SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria) PEREKOND:köömen (Carum) harilik köömen (Carum carvi) SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium)
Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on
Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD 8-1 Vaccinium hybrida 'North Blue' 2011k Marjad valmivad alates augustist. Väga hea saagikusega. Viljad on tumesinised, hea maitsega. Külmakidlus on väga hea.
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis.
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga
seetõttu võib neid kasutada koos. Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale. Enamlevinud põõsasmustika liikideks on kännasmustikas (Vaccinium corymbosum), mis saavutab kõrguseks 1 ....3 meetrit, meenutades sõstrapõõsast, ning ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), mille kõrguseks on 0,2 ... 0,6 m. Mainitud liikidel esineb veel ka mitmeid sorte. Põõsasmustikate kasvatamiseks sobivad kasvukohad on · happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud
elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni- bochum.de/html/Frangula_alnus_Foto.html – harilik paakspuu Frangula alnus • puhmarinne rikkalik, koosneb peamiselt harilikust mustikast Vaccinium myrtillus ja harilikust pohlast Vaccinum vitis-idaea harilik mustikas harilik pohl http://www.flickr.com/photos/andrea- http://www.plant- enrico/5662204996/ identification.co.uk/skye/ericaceae/vacc
16. Puis-aaloe Aloe arborescens Aaloemahla raviomadused olid teada enam kui.. a) 1000 aastat tagasi b) 2000 aastat tagasi c) 3000 aastat tagasi 17. Kui satud siia ruudule siis liigu automaatselt edasi 18.dale ruudule 18. Vesihein Stellaria media Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt.. a) nädal aega b) kuu aega c) kaks kuud 19. Suur mungalill Tropaeolum majus Suur mungalille kodumaa on.. a) Lõuna-Ameerika b) Põhja-Ameerika c) Kanada 20. Pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea Pohla õied on.. a) valged, roosaka varjundiga b) roosad, valge varjundiga c) beesid, roosaka varjundiga
Ensüümid töötlevad need ümber vitamiin A-ks ja teised metaboliidid pakitakse külomikronidesse ehk lipoproteiinikerakestesse. Karotenoidid ja nende metaboliidid transporditakse maksa, kus nad laetakse sobivatele transportijatele ning viiakse organismi kudedesse laiali. Näiteks Luteiin ja (6) zeaksantiin viiakse silma võrkkesta. 4. MUSTIKAS 4.1 Üldiseloomustus Ladina keelne nimetus harilikul mustikal on Vaccinium myrtillus. Mustikaliste sugukonda kuuluv puhmastaim kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Siberis. Ravieesmärgil kasutatakse nii marju kui ka lehti. Mustika marjad sisaldavad tanniine ja punakasvioletset värvust andvaid antotsüaan ühendid. Antotsüaane seostatakse nägemist parandava toimega. Eriti peetakse mustikat heaks toiduaineks, mis parandab pimedas nägemist. Selline mõju on ainult marjadel, mitte lehtedes. Harilik mustikas on põletikuvastane ning aitab seedesüsteemi korrastada.
harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae) hanevits (Chamaedaphne hanevits kanarbikulised (Ericaceae) calyculata) (Chamaedaphne) harilik mustikas (Vaccinium mustikas (Vaccinium) kanarbikulised (Ericaceae) myrtillus) nõmm-liivatee (Thymus liivatee (Thymus) huulõielised (Lamiaceae) serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae )
(nimetuse saanud paju Salix nimetusest, kus koores sisaldus päris on kõrge) Bensoehappe derivaadid Aspiriin - atsetüülsalitsüülhape Bensoehappe esinemine looduses · Pohla-, jõhvika-, rabamuraka- ja kukemarja mahl sisaldavad bensoehapet - 0.1 - 0.7 g/l. · Erinevad marjad sisaldavad bensoehapet 0.05% (Budavari et al., 1996). Näiteks, küpsed jõhvikamarjad ja teised Vaccinium species (e.g., cranberry, V. vitis idaea; bilberry, V. macrocarpon) sisaldavad 300-1300 mg vaba bensoehapet 1 kg marjade kohta (Hegnauer, 1966). Bensoehappe sisaldus Sieber et al. (1989) bensoehappe sisaldusest toiduainetes: · Piimatooted - 6 mg/kg · Jogurt 12-40 mg/kg · Juustutooted - 40 mg/kg · Puuviljad - 14 mg/kg · Kartul, oad, teravili - 0.2 mg/kg · Soja jahu, pähklid 1.2-11 mg/kg · Mesi erinevatest lillekorjetest <10 mg/kg ADI väärtus
Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik. Madalamatel kõrgustel on voolusängid on enamasti ääristatud puuliikidega nagu
BASAALSED ASTERIIDID Selts Cornales kontpuulaadsed sug. kontpuulised(Cornaceae) on vabade kroonlehtedega Cornus alba siberi kontpuu sug. Hydrangeaceae hortensialased Hydrangea hortensis aedhortensia Selts Ericales kanarbikulaadsed kanarbikulised - Ericaceae o Tuntud esindajad on mudakanarbik (p.Erica), kanarbik (Calluna vulgaris), mustikad-pohlad (p. Vaccinium) ja rododendronid (p. Rhododendron) Vaccinium myrtillus mustikas Vaccinum vitis-idaea pohl kanarbik -Calluna vulgaris Oxycoccus palustris h. jõhvikas nurmenukulised Primulaceae Primula veris h. nurmenukk eebenilised - Ebenaceae Diospyros ebenum - must eebenipuu Diospyros kaki - idadiospüür ehk kakidiospüür ehk
antibiootikute ja sulfaniilamiididega (streptotsiidiga) ravimisel, aga ka düsbakterioosi profülaktikaks. Lehetõmmist soovitatakse kui nõrka lahtistit, higileajavat ja köha-vastast vahendit. Seda tarvitatakse ka reumatismi, podagra, piimanäärme-, mao- ja kõhunäärme-, kaksteistsõrmiku-, söögitoru-, pärasoole-, kurgu- ja emakavähi puhul. Õietõmmisega ravitakse nahapõletikke ja põletushaavu, seda kasutatakse ka kuristamiseks. Pohl ehk palukas Vaccinium vitis-idaea Pohl on palu-ja nõmmemetsadele iseloomulik taim, kusjuures talle meeldivad kehvad, happelised mullad. Pohl kasvab Eestis igal pool. See on igihaljas 5-30 cm kõrgune põõsastaim. Vars on püstine ja harunenud, juurikas roomav. Nahkjad lehed on igihaljad, enamasti elliptilised, allakäändunud servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad, läiketud ja kaetud hajali pruunide täppidega. Pohl õitseb mais-juunis, õied on valged roosaka varjundiga,
DWARF-SHRUB-SPHAGNUM PALUDIFIED FORESTS RABASTUVAD METSAD This group is characterized by acid soil with superfluous moisture, well-developed dwarf shrub and moss layer that contains considerable amounts of bog and hair moss. Seda gruppi iseloomustab happeline liigniiske muld, hästi arenenud puhma- ja samblarinne ja samblakiht, mis sisaldab suurel hulgal soo (turba) ja karusammalt. The bog whortleberry (Vaccinium uliginosum) site type is more widespread in northern and southwestern Estonia. Soosinika (Vaccinium uliginosum) kasvukohatüüp on enamlevinud Põhja- ja Edela-Eestis. The fertility of the strongly podzolized (often with a hardpan horizon) and swampy podzolic-gley and podzolic-peaty which have been formed on sands poor in nutrients is very low and this is the reason why only the pine forests of the quality classes IV...Va grow here. Tugevalt leedunud (tihti nõrgkivihorisondiga) ja soostunud
Valgus- 1 Haljastusväärtus- kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, liivaaladel Puu võra- Lehed- Väikesed, rootsudeta, lineaalsed, kolmetahtulised, asetsevad katusekivide taoliselt võrsel Õied- üksikult lehekaenaldes, palju, kellukjad, pikad, roosakad Viljad- munajas, karvane kupar, ümarate seemnetega Lilleseades kasutatakse edukalt kimpude valmistamisel, kuna taim püsib kaua värse MUSTIKAS Vaccinium Mullastik- happelist pinnast Niiskus- Valgus- varju Haljastusväärtus- Mõned liigid on haljastusliku tähtusega Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- valged, roosad, väikesed Viljad- punane, must või sinine söödav mari JALAKAS Ulmus Mullastik- Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Kasutatakse palju. Näiteks parkides Puu võra- Lehed- saagjaservaga, lihtlehed, ebasümmeetriline lehelaba Õied- sarikas, kahesugulised, väikesed, pruunikad
alustaimestik liigivaene, hõre, domineerivad samblikud, samblad, puhmastaimed, rohttaimedest nn. liivataimed (psammofüüdid) on tallamisõrnad 7 taimekooslust Ka mujal maailmas suuresti sekundaarsed (v.a. taimestunud rannaluidetel); levinud Inglismaal, Põhja-Saksamaal, Lõuna-Skandinaavias; taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest, eriti Calluna vulgaris, Erica tetralix, E. cinerea, Empetrum spp., Vaccinium spp. (taimed igihaljad, väikeste lehtedega, sügaval asuvate õhulõhedega) Natura 2000 süsteemis 2320 – kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 5130 – kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Luhad e. lamminiidud. Millistel tingimustel luhad tekivad ja püsivad, kus nad levivad? • Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud
Kultuursortidel võib viljade värvus olla ka kollane, roosa või mustjas. 7 Valget kasvukohta eelistavad metsvaarikat kohtab Eestis väga sageli metsades, raiesmikel, metsaservadel ja teede ääres. Metsas on vaarikamarjad maitsvaks toiduks karudele ja mitmetele lindudele, aiamarjadest peavad lugu kuldnokad ja rästad. (Marjaraamat, 2006) 2.4 Mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Vahest peab aga siiski rääkima tema eristamisest sinikast. Sinikas on teine meie looduslik liik, kes kuulub mustika perekonda. Neil kahel taimel on küllaltki palju erinevusi. Esiteks on mustikas heleroheline, sinikas aga sinakasroheline. Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud
maakulas, vähendab makulaarse degeneratsiooni tekkimise ja süvenemise riski. Kliiniliselt tõestatud toode. Tabletikuur: Kestus mitte vähem kui 4 kuud, siis paus 1-2 kuud ja seejärel korrata uut ravikuuri. Päevane annus: 1 tablett 2 korda päevas. Macushield koostis: Meso-zeaksantiin (10mg), luteiin (10mg), zeaksantiin(10mg). http://www.epl.ee/news/melu/tablett-suhu-ja-silmad-korda.d?id=65023004 BLUE BERRY Mustikamarjade (Vaccinium myrtillus L.) ekstr. 5:1400 mg Ravimtaime harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) ürdi ekstr. 5:1 200 mg Kõrge peiulille (Tagetes erecta L.) õielehtede ekstrakt 10% luteiini 100 mg (10 mg luteiini) Viinamarjaseemne (Vitis vinifera L.) ekstr. 25:1 40 mg http://www.apteekonline.ee/product_details/nagemine/tl20_blue_berrymustika_tbl_n120& sheet=2&prev=139 KOKKUVÕTE
Veereziim: põhjavesi enamasti sügavamal kui 3 m; sademetevaesel perioodil muld liialt kuiv taimede kasvuks. Puurinne: koosneb peaaegu eranditult hõredavõitu kasvavatest mändidest, vaid kohati võib vähesel määral lisanduda arukaski. Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarinne: hõre, kasvab pohla (D), kanarbikku, nõmm-liivateed, leesikat, harilikku kukemarja. POHL Nime päritolust: Vaccinium vitis-idaea - vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari. Vitis tähendab viinapuud, Vitis idaea viinapuu Ida mäelt (Kreeta saarel). Eesti keeles on taim tuntud ka paluka nime all (palumetsast). Sugukond mustikalised. Kasvukoht: karakterliik hästi õhustatud liiv- ja saviliivmuldadedega männi- metsades. Osaliselt langevad pohla ja mustika kasvukohad kokku, kuid pohl nõuab rohkem valgust ja talub kuivemaid muldi, seega leiame teda loo- ja
Taimedele mõjub hästi mõõdukas tagasilõikus pärast õitsemist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega. Haljastuses kasutatakse ohtralt pinnakattetaimena, väheviljakate liivaalade taimena, koduaedades, nõlvade kindlustamisel jne. Sorte on palju, kuid plaanipärasest aretusest ei saa siiski tõsiselt rääkida, kuna enamik sorte on leitud loodusest või paljundatud seemikute hulgast. Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid. Lehed lihtlehed, õied roosad, valged, rohekad, väikesed, neljatised-viietised; vili punane, must või sinine söödav mari. Mitmetel liikidel marjad head maitseomadustega ja nende kasvatamine on paljudel juhtudel mitmetes riikides tähtis majandusharu. Marjadest valmistatakse hoidiseid ja mitmetel liikidel on tegeldud
Hiina meditsiinis on teda aegade vältel kasutatud kõrge vererõhu ja maksahädade korral. Hiinas on tehtud ka kliinilisi katseid, tõestamaks taime võimalikku abistavat rolli südamehaiguste ennetamiseks ( takistamaks "paha" kolesterooli depositsiooni e. ladestumist). Õun (Malus domestica)- õunad ergutavad loidu ainevahetust, on tõhusad veeajatid. Õunakoorest on abi südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul; neeru- ja sapikivitõve korral ja rasvumise vastu. Mustikas (Vaccinium myrtillus)- meile tuntud metsamari ja hea kõhurohi. Lisaks sellele parandab mustikas nägemist, eriti öist ja aitab kaitsta silmi kahjulike mõjude eest. Soovituslik arvutifanaatikutele ja teistele teravat silma vajavate elukutsete esindajatele.Angiini korral võib marjatõmmist kasutada kuristamiseks. Pohl (Vaccinium vitis-idea) ehk palukas sisaldab põletikuvastast bensoehapet ja on rahvameditsiinis leidnud kasutamist liigesepõletiku raviks. Pohlad elavdavad sooltetegevust ja
capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID Prunus domestica Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus
Haljastuses kaile väga sageli ei kohta, kuigi nende kasvatamine on üsna lihtne. Taimed eelistavad toorhuumuslikke happelisi parasniiskeid turvasmuldi ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Oma koht haljastuses on neil kindlasti turbaaedades ja koos mitmesuguste okaspuu madalate sortidega. Paljundatakse seemnetega, haljaspistikutega ja võrsikutega. Taimed on mürgised! Perekond mustikas, pohl (Vaccinium L.) [vaktsìnium] Vaccinium oli taime nimi Pliniusel, tuletatud sõnast bacca - mari. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad lehtpõõsad, madalad puud kuni puitunud liaanid. Lehed lihtlehed, õied roosad, valged, rohekad, väikesed, neljatised-viietised; vili punane, must või sinine söödav mari. Mitmetel liikidel marjad head maitseomadustega ja nende kasvatamine on paljudel juhtudel mitmetes riikides tähtis majandusharu. Marjadest valmistatakse hoidiseid ja mitmetel liikidel on
paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica).
Tänu veele, mis voolab alla lõunapoolt, on seal mõnusalt värske. Sisenedes Largo da Fontele, märkad suures plaanis puid kõlakojana. Virgin's Spring on hea mainega, meie Lady Mount. Funchal ökopark See park ulatub 1,000 hektarini. Vee kohalikud suunad ja tõusud on kasuks floorale. Sinna on istutatud järgmised puud: (Ocotea foetens), (Laurus azorica), (Persea indica) ja (Apollonias barbujana). Madeira pargis on ka puu (Vaccinium padifolium). 1,550 já 1,600 meetri vahel merepinnast leiad Madeira mägede läve (Sorbus maderensis). Selle mäe tuhk ja haruldased puud, kus linnud pesitsevad ning mitmekesiste taimesortide elu algus - see on Madeira Arhipelaag. Teine haruldane näide on veeauk mägede vahelises kaevus, kus kunagi hoiti jääd. Ribeiro Frio metsapark Asub 17 km Funchalist Ribeiro Frio on tuntud oma ilu poolest, siin kasvavad puud ja taimed koos täielikus harmoonias
annaabi.ee 
