea on president. Põhiseadus kehtib aastast 1975. Parlament valib presidendi 5 aastaks
· Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Kastan Sisaldavad rohkesti tärklist, suhkrut, vitamiine seega on väga toitvad. Head kastanid on rasked, läikivad ja sitked, halvad kastanid on kerged. Pange kastanid vette - head kastanid vajuvad põhja, halvad jäävad pinnale hulpima. Säilitada kastaneid kuivas ja jahedas (2-4 soojakraadi juures). Eestis kasvav hobukastan süüa ei kõlba. Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel jm. kasvab puudel söödav, tärkliserikas vili. Kasutamine toiduks: · Pähklit meenutava maitsega kastaneid tarvitatakse Lõuna- Euroopas kartulite asemel. · Toorelt maitseb kastan mõrkjalt ja jahuselt, seepärast süüakse põhiliselt praetult ning keedetult. 9 Pähklisöömise nippe 1
Rabapistrik on looduskaitse all. SOOKIUR Sookiur on väike hallikas linnuke. Tema ülapool on pruunikarva, tumeda mustriga, alapool hele, tumedate triipudega. Laul on sookiurul lühikeste tiksuvate silpidena, mis muutuvad laulu lõpul järjest kiiremateks. Sookiuru levila jääb vaid Euraasia tundra- ja metsavööndi piiridesse, ainult talvitudes suureneb maailma inimestel võimalus teda kohata: talvitab sookiur Põhja-Ameerikas, Vahemeremaadel, Ees- ja Kesk-Aasias ning Krimmi poolsaarel. Eestis on see soovästriku, soopiuksuja, soosiisikese ja kadakalinnu nime all tuntud lind kõikjal levinud, ehkki tema arvukus viimase paarikümne aastaga umbes kolmandiku võrra vähenenud on. Elupaigaks on sookiurule märja või vesise pinnasega päris lagedad või väheste puudega alad: mitmesugused lagendikud, puisniidud, karjamaad, luhad, madalsood, rabad, vahetevahel ka loopealsed
Viljakest, õied, lehed ja võrsed sisaldavad eeterlikku sidruniõli, mida kasutatakse parfümeerias, meditsiinis ja mujal. Eestis kasvatatakse sidrunipuud toataimena. 6 APELSIINIPUU: Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USAs, Brasiilias, KeskAmeerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni 5 kraadist külma
1000 paari. ~6~ Hiireviu (Buteo buteo) On üldtoonilt pruun ronga suurune röövlind. Kõhupoolelt on ta heledam, kuna seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Hiireviu keha üldpikkus on 53cm, millele lisandub isasel 34-37cm ja emasel 37-40cm tiivapikkust. Isaslind kaalub 620-910g ja emaslind 880-1000g. Ta saagiks langevad põhiliselt hiired, kuid ta sööb ka väiksemaid värvulisi, nooremaid parte ja kanalisi. Hiireviu on levinud Vahemeremaadel ning Euraasia metsa ja metsastepivööndis, kuid ka mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna- Himaalajas. Hiireviu eelistab niiskeid kuusemetsi, kuid saagijahile läheb ta enamasti avamaastikele. Pesa rajab ta tavaliselt kuuse või männipuu otsa, kuid teda on nähtud pesitsemas ka lehtpuude otsas. Hiireviu ei ehita endale iga aasta uut pesa, vaid kasutab vana pesa, kuhu on lisatud värskeid puuoksi. Aprilli lõpul on ta pesas 2-4 valget muna,
1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3.Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Õis tavaliselt varre tipusosas. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. Vili ongi pähklike. 4.Õied sügomorfsed, huuljad. 5.Huulõielisi kasvab peaaegu kogu maakeral, eriti ohtrasti vahemeremaadel ja Ees- ning Kesk- Aasias. Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. 6.Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja
Kissell Avita kirjandus 2011a.) Hiinas, Indias ja Egiptuses tarvitati maitseaineid umbes 5000 aastat tagasi. Nii tunti Egiptuses kalmust juba aastal 3000 enne meie aega ., Hiinas kaneeli aastal 2700 enne meie aega Assüürias, Babüloonias, Egiptuses ja Foiniikias kasutati maitseaineid väga mitmekülgselt ja erakordselt palju. Egiptuses, Kreeka ja Rooma said vürtse peamiselt Indiast ja Tseilonilt. Vähem kasutati kohaliku päritoluga, Väike-Aasias ja Vahemeremaadel kasvavaid maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said antiikrahvad musta, bengali ja kubeebapipart, kaneeli, vürtskaneeli, kassiat ehk hiina kaneeli, nelki ja ingverit. Lähis-Idast toodi juudavaiku, Aafrikast mürri ja amomumiat. Väike-Aasiast toodi safranit, Euroopa Vahemeremaadest endis kasvatati loorberipuud ja iisopit.
Sidrunimahl on tuntud eelkõige oma tervistavate omadustetõttu: isutus, palavik, bakteriaalne põletik ja külmetus.Sidruneid saab osta aastaringselt ja nad koristatakse enne täisküpsust. Sidruneid kasutatakse nii värskelt kui töödeldult. Apelsinipuu Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk- Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni -5 kraadist külma
vineeri tootmiseks ja nii edasi. Puit on sitke, kõva, vees seismisel muutub järjest hinnalisemaks ja ülikõvaks ning kõliseb pihtakoputamisel nagu päris raud. Musta tooni annavad rauaühendid, mis kogunevad tammepuitu seal olevate parkhapete mõjul. Niisugust puitu kutsutakse mustaks tammeks. Musta tamme loetakse väärispuuks, mida kasutatakse tarbekunstis. Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel. Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut. 10 5
Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus Põõsjas püsik. Eristatakse kaht vormi: kibedama maitsega kõrgemat vene ja magusavõitu aniisimaitselist ning madalamat saksa ehk prantsuse estragonpuju. VARS väga sale vars LEHT kitsas piklik ÕIS - heledad väikesed pöörisõisikud, mis tekivad teisel kasvuaastal SEEMNED viljaks on seemis Ajalugu Taime algkodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaadel kodunenud. Saksa keeleruumis nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi. Kasvatamine Estragonpuju armastab päikeselist kasvukohta. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusega mulda, seisvat niiskust ei talu. Paljundamine Paljundatakse seemnetega või põõsa jagamise teel. Vene estragonpuju on lihtne paljundada seemnetega, külv tehakse otse avamaale. Saksa estragonpuju saab
sajandi algul mõisteti, et ruunikividel on Põhjamaade ajaloos väga tähtis osa. Sellest ajast alates on ruunikive kaitstud ja hooldatud ning tänu sellele on neid ka palju säilinud. Rootsis arvestatakse praegu üle 3000 ruunikivi ja kolmandik nendest asuvad Uppsala läänis. 8 3 Viikingite laevad Suured purjelaevad pärinevad Atlandi ookeani Euroopa rannikult. Kui Vahemeremaadel olid tänu odavale orjatööle väga kaua kasutusel aerulaevad, siis põhjapoolsetel aladel arenes kiiresti purjelaevandus. Põhjuseks oli ühelt poolt orjade vähesus ja nende pidamise kulukus, teiselt poolt ka põhjamaade karm meri, mis raskendas aerude kasutamist. Viikingid olid väga head meresõitjad. Nad said algteadmised turvalisel Balti merel ja täiendasid neid Atlandi ookeani ohtlikes vetes. Viikingite laevad olid kergemad kui teiste rahvaste omad. Nad olid madala
merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pärimused: Kasvukohast olenevalt võib mänd kasvada hiiglaseks või jääda kääbuseks. Eestlastele on olnud rabamänd sitkuse võrdkujuks. Võrdlus mees kui rabamänd tähendab eriti vintsket, ehkki kogult võib-olla väheldast meest. Võrdlus mees kui mastimänd toob silme ette hiigelkasvulise mehemüraka. Ka muistsetel Vahemeremaadel seostati mändi elujõuga, vitaalsusega, lisaks veel surma ja ülestõusmisega. Vanas-Kreekas pühendati palju vanu mände Paanile, karvasele ja sarvisele loodusjõudude kehastusele, kelle altar seati männipuude juurde. Pinus sylvestris L. harilik mänd Kuulub alamperekonda Diploxylon. Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate
tumedate värvide valmistamiseks, samuti nende tanniididesisalduse tõttu parkimistöödel. 61. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar (Fraxinus excelsior L.) [ekstsélsior] Harilik saar kasvab kodumaise puuliigina kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, 46 Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Tüvi rohekashall ja sile, vanematel puudel veidi rõmeline. Võrsed: helehallid või rohekad, paljad, hajusalt kaetud lõvedega, pungad mustad, ladvapung suur. Lehed: 7-15 lehekesega liitlehed, lehekesed, piklik-elliptilised, kuni 10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, istuvad, teravalt saagja servaga, kiilja alusega, pealt tumerohelised, paljad, alt helerohelised, kaetud roodudelt pruunikate karvadega. Leheroots samuti kaetud pruunikate kuni valkjate karvadega.
Puidust valmistatakse spooni ja vineeri ning mööblit, viljaümbriseid kasutatakse Hiinas tumedate värvide valmistamiseks, samuti nende tanniididesisalduse tõttu parkimistöödel. 67. Harilik saar (Fraxinus excelsior) ja harilik sirel (Syringa vulgaris) Fraxinus excelsior - Harilik saar kasvab kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis kohati sage. Kõrgeimad saared on Eestis mõõdetud kuni 35 m kõrguseks ning need asuvad Sangaste pargis. Meil on harilik saar levinud peamiselt salu- ja lodumetsades Lääne-Eestis, eriti Saaremaal metsastunud puisniitudel, kus ta eelistab lubjarikkama, viljakama pinnasega kasvukohti (nn lubjasaar). Saar kasvab hästi ka liikuva põhjaveega jõelammidel (nn luhasaar). Vähem kohtame teda Põhja- ja Kagu-Eestis. Tänu
Haljastuses võib kasutada samuti suurematel pargialadel üksikpuuna või grupiti, dekoratiivne tänu suurtele sulgjatele lehtedele. On meil täiesti külmakindel, kahjustada võivad vaid kevadised hiliskülmad. 61. Harilik saar ja harilik sirel Harilik saar (Fraxinus excelsior L.) Harilik saar kasvab kodumaise puuliigina kuni 30 m kõrguseks, sirgetüveliseks ja kuni 2 m tüveläbimõõduga puuks. Lisaks meile kasvab harilik saar Lääne-Euroopas, Vahemeremaadel, Kaukaasias ja Väike-Aasias. Tüvi rohekashall ja sile, vanematel puudel veidi rõmeline. Tunnused: Võrsed: helehallid või rohekad, paljad, hajusalt kaetud lõvedega, pungad mustad, ladvapung suur. Lehed: 7-15 lehekesega liitlehed, lehekesed, piklik-elliptilised, kuni 10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, istuvad, teravalt saagja servaga, kiilja alusega, pealt tumerohelised, paljad, alt helerohelised, kaetud roodudelt pruunikate karvadega
annaabi.ee 
