mida nimetatakse ühtlaseks liikumiseks, mida iseloomustab muutuv liikumine, kui kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kuidas, mida kiirendus näitab, kas kiirendus on vektoriaalne suurus, valemid, valemite tähendused, nihke arvutusvalem, mis on vabalangemise kiirendus, kuidas saab kirjeldada liikumisi,...
Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus , a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. F on siin kehale mõjuv summaarne jõud (resultantjõud)! Liites kõik kehale mõjuvad jõud leiab summaarse jõu. Vabalangemine: Ainus kehale mõjuv jõud on gravitatsioon. Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus, g, ei sõltu keha massist ja suurusest. Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus Maal on konstantne g=9.8 m/s2 Newtoni 3. seadus: Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F. Gravitatsiooni seadus: Kõik kehad tõmbuvad vastastiku. Punktmasside korral gravitatsioonijõud. G – gravitatsiooniline konstant, arvuliselt võrdne jõuga, millega tõmbuvad kaks teineteisest 1 m kaugusel olevat 1 kg massiga keha. G=6.67*10-11 N m2/kg2...
See konstant näitab arvuliselt kahe ühe kilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsiooni jõudu, kui need kehad asuvad teineteisest ühe meetri kaugusel. Raskus jõud. Gravitatsiooni jõu üheks avaldus vormiks on Maa külgetõmbejõud. Kehale, mis asub maapinna läheduses mõjub gravitatsiooni jõud. Raskus jõud on suunatud alati Maa keskpunkti poole. Kui kehale mõjub ainult raskus jõud, siis keha langeb vabalt, st ühtlaselt kiirenevalt. Vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ja on kõikide kehade jaoks ühesugune. Seetõttu võib öelda, et jõud, mis mõjub kehadele, mis asuvad Maa külgetõmbe jõu piirkonnas mõjub jõud (raskus jõud), mida on võimalik arvutada F=mg. Kuna raskus kiirendus ei ole konstant, siis ei ole ka jõud, millega keha tõmmatakse Maa poole igal pool ühesugune. 3 Kordamisküsimused. 1...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Selgita liikumise suhtelisust näitega. 12. Kiiruse valem, tähtede tähendused, ühik? V=s(l)/t v- kiirus, s(l)- läbitud teepikkus(nihe), t-aeg (nihkeks kulunud aeg), ühik: m/s, km/h, km/s. 13. Kiirenduse valem, tähtede tähendused, ühik? a=v-vo/t, a- kiirendus, v-kiirus, vo- algkiirus, t- aeg, ühik: m/s2, km/h2. 14. Lõppkiiruse valem ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. v=vo +at 15. Teepikkuse valem ü.m.l-i jaoks? s=vo*t-+gt2/2 16. Vabalangemise kiirendus, tähis? g=9,8m/s2 17. Ülesanne ühtlase liikumise peale. 18. Ülesanne ühtlaselt muutuva liikumise peale. 19. Ülesanne graafiku peale. Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on sirge. Teepikkuse graafikuks on parabool. Kiiruse graafik: sirge(ühtlane liikumine), sirge üles (ü.k.l) sirge alla (ü.a.l)...
KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA , MIS ON VÕRDELINE NENDE MASSIDE KORRUTISEGA JA PÖ...
abiks.pri.ee Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes võrdseis ajavahemikes võrdsed nihked Iga ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega Liikumisvõrrandi abil leiame keha kordinaadi, mis tahes ajahetkel sirgjoonelisel liikumisel x=x0+vt Liikumist, mille puhul keha kiirus, mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks a=(vv0)/t v=v0+at s=v0t+at2/2 s=(v2v02)/2a Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutu...
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses o...
Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s. F=G*Mm:R Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine...
Q=0 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, =const. A12=0. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus...
Kineetiline energia (keskmine) Absoluutne temperatuur Ideaaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi ja Clapeynoni valem) Staatika Tähised: T- võnkumise perjood Jõumoment t- aeg n- võngete arv Perjood f- võngete sagedus l- pendli pikkus g- vabalangemise kiirendus Perjood m- mass k- vedru läikus Sagedus - ringsagedus - aeg faas Pendli võnkumise perjood - sagedus v- kiirus Vedrupendli võnkumise perjood - lainepikkus Harmooniline võnkumine Ringsagedus...
1 Liikumise liigid. Teepikkus, nihe, ühtlane liikumine, kiirus. Liikumist liigitatakse trajektoori kuju järgi sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks. Kiiruse järgi liigitatakse ühtlaseks ja mitte ühtlaseks liikumiseks. Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. V=s/t (m/s) Pilet 1.2 Ideaalne Gaas. Gaasi oleku üldvõrrand. Ideaalse gaasi all mõistetakse sellist gaasi kus molekulide vaheline mõju on niivõrd väike et seda võib mitte arvestada. Looduses olevad reaalsed gaasid on ideaalse gaasi mudelile lähedal siis kui gaas on hõrendatud. Gaasi iseloomustavad suurused on 1. rõhk 2. ruumala 3. temp. pV/T Pilet 1.3 Ül: läätse valemi rakendamine. 1/a+1/a=1/f S=k/a Pilet 2.1 Ühtlaselt muutuv liikumine, kiirendus . Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes kindlate suuruste võrra, kui kahaneb siis aeglustuv liikumine.Ühtlaselt muutuvat lii...
Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus . Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas puntis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks. Potentsiaal on välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest. Saame keskenduda välja kuju uurimisele. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsijõud on jõud, mis põhjustab taustsüsteemi kiirendust: 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke valemid....
SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2...
Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii keha...
Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...
Kui keha alustab liikumist paigalseisust, s.t. vo=0 , siis kiirus v =at/2 ja teepikkus s = at2/2 Pidurdusel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja valemites kõigi kiirendusega (a) liikmete ette tuleb miinusmärk: vk = vo - at/2 ; s= vot - at2/2 ; v= - at/2 ; s= - at2/2 Keha seiskumisel lõppkiirus võrdub nulliga. v =0 Ülesvisatud ja vabalt langevale kehale kehtivad eelpool märgitud valemid, ainult kiirendus - a asemel on vabalangemise kiirendus - g ja teepikkuse asemel kõrgus h. Üles liikudes algkiirus ei ole null voo ja lõppkiirus on harilikult null v=0 , siis vo = - gt ja h = -gt2/2 Alla liikudes ( kukkumine ) algkiirus hariliku on null vo=0 ja v0 v = gt ja h = gt2/2 Aeg , mis kulub keha üles liikumiseks ja alla liikumiseks on võrdsed. Ülesanded. 1. Keha alustab vaba langemist. Mitmendal sekundil ta läbib kümnenda meetri ?...
(Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.Vedeliku tõusu ja langust väljendab valem: h = 2 /gr kus h ( m ) - vedeliku tõusu või languse ulatus, ( N/ m ) - vedeliku pindpinevustegur, ( kg/ m3 ) vedeliku tihedus, r ( m ) - kapillaartoru raadius, g ( m / s2 / - vabalangemise kiirendus . g = 9,8 m/s2 Näidisülesanne: Kui kõrgele tõuseb vesi kapillaartorus, mille lõbimõõt on 1 mm ? d = 1 mm r = d/2 = 0,5 mm = 0,0005 m = 5 x 10 -4 m h = 2 /gr = 1000 kg/ m = 10 kg/ m 3 3 3 g = 10 m/s2 h = 2 x 7,2 x 10 2/ 103x 10 x 5 x 10 4 = = 7,2 x 10 -2 ( N/ m ) 14,4 x 10 2/ 5 = 2,88 x10-2m = 0,0288 m h=? Küsimused : 1. Kuidas seletada küünlatahi ja marlisideme toimet ?...
SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F=mg F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. (Putilov 1964: 112-116) 3.5 Newtoni panus optikasse Sama innukalt, kui kõigel muudel aladel, pööras Newton suurt tähelepanu ka optikale. 1666. aastal avastas ta valguse dispersiooni, lahutas prisma abil valge valguse spektriks, põhjendas pikksilma...