Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1
Eesti roomajad Arusisalik: Arusisaliku liiginimi ladina keeles on Lacerta vivipara. Arusisaliku üldpikkus on umbes 16 cm. Rootsis ja Norras ulatub tema leviala Põhja-Jäämereni ja Eestis leidub teda kõikjal. Arusisalik on ka kõige sagedasem Eesti roomaja. Tema elupaigaks on põhiliselt sellised niiskemad alad, näiteks rabad ja sood. Ta on päevase eluviisiga. Magab talveund. Arusisalikud püüavad toitu puutüvedel. Nende söögiks on putukad, ämblikud, ussid jne. Nad paarituvad aprillis ja arusisalikud munevad. Järglased on alul 30-40 mm pikkused. Suguküpseks saavad arusisalikud 2-3 aastaselt. Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla.
· Koht ökosüsteemis Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Eesti loomastik Roomajad Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni.
Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997)
sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Harilik rästik (Vipera berus) Täiskasvanud rästik on 60-85cm pikk. Värvuse poolest on nad kas mustad, hallid või pruunikad. Neid tunneb ära seljal lookleva musta sakilise vöödi järgi, kuid piirkonniti leidub ka triibuga isendeid. Nad toituvad peamiselt hiirtest, kuid mõnikord ka muttidest, sisalikest, konnadest ja putukatest. Rästikuid võib kohata kuivavõitu männi- ja segametsades, niitudel, põldudel, soodes, vahel ka elamute ja asulate läheduses.
Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris)
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib
4.sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. 2.elupaik Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja haldavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi.
.............................................................................................................................................4 KÕRE...........................................................................................................................................................................5 ROOMAJAD..................................................................................................................................................................6 ARUSISALIK.................................................................................................................................................................6 NASTIK........................................................................................................................................................................ 7 LINNUD.......................................................................................................................................................
Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani. Inimese lähenedes püüab rästik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kätte võtta. Rästik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike
Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-
Pupillid on ümmargused nagu teistelgi nastiklastel. Pea ülapoolel on väga suured soomused. Ülahuule moodustavad 7 (harva 6 või 8) ülahuulesoomust (supralabialia), millest kolmas ja neljas moodustavad silma alumise ääre. Silma ees asetseb ainult üks soomus (praeoculare), selle taga enamasti 3 või 4 silmatagust soomust (postocularia). Nastik elab kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad) ja Aasias kuni Mongooliani, samuti Põhja-Aafrikas. Ta on ainus roomaja rästiku kõrval, kelle leviala ulatub põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni. Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele.
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis
9 Tabel 1 (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) 13 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed) Rannaniitude oluline iseärasus selgroogsete loomade jaoks on peale avatuse ka elupaigaline mitmekesisus. Siiski pole pärandkooslused enamikele liikidele püsivaks elupaigaks, vaid nad satuvad sinna enamasti toiduotsinguil. 14 Roomajad Rannaniitude roomajate fauna kohta on andmeid vähe. Ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel elab neil nastikut ja servaaladel ka arusisalikku. Nastik (Natrix natrix) Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Kivisisalikku võib kohata eeskätt kuivematel aladel - eriti tüüpiliseks elupaigaks on talle
Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata
Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest,
NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel
Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena. Miks on looduses tähtsad? Eestlased roomajaid toiduks ei kasuta ning enamasti isegi välditakse nendega kohtumist. Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. Mis neid ohustab? Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all
päeva septembrist/oktoobrist kuni aprillini on rästikud talveunes talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, näiteks näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas peale talveunest ärkamist hoiavad isased rästikud soojadesse kohtadesse pulmamängud toimuvad 2-3 nädalat peale kevadist ärkamist rästikute pulmatants on rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma keha võngutavad rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas ilmale tuleb umbes kümmekond väikest rästikut, kes saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt eluiga võib ulatuda 14-15 aastani rästik hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või kui ta kätte võetakse rästik kuulub looduskaitse alla, sest kultuurmaastike pealetung vähendab neile sobivate elupaikade hulka
laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine.
tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad
...............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne.
............................................................8 OHUSTATUS JA KAITSE........................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest.
Toitu otsib ta harilikult maapinnal, aga oma putukakõhule saab täidet ka puutüvesid kahjuritest puhastades - seega ka kasulik metsasanitar. Lemmiktoit on sipelgad, keda võib süüa väga suurtes kogustes. Pesaõõnsuse raiub ta lehtpuu tüvesse, enamasti kasutab haaba Munemine toimub alles maikuus, mis on rähnide kohta suhteliselt hilja. Kurnas on tal 5...9 muna. Haudumisel osalevad mõlemad vanemad võrdselt. Kivisisalik (Lacerta agilis) RIIK loomad HÕIMKOND keelikloomad KLASS roomajad SELTS soomuselised SUGUKOND sisaliklased PEREKOND sisalukud LIIK - kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun
Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Selgroogsed: Linnud, Inetajad, Kalad, Kahepaiksed, Roomajad. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu. Roomajad on asustavad erinevate elutingimustega maa- alasid
8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (arvukus miinimumi viia, stabiilsena hoida, kaitsta jne) 9. Millised on eesti veekogude linnustiku peamiselt muutvad/ ohustavad tegurid? 10. Eesti kärnkonnaliigid: levik, ohustatus, bioloogia 1. Eestis elab üksnes 5 liiki roomajaid. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. 2
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund:
hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine ja energiaringes. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roomajad Eestis on kahte liiki madusid (rästik ja nastik) ning kolm sisalikuliiki. Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike asukas. Seal ta talvitub, peab päikesepaisteliste ilmadega jahti, paaritub ja poegib. Rästik elutseb rabades ja metsades, valdavalt vee vahetus läheduses. Rannikualadel ja saartel arvukas nastik võib tegutseda kas taluõuel või saekaatri läheduses. Tal on kombeks paigutada oma munad kas sõnnikuhunnikusse või saepurukuhja hauduma.
Nastik Sissejuhatus Nastik ehk harilik nastik on nastiku perekonda kuuluv maoliik. Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
