Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema:
EHITUSTEHNOLOOGIA I TERMO PLOKID Tudeng 2012 Eesti ehitab 2012 · EPS, neopoor ja peripoor · Turul tooteid pakkuvad firmad · Termoploki eelised · MONARO KIVIMAJAD · 4- osaline `quad-lock' süsteem · EPS · Erinevad tooted: · Seinadele · Vahelagedele, lamekatustele MADALENERGIA EHITUS Wolf- termomoodul · Neopoor · Erinevad tooted: · · Vundamendile · Põrandale · Seinadele · Vahelagedele · Katusele AS REIDENI PLAAT EPSterm plokk · Neopoor · Erinevad tooted: · · Vundamendile · Seinadele THERMOMAJAD · Ülikerge õõnes raketisplokk · EPS, neopoor ja peripoor · Tooted: · Seinadele EELISED · Lihtsam ehitada · 3- 5 korda kiirem ehitus aeg: · Ei vaja eraldi vundamenti · Paigaldus ei vaja suuri masinaid ·
On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides
Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all) -Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) -Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile) -Helipidavus -Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) -Ökonoomsus -Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele -Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid
väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokki hind jääb vahemikku 0,90 - 2,68. AEROC Classic plokid on valmistatud poorbetoonist kuivtihedusega 425 kg/m³ ja survetugevusega fb=3,0 N/mm² (3 MPa). Classic plokke toodetakse 5 erineva laiusega (300 mm; 250 mm; 200 mm; 150 mm; 100 mm). Kasutatakse hoone kandvate ja mittekandvate, sise- ja välisseinte ehitamiseks. Võrreldes teiste ehitusplokkidega (näiteks Fibo, Columbia) on AEROC Classic plokid alati kergemad (väiksem koormus vundamendile ja vahelagedele), soojapidavamad (väiksemad küttearved) ning soodsa hinnaga. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad, mistõttu müüritise ladumine toimub kiirelt. Classic plokkide 2 mahukaal on vaid 425 kg/m³, võrrelduna Fibo3 kaaluga 700 kg/m³ ja Columbia Kivi rohkem kui 1000 kg/m³ kaaluga. dry vahed on veelgi
................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ........................................................... 47 30. PUITSÕRESTIKE SÜSTEEMID, ELEMENTIDE SÕLMED-LIITED .............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). ...............................
[1] 1.1. Hüdroisolatsioon rõhu vastu Uute objektide ehitamisel, kui rajatis asub vettkandvas kihis paigaldatakse hüdroisolatsioon tavaliselt vee toime poolt (väline). Kui tekib vajadus hüdroisolatsiooniks olemasolevates hoonetes, kasutatakse sisemist hüdroisolatsiooni. [1] 1.2. Survevaba hüdroisolatsioon Survevaba hüdroisolatsioon paigaldatakse filtreeruva niiskuse, hooaja tulvavete vastu, samuti dreenitavatele põrandatele ja vahelagedele niiskete tehnoloogiaprotsesside puhul. [1] 1.3. Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon Nimetatud isolatsioon tehakse rajatiste osade isoleerimiseks vee kapillaarse tõusu tsoonis ja kaitseks mullavee vastu. Hüdroisolatsiooni konstruktsioon peab vastama ruumide lubatud niiskuse tagamise nõuetele. Teiste sõnadega – hüdroisolatsioon peab vastama veeläbilaskvuse, veekindluse, auruläbilaskvuse ja kestvuse astmele. Tihti avaldab isolatsiooni liigi ja materjali valikule mõju
nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone. Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke
5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel
10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel). http://ekool.tktk
mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel; soojusliku mugavuse klass B. 11 3.2.3. Hoone akustikate esitatavad nõuded [[1]] Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele, min. õhumüra isolatsiooni indeks R' w, dB: Klassiruumide vahel 48dB Heliisolatsiooninõuded vahelagedele, maksimaalsed taandatud löögimürataseme indeksid L' n,w, dB: Klasside(kabinetide) vahel 63dB Üldkasutatava ruumide vahel 58dB 3.2.4. Hoone ruumid Ruumid Pindala, m2 Nr. Nimetus Mitteeluruumide- Tehno- Üldakustatav- Köetav 101 Inventaariruum 38,5 38,5
või isoleerida tuldtõkestava kaitsekihiga. VAHELAED. On hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1)keldrivahelagi 2) korrusevahelagi 3) pööninguvahelagi. Ülesanded: 1) vastu võtta mööblist, seadmetest ja inemestest koormusi 2) olla hoonetele horisont jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP
Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel. Räästasõlm jäigastatakse diagonaalsete jäikustugedega sammuga 2...2,5 m, mis võivad olla põikvaheseina sees. Elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida. 29. Vahelagedele esitatavad nõuded · Tugevus (ei purune koormuste all) · Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) · Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) · Helipidavus · Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) · Ökonoomsus · Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses.
ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8.13 näha, töötab vahelagi nagu tala elastsel alusel, kusjuures tala tugede paigutused on võrdelised põikseina paindejäikusega omas pinnas (täpsemalt painde- ja nihkejäikusega). Kuivõrd vaadeldava tala (vahelae) kõrgus (B) on väga suur, siis tema läbipainded horisontaalsuunas tuulekoormusest on väga väikesed
Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Tugevus (ei purune koormuste all) Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) 6 Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) Helipidavus Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) Ökonoomsus Esteetilisus 30
) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides)
geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete silikaattellisest vaheseinte olemasolu, kuna vahelagedel olulist kandevõime varu ei ole. Soojapidavuse parandamiseks soojustada välisseinu. Külmasillad. Välispaneelidevahelised vuugid tihendada tänapäeva materjalidega. Välisseintes olevad praod katta võimalikult elastsete pinnakatte materjalidega. Remontoda rõdude servad ja katta hüdroisolatsiooniga. Vajaduse korral teha muid tugevdustöid (niiskuse- ja korrosioonikahjustused keldri ja katuslagede paneelides)
KOKKU g1,k=2,255+0,045+0,10=2,4 kN/m2 1.2.2 Kandvad siseseinad - Columbia kivi õõnesplokk (190 mm) g2col,k=2,255 kN/m2 KOKKU g2,k =2,255≈2,3 kN/m2 1.2.3 Kerged vaheseinad Fibo3 plokist (80 mm) sein kahe 5mm krohvikihiga, lisatakse vahelagedele täiendava ühtlaselt jaotatud koormusena g3kerg,k=0,5 kN/m2. 1.2.4 Vahelaed - Raudbetoonõõnespaneel (220 mm) g4r/b,k=3,40 kN/m2 - Heliisolatsioonivill (50 mm) g4heli,k=1,0∙0,05=0,05 kN/m2 - Betoontasanduskiht (70 mm) g4bet,k=24,0∙0,07=1,68 kN/m2 - Parkett (16 mm) g4parkett,k=0,65∙0,16=0,10 kN/m2
On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides
III korrus: g5k,III = 4, 0 · 0, 3 · 0, 3 · 25 = 9, 0kN g5d,III = 9, 0 · 1, 2 = 10, 8kN (224) II korrus: g5k,II = 4, 0 · 0, 4 · 0, 4 · 25 = 16, 0kN g5d,II = 16, 0 · 1, 2 = 19, 2kN (225) I korrus: g5k,I = 4, 2 · 0, 4 · 0, 4 · 25 = 16, 8kN g5d,I = 16, 8 · 1, 2 = 20, 2kN (226) 5.1 Posti sisej~ oud Horisontaalkoormused hoonele v~ oetakse vastu hoone v¨alisseintega ja koormused vahelagedele ra- kenduvad postidele on p~ ohim~otteliselt tsentriliselt, seega arvutusliku normaalj~ou ekstsentrilisust ei ole. Seega v~oib hoone poste arvutada juhusliku ekstsentrilisusega normaalj~ouga koormatud surutud elementidena. Posti korruse p~orandapinna k~ ogusel m~ojuvad arvutuslikud sisej~oud: III korrusel: NEd,III = pd + g5d,III = 763, 0 + 10, 8 = 773, 8kN (227) II korrusel:
VSd VRd = fvktlc/ , kus lc on surutud seinaosa pikkus (paindel). 7. HOONETE ARVUTUSLIKUD SKEEMID. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb hoonet vaadelda kui terviklikku ruumilist ehitist, mille üksikud konstruktsioonielemendid on omavahel seotud ja avaldavad üksteisele vastastikku mõju (sõltuvalt sidemete iseloomust). Seinad ja postid arvutatakse, arvestades nende toetumist horisontaalsuunas vahelagedele ja põikkonstruktsioonidele. Hoone ruumiline jäikus tagatakse põhiliselt jäikade põikkonstruktsioonidega (põikseinad, pilastrid, raamid, vahelaed). Hoone üldise jäikuse määrab niisiis jäikusseinte (diafragmade) vahekaugus, korruse kõrgus ja vahelagede seotus seintega ning nende jäikus horisontaalsuunas. Olenevalt konstruktsioonist liigitatakse kiviseinte ja postide toed jäikadeks (liikumatuteks) ja elastseteks. 7.1. Elastse skeemiga hoone.
diafragma Kui määratav staatilise momendi aluseks tuulekoormuse tuulekoormus kandub määramise põhimõttel. jaotamiseks erinevate vahelae servale, siis vahelagi Hoonete põikseinte põikseinte vahel. / Korruste kannab selle koormuse edasi konstrueerimisel püütakse kohale rakendatud koormuse põikseintele, põikseinad on üldiselt saavutada, et võib lihtsuse mõttes vahelagedele tugedeks jäikustsenter asuks hoone asendada jaotaud horisontaalsuunas. Kuna sümmeetria teljel koormusena vertikaalsuunas põiksein on arvutuslikult (tuulekoormuse seisukohalt). (w kN/m). konsool, siis tema Seljuhul määratakse i Kui vaadelda hoone ulatuses koormamisel ta ka paindub. ndale põikseinale langev (l) horisontaalset 1 m laiust
Hoone osad EPMÜ 6. VAHELAED Vahelaeks nimetatakse konstruktsiooni, mis on ühele korrusele laeks ja teisele põrandaks. Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne, ühtlasi ka tuulekoormisi töötades horisontaalse diafragmana. Hoone püsivuse ja jäikuse tagamiseks tuleb vahelaed ankurdada hoone kandeseinte külge. Nõuded vahelagedele: - tugevus (ei purune koormuste all) - jäikus (läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) - tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) - helipidavus - soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) - ökonoomsus - esteetilisus Vahelaed, millele normaalolukorras satub rohkesti vett, peavad olema varustatud hüdro- isolatsiooniga ja äravooluga (põrandatrapiga). Soojustatud põrandas paigutatakse hüdro- isolatsioon soojustuse peale.
mõjuga pööningukonstruktsioonidele arvestada ei saa, kuna kohati on see lubjakiht lagunenud. Palkseinte tules käitumine kujutab endast aeglast ühemõõtmelist söestumist. 60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega (15…18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta. Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivust on algselt tagatud talade suurte ristlõigete ning tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Karkasshoonete puitelementide söestumine toimub veidi kiiremini tänu suuremale söestumisele ristlõike nurkades. Seetõttu on karkasshoonetes olulisem 86 teostada tulekaitset erinevate katetega. Tuli ja kuumus pääsevad karkassielemendil ligi mitmest küljest.
annaabi.ee 
